Obsah (4)

§ 595§ 663§ 667§ 382

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-8133 Tsiviilasi And

) § 595 lg 2 p 1 alusel kande tegemise kohtunikule. Harju Maakohtu kohtunik andis

1. mail
2. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-6632 seisukoha ning tagastas kande tegemise

§ 595lg 3 alusel kohtunikuabile.

1. Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis
2. mai
3. a kandemäärusega nr 542622022 kinnistamisavalduse rahuldamata.

§ 595

lg 2 p 1 alusel peab kohtunikuabi andma kinnistamisavalduse menetlemise üle kohtunikule, kui tuleb rakendada teise riigi õigust.

§ 595

lg 3 kohaselt võib kohtunik määruse või kande tegemise anda tagasi kohtunikuabile. Sel juhul on kohtunikuabi seotud kohtuniku seisukohaga. Harju Maakohtu

1. mai
2. a kohtumääruses toodud põhjenduste kohaselt kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kohtule ei ole teada seadust, mis sätestaks, et Ukraina Vabariigis tehtav kohtulahend kuuluks Eestis täimisele ilma, et see oleks eelnevalt täidetavaks tunnistatud. Kohtule ei ole esitatud tõendit, kust nähtuks, et Ukraina Vabariigi Kiievi linna Petšerski rajooni kohtu
3. jaanuari
4. a kohtumäärus nr 757/50980/21-ц oleks Eestis täidetavaks tunnistatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Õigusabilepingu art 40 lg 1 sätestab, et lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Õigusabilepingu art 41 lg-tes 1, 2 on sätestatud, et otsuste täitmise loa taotluse läbivaatamine kuulub selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil otsus tuleb täita, täitmise loa taotlus esitatakse kohtule, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes. See saadab taotluse edasi kohtule, kes on pädev langetama otsust taotluse kohta. Art 42 lg 1 sätestab, et täitmise korda reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Seega on Ukraina kohtulahendi täitmine Eesti Vabariigis võimalik, kui vastav taotlus esitatakse kohtule, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes (Ukraina kohus) ning seejärel saadaks Ukraina kohus taotluse edasi Eesti kohtule. Vastava taotluse saanud, lahendab Eesti kohus selle

ptk 62 sätestatud korras. Käesoleval juhul ei ole vastavat menetlust läbitud. Avaldaja kinnistamisavaldus, milles palutakse teha tunnustamata Ukraina kohtulahendi alusel Eestis asuva vara osas kinnistusraamatukandeid, ei põhine kehtival õigusel. Maakohtu hinnangul kuulub Eesti Vabariigi territooriumil asuva kinnisvara arestimise ainupädevus Eesti kohtutele. Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud õigusabilepingust ei nähtu regulatsiooni, mis võimaldaks Eesti kohtul tunnustada ja täita Ukraina kohtu hagi tagamise määrust Eestis asuva kinnisvara arestimise osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kinnistamisavalduse rahuldamine sellisel kujul õiguslikult võimalik.

1. Avaldaja esitas
2. mail 2022 määruskaebuse kandemääruse nr 542622022 peale. Avaldaja palub määruskaebuse rahuldada ning teha kanded vastavalt kinnistamisavalduses märgitule. Avaldaja on palunud hagi tagamist, kuna kõnealuse kinnisvara osas on 2 kinnistusraamatusse kantud üksnes avaldaja abikaasa, mistõttu soovib avaldaja vältida olukorda, kus notar teeb nimetatud kinnisvaraga tehingu, jättes välja selgitamata, et tegemist on ühisvaraga. Avaldajal ei ole võimalik esitada Ukraina kohtule kohtulahendi Eesti Vabariigis täitmise taotlust ning sõja tõttu ei ole teada, millal selline võimalus võiks tekkida. Avaldaja leiab, et ei vastuta kohtulahendi puuduste eest ega saa sõjast tulenevalt pöörduda kohtu poole kohtumääruse parandamiseks, täiendamiseks või uue kohtumääruse tegemiseks. Avaldaja märgib, et hagi tagamise eesmärk ja alused ning viisid on riikide seadusandluses analoogsed. Avalduse eesmärk on takistada ühel abikaasal vara võõrandamist ilma teise, st avaldaja nõusolekuta. Antud avalduse rahuldamine ei piira avaldaja abikaasa õigusi kinnisvara kasutada.
3. Tartu Maakohtu kinnistusosakond edastas määruskaebuse

§ 663lg 6 alusel lahendamiseks maakohtu kohtunikule.

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb

§ 667

lg 2 alusel osaliselt rahuldada ja maakohtu registriosakonna kandemäärus tühistada. Kandeavaldus tuleb

§ 667

lg 2 teise lause alusel saata sama maakohtu registriosakonnale uueks lahendamiseks.

1. Avaldaja tugines määruskaebuses sellele, et sõja tõttu on hagi tagamise määruse täidetavaks tunnistamine võimatu ja kohtulahendi tunnustamine ei ole vajalik.
2. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga ja leiab, et käesoleval juhul ei olnud kandemääruse tegemise eelduseks Õigusabilepingu art 41 lg-tes 1, 2 sätestatud korras otsuste täitmise loa taotlemine. Kõik maakohtu poolt viidatud õigusabilepingu artiklid käsitlevad kohtuotsuseid. Õigusabileping ei reguleeri muude kohtulahendite tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist. Eelnevast järeldub, et õigusabilepingu kohaselt ei kuulu menetluslikud kohtulahendid, seega ka kaitsemeetmeid kohaldavad määrused, kummagi riigi poolt tunnustamisele ega täitmiseks tunnistamisele. Kuna lepingu kohaldamisalas on üksnes jõustunud kohtuotsuste tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine, ei saa Eesti Vabariigi kohus Ukraina Vabariigi Kiievi linna Petšerski rajooni Kohtu
3. jaanuari
4. a hagi tagamise määrust asjas nr 757/50980/21-ц Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistada.
5. Avaldaja esitas registriosakonnale Ukraina Vabariigi kohtumääruse koos vandetõlgi tõlkega. Määruse resolutsioon on selge, lahend on põhjendatud ja seda saab registriosakond otse täita. Seega ei ole põhjendatud avaldaja suunamine eelnevalt kohtumääruse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlusse.
6. Eesti Vabariigi ja Ukraina Vabariigi vahel sõlmitud õigusabileping ei näe küll eraldi ette üldist alust kaitsemeetmete kohaldamiseks lepingupartneriks oleva riigi kohtumenetlusega seoses. Siiski sisaldub õigusabilepingus norme, mis annavad kaitsemeetmete rakendamise õiguse ka selle lepingupoole organitele, kellele vaidlus õigusabilepingute kohtualluvuse sätete alusel ei allu. Näiteks eestkoste ja hooldusõiguse asjades võib edasilükkamatutel juhtudel teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama pädevale eestkoste- ja hooldusorganile (art 30 lg 4). Samasugune säte lubab teise lepingupoole pädeval organil rakendada vastavalt 3 oma seadusandlusele vajalikke abinõusid tema territooriumil asuva pärandvara kaitseks, mis on jäetud teise lepingupoole kodaniku poolt (art 38 lg 1). Asjaolu, et Eesti-Ukraina õigusabileping ei sisalda eespool viidatud sätete kõrval üldsätet, mis võimaldaks Eesti kohtutel, sh registriosakonnal, võtta Ukrainas toimuva (või kavandatava) kohtumenetlusega seoses tarvitusele meetmeid, ei tähenda siiski, nagu ei saaks Eesti kohtus Ukrainas pooleli olevate (või kavandatavate) kohtumenetlustega seoses hagi tagada või esialgset õiguskaitset kohaldada. Aluse Eesti kohtule selliseks kaitsemeetmete kohaldamiseks annab

§ 382

lg 3, mille kohaselt saab Eesti kohus hagi tagada ka juhul, kui hagi on esitatud või tuleb esitada välisriigi kohtusse või vahekohtusse, tingimusel, et vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, asub Eesti kohtu tööpiirkonnas, on kantud Eesti avalikku registrisse või on nimetatud vara puhul tegemist laevaga, mille kodusadam asub Eestis.

§ 382

lg 3 kui riigisisese sätte kohaldamine õigusabilepingutes sisalduva lünga täitmiseks ei oleks seejuures vastuolus Eesti-Ukraina õigusabilepingu eesmärgiga, milleks on vastastikuse õigusabi osutamine tsiviilasjade lahendamisel. Kuna tegemist ei ole kohtuotsusega, mille tunnustamisel leppisid pooled kokku eraldi regulatsiooni, siis saab kohtumäärust lugeda ametlikuks dokumendiks. Õigusabi lepingu art 13 lg 2 järgi ühe lepingupoole territooriumil ametlikuks tunnistatavad dokumendid loetakse ametlikuks ka teise lepingupoole territooriumil. Käesoleval juhul on Ukraina kohus hagi tagamise määruse teinud, seetõttu puudub vajadus hagi Eesti kohtu poolt uuesti tagada, registrikande saab teha Ukraina kohtu määruse alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 4