Obsah (8)

§ 10§ 9§ 635§ 637§ 655§ 1018§ 101§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-18560 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2021. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi SWENOR Bygg OÜ hagi M. S.

§ 10

).

§ 9

lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

1. Kuna pooled ei sõlminud kirjalikku töövõtulepingut, siis lähtub kohus poolte poolt esitatud kirjalikest tõenditest, eelkõige poolte kirjavahetusest.
2. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on

§ 635

lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool võtab endale samuti kohustuse) suhtes. 18.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 5 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

1. Vaidlust ei ole selles, et kokkulepitud ehitustööd (sauna ehitamine) kogumaksumusega 4 200 eurot jäid pooleli. Hageja väidete kohaselt on töövõtutasust 21.09.
2. a makstud ära 1 000 eurot (maksekorraldus tl 28). Kostja väidetel on töövõtutasust makstud 1 100 eurot, 1 000 eurot maksekorraldusega ning 100 eurot sularahas. Kuna kostja ei ole tõendanud 100 euro maksmist töövõtulepingu alusel, lähtub kohus sellest, et töövõtulepingu alusel on kostja hagejale tasunud 1 000 eurot.
3. Hageja loeb lepingu kostja poolt üles öelduks alates 25.10.
4. a, mil kostja saatis hagejale e-kirja, milles keelas kostjal oma territooriumile sisenemise ehk ei võimaldanud hagejal kokkulepitud tööde lõpetamist (e-kiri on välja toodud hagiavalduses, tl 7). Kohus hagejaga ei nõustu. Kostja 25.10.
5. a e-kirjale eelnes poolte kirjavahetus 24.10.
6. a (tl 7) ning ka peale kostja kirja, milles kostja keelas hagejale territooriumile sisenemise, on pooled pidanud kirjavahetust (tl 49-52). 25.10.
7. a on hageja saatnud kostjale e-kirja (tl 49), milles märgib: /…/ kokkulepe oli ikkagi et teen töö ära ja võimalikult kiiresti. Saan aru, et ukse tellimisel oli pikk ooteaeg jne. Aga momendil ei näe mina takistusi töö teostamiseks hankes kokkulepitud mahus /…/. 25.10.
8. a on hageja saatnud kostjale e-kirja (tl 50), milles märgib: /…/ Teie otsustada, kas lõpetan lepingus ettenähtud tööd ära nüüd, või teie ei soovi lepingut enam täita ja soovite selle lõpetada. Valik on teie /…/. Kostja on 25.10.
9. a hagejale vastanud (tl 50): /…/ Ära homme tule. Jääme viisakaks. Sul praegu emotsioonid möllavad /…/. Hageja on 25.10.
10. a kostjale vastanud (tl 50): Mina lõpetan ära ainult lepingus kokkulepitud tööd /…/. Kostja on 25.10.
11. a hagejale vastanud ((tl 50-51): /…/ Pakun välja viimase viisaka lahenduse – sa lõpetad ehitustöö korralikult ära, saad hankes märgitud summa ja läheme rahumeelselt lahku. Ma saan aru, et see eeldab sult veidike maha rahunemist aga usun, et see on mõlema jaoks parim lahendus. Kui soovid siiski edasi vaielda, siis loen homsest ehitustöö katkenuks ja tööd mitteostutatuks ning soovin tagasi ka sulle juba makstud 1 100 eurot. Samuti keelan sul enda territooriumile siseneda /…/. Hageja on kostjale 25.10.
12. a vastanud (tl 51): Unustasin ka öelda, et objektilt puuduvad ka mõned materjalid, mille taha jääb töö seisma. Puuduvad asjad: leiliruumi uks, trepi käepidemete materjal, põranda materjal sauna esikusse, värvitu silikoon ja veel pisiasju. Kuna materjal on tellijalt, siis on vajalik, et kõik tarvilikud materjalid on kohal hiljemalt teisipäeva hommikul kell 8.
13. Sellest kella ajast hakkab jooksma lisa tasu oote tundide eest 25 eur/h. 27.10.
14. a on kostja teinud hagejale kompromissettepaneku: Teen veel korra ettepaneku asi normaalsete inimeste kombel ära lahendada. Saame kokku, paneme teostatavad tööd paberile kirja, sa tuled teed selle väikese osa tööd siin ära ja paari nädala pärast on sul raha käes ja läheme oma eludega edasi. Olen nõus loobuma oma teise korruse tööde nõudest. Teine variant – jageleme mõlemad aastaid mööda kohtuid ja kulutame närve ning raha. Ootan vastust, palun tee mõistlik otsus… (tl 103-104, 113).
15. Eelmises punktis märgitud kirjavahetusele järgnes hageja 16.11.
16. a nõudekiri kostjale (tl 22-24), milles märkis, et klient (hageja) soovis lõpetada kokku lepitud tööde tegemist, kuid Te ei võimaldanud tal seda teha. Õiguslikus mõttes ütlesite sellega töövõtulepingu üles

§ 655lg 1 kohaselt.

Tasumata on 3 200 eurot. Klient ei pidanud arvestama pakkumise tegemisel sellega, et ta peab kauplustes käima, mistõttu kliendi pakutud hind sisaldas endas üksnes tööde tegemist. Klient toob välja kalkulatsiooni, mille kohaselt kulus kliendil kokku 22 tundi kauplustes käimisele, mis rahalises mõõtes tähendab 775 eurot (kütus + tööajakulu). Kliendile on tekitatud varaline kahju, õigusabikulud on kokku 392 eurot (koos käibemaksuga). Nõudekirjale järgnes hagi esitamine 16.12.

1. a. Eelnevat ja käesolevat punkti koos tõlgendades ei saa asuda seisukohale, et kostja on lepingu 24.10.
2. a üles öelnud, sest sellele järgnes kostjapoolne kompromissettepanek tööde lõpetamise ja tasu maksmise kohta 27.10.
3. a, mis on kohtu hinnangul küllaltki mõistlik. 6
4. Vaidlust ei ole selles, et sauna ehitustööd jäid lõpetamata. Muu hulgas ei ole vaidluse all see, et ehitamata jäi trepp, paigaldamata jäi leiliruumi uks ja teostamata sauna esiku põranda lahedus. Täpsemalt ei ole poolelijäänud tööd dokumenteeritud. Kohus märgib, et hageja ei saa tugineda sellele, et puudus trepi käepidemete ja sauna esiku põrandamaterjal ning leiliruumi uks, sest pooled leppisid kokku, et vajalikud materjalid ja tooted ostab hageja ning kostja hüvitab hagejale materjalide (kauba) maksumuse ja kütekulud. Nii toimis see vähemalt ehituse algusest saadik (vt ka tl 29-42, 67-75, 108-112).
5. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja peaks hagejale hüvitama kogu töövõtulepingu järgse maksumuse 3 200 eurot (4 200 – 1 000).

§ 637

lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 655

lg 1 teise lause kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hagejale tasu maksmine tööde eest, mis jäid hagejal (töövõtjal) lõpetamata. Vastasel juhul rikastuks hageja alusetult kostja arvel. Hageja ja kostja võinuks kokku leppida ka eelarvet ületavas lisatöös (põranda lakkimine). Samuti on kostja teinud hagejale kohtueelselt mõistliku kompromissettepaneku (lõpetada leiliruumi, pesemisruumi ja eesruumi tööd, peale mida tasub kostja hagejale töövõtutasu puudujääva osa). Kohus leiab, et käesoleval juhul kannab hageja riski selle eest, et ei dokumenteerinud nõuetekohaselt ehituse käiku (ehituspäeviku pidamine). Hageja on professionaalne ehitusettevõtja ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse tähenduses. Eeldades seda, et suurem osa töid siiski lõpetati (see nähtub poolte kirjavahetusest), leiab kohus, et kostja peab hagejale tasuma 70% töövõtulepingu hinnast. Töövõtulepingu hind oli 4 200 eurot. Kostja on tasunud 1 000 eurot. Seega peab kostja hagejale tasuma veel 1 940 eurot. Käsundita asjaajamine. 24. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt käsundita asjaajamise tasu 600 eurot (alternatiivselt tasu töövõtulepingu alusel) ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 25.

§ 1018

lg 1 kohaselt, juhul kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õigus tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal õigus muuhulgas nõuda tasu maksmist, kui 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

1. Asja materjalidest nähtub, et kuigi hange.ee kuulutuses oli märgitud, et ehitusmaterjalid on tellija poolt, sisaldas kuulutus ka informatsiooni selle kohta, et materjalid valitakse välja enne tööde teostamisest. Sisuliselt leppisid pooled kokku selles, et hageja ostab vajalikud materjalid ning tooted ning kostja maksab nende eest ning hüvitab lisaks küttekulud. Seega oli pooltel kokkuleppe, kuidas hageja kulutused kaetakse ning käesoleval juhul ei ole tegemist kostjat soodustava asjaajamise ega ka töövõtulepingus sisalduva kokkuleppelise tasuga.
2. Hageja 25.10.
3. a e-kirjas sisalduvat ühepoolset avaldust: /…/ sellest kella ajast (* teisipäevast 27.10.
4. a kella 8:00) hakkab jooksma lisa tasu oote tundide eest 25 eur/h (tl 51) ei saa lugeda poolte kokkuleppeks. Kokkulepped töövõtu tingimuste kohta tuli sõlmida lepingu sõlmimisel, mitte aga enne selle lõpetamist. 7
5. Kohus märgib ka seda, et hageja on pidanud seda summat (25 eur/h) nii oote tasuks, tasuks kauplustes käimise eest, tööjõu kuluks, kütus + tööajakulu ehk hageja ise ei tea, mille eest ta sellist summat kostjalt nõuab.
6. Lisaks sellele on hageja arvutused (24 tundi kauplustes käimine) kummalised. Hageja on näiteks käinud väidetavalt spetsiaalselt ostmas kivipuuri Tartu kaupluses, kuigi Ida-Virumaal on küllaldaselt ehituskaupluseid (Bauhof, K-Rauta, Ehituse ABC, Espak). Tõsiseltvõetavad ei ole hageja väited selle kohta, et ta ei ole kursis Ida-Virumaa ehituspoodide ja sortimendiga, et hageja vältis koroonaviiruse tõttu Ida-Virumaa kauplusi ning teatud ehitusmaterjali (toru ühendused) oli võimalik soetada vaid Tallinna või Tartu kauplustest. Teadaolevalt on võimalik tellida ka IdaVirumaa kauplustest kaupa nii, et see toimetatakse kohalikku kauplusesse teisest sama keti kauplusest. Kahju (õigusabikulud).
7. Hageja nõue kahju hüvitamiseks (kohtueelsed õigusabikulud) summas 440 eurot ei ole põhjendatud.
8. Kohus märkis eespool, et kostja 27.11.
9. a kompromissettepanek oli mõistlik ning selle aktsepteerimisel hageja poolt puudunuks vajadus kohtueelse nõude ning lõppkokkuvõttes ka hagi esitamiseks. Viivisenõuded. 32.

§ 101

lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kasutada kohustust rikkunud võlgniku vastu. 33.

§ 101

lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisenõudega lihtsustatakse võlausaldajal oluliselt raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist.

1. Arvestades käesoleva tsiviilasja nõudeid, millest kohus rahuldas osaliselt vaid töövõtulepingu tasu nõude, võlasuhte pooli ning asjaolu, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks saanud kostja poolt raha maksmise viivitamisega kahju, jätab kohus hageja viivise nõuded rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
3. Vastavalt TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 8
4. Kohus on seisukohal, et antud menetluses tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 13.05.
5. a otsusega nr 2-20-
6. 9