Obsah (5)

§ 178§ 175§ 657§ 651§ 654

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-20-12704 Tsiviilasi J

§ 178lg 2).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaan Saar (hageja) esitas
2. septembril 2020 Kaarupuu OÜ (kostja) vastu hagi lepinguliste kohustuste täitmiseks ja kahju heastamiseks kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks või alternatiivselt kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas
3. juuli
4. a otsusega hagi täielikult ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jäetakse menetluskulud kostja kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
5. detsembri
6. a otsusega hageja apellatsioonikaebuse, tühistas Tartu Maakohtu
7. juuli
8. a otsuse menetluskulude jaotuse osas ja tegi selles osas uue otsuse, millega jättis kostja kanda nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud ja määras, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Hageja esitas
9. juunil 2021 maakohtule oma menetluskulude nimekirja ja taotluse temale hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 2645 eurot 90 senti, sh 2145 eurot 90 senti hageja lepingulise esindaja tasu ja 500 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja esitas ringkonnakohtu menetluses
10. novembril 2021 menetluskulude nimekirja, milles palus kindlaks määrata tema menetluskulud ringkonnakohtus kokku 726 eurot 80 senti, sh 676 eurot 80 senti hageja lepingulise esindaja tasu ja 50 eurot apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.
11. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude kohta oma seiskohta ega vastuväiteid menetluskulude suurusele. MAAKOHTU LAHEND
12. Tartu Maakohus rahuldas
13. märtsi
14. a määrusega hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osalisel ja määras hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3300 eurot 70 senti, sh hagiavalduse ja apellatsioonikaebuse esitamisel tasutud riigilõivud kokku 550 eurot, lepingulise esindaja tasu maakohtus 2145 eurot 90 senti (käibemaksuga) ja lepingulise esindaja tasu ringkonnakohtus 604 eurot 80 senti (käibemaksuga). Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1
15. lauses ettenähtud määras. 2 Maakohus märkis, et hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja õigusabi andmise korras maakohtu menetluses teinud toiminguid kokku 15 tunni ja 55 minuti ulatuses alljärgnevalt: 1) hagiavalduse koostamine ja esitamine
16. septembril 2020 – 4 tundi; 2) kostja
17. oktoobri 2020 vastuse analüüs, kliendiga asjaolude täpsustamine, vastulause koostamine ja esitamine
18. oktoobril 2020 – 3,2 tundi; 3)
19. detsembri 2020 istungiks ettevalmistamine, dialoog kliendiga – 1,5 tundi; 4)
20. detsembri 2020 istung – 1 tund; 5) nõupidamine kliendiga
21. detsembril 2020 istungi järel – 0,4 tundi; 6) Hageja taotlused
22. jaanuaril 2021 – 0,4 tundi; 7) hageja vastus kohtunõudele
23. veebruaril 2021 – 0,75 tundi; 8)
24. juunil 2021 istungiks ettevalmistamine, konsultatsioon kliendiga – 1,35 tundi; 9)
25. juuni 2021 istungil osalemine, menetlustoimingud tunnistajaga (aja sobivus jms) – 1,75 tundi; 10) kohtuistungi protokolliga tutvumine tulevikus – 0,4 tundi; 11) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,3 tundi; 12) vastuväite koostamine kostja menetluskulude nimekirjale – 0,5 tundi. Hageja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määras 115 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 15 tunni ja 55 minuti eest 2145 eurot 90 senti (käibemaksuga). Ringkonnakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli apellatsioonimenetluses hageja esindaja ajakulu kokku 4,7 tundi, sh apellatsioonikaebuse koostamisele 4 tundi, menetluskulude nimekirja koostamisele 0,2 tundi ja vastuväite koostamine vastustaja menetluskulude nimekirjale (tulevikus tekkiv, prognoositav kulu) 0,5 tundi. Hageja esindaja taotles selle eest tasu määras 120 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 4,7 tunni eest koos käibemaksuga 676 eurot 80 senti. Maakohus luges hageja tasutud riigilõivud 550 eurot (hagi esitamisel riigilõiv 500 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 50 eurot) hageja põhjendatud menetluskuluks. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole hageja lepingulise esindaja tasu ringkonnakohtu menetluses vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastuväite esitamiseks 0,5 tunni ulatuses. Arvestades menetluse käiku saab aga lugeda vajalikuks ja põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud hageja esindaja toiminguid. Arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja hageja esindaja tehtud toiminguid, saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka esindaja ajakulu ülejäänud ulatuses, sh maakohtu menetluses 15 tunni ja 55 minuti ulatuses ning ringkonnakohtu menetluses 4,2 tunni ulatuses. Maakohus leidis samuti, et põhjendatud on hageja esindaja taotletav tasumäär, s.o maakohtus 115 eurot tund, millele lisandub käibemaks, ja ringkonnakohtu menetluses 120 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Eeltoodut arvestades luges maakohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu maakohtus toimingute eest 15 tunni ja 55 minuti ulatuses 2145 eurot 90 senti (käibemaksuga) ja ringkonnakohtu menetluses 4,2 tunni ulatuses 604 eurot 80 senti (käibemaksuga). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
26. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
27. märtsi
28. a määruse tühistamist ja palub määrata hageja hüvitavate menetluskulude suuruseks 2196 eurot ja 20 senti (sh hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivud kokku 550 eurot, lepingulise esindaja tasu maakohtus 1329 eurot 40 senti (käibemaksuga) ja ringkonnakohtus 316 eurot 80 senti (käibemaksuga). Kostja leiab, et maakohus jättis

§ 175lg 1 nõuetekohaselt kohaldamata.

Hageja kulud ei ole osaliselt põhjendatud. Põhjendatud ei ole hagi koostamiseks kulunud 4 tundi. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuna kohtueelselt kantud õigusabikulud, mis olid seotud kohtuvälise nõude koostamisega. Seega hagi koostamiseks ja komplekteerimiseks olid tehtud eelnevad toimingud, mis oluliselt vähendasid ajakulu hagi koostamiseks, mille tõttu esindajal ei saanud kuluda 3 hagiavalduse ettevalmistamiseks ja kohtusse esitamiseks rohkem kui 2,5 tundi. Kostja palub lugeda põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2,5 tundi (345 eurot). Apellatsioonkaebuse koostamiseks on põhjendatud kulu 2 tundi, sest vaidluse ese oli seotud ainult menetluskulude jaotamise vaidlustamisega. Põhjendatud kulu on 288 eurot.

1. oktoobri
2. a vastulause koostamise, analüüsi ja asjaolude täpsustamise kulu 3,2 tundi on ebaselge. Toiming ei ole osaliselt kontrollitav. Põhjendatud kulu on 1,2 tundi (165 eurot 60 senti).
3. detsembri
4. a dialoog kliendiga ja istungiks ettevalmistamine ei ole osaliselt kontrollitav. Istungiks ettevalmistamine ei saa olla aeganõudev toiming, sest hageja esindaja oli hageja esindaja kohtuvälises menetluses ja tema koostas ka hagi. Põhjendatud aeg asja materjalidega tutvumiseks ja dialoogi pidamiseks kliendiga on 30 minutit (69 eurot).
5. detsembri
6. a nõupidamine kliendiga ei ole kontrollitav, seega ei kuulu väljamõistmisele.
7. juuni
8. a konsultatsioon ja istungiks ettevalmistamine ei ole osaliselt kontrollitav. Istungiks ettevalmistamine ei saa antud menetlus olla aeganõudev toiming, sest hageja esindaja oli hageja esindaja kohtuvälises menetluses ja tema koostas ka hagi. Põhjendatud aeg asja materjalidega tutvumiseks ja konsultatsiooniks kliendiga on 30 minutist (69 eurot).
9. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 ja § 659).

7. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud osaliselt maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks määratud ja väljamõistetud hageja lepingulise esindaja tasu suuruse maakohtus ja ringkonnakohtus. 8. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Riigikohus on leidnud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi koostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Arvestades esitatud 4 menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei saa hageja lepingulise esindaja õigustoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks, pidada ilmselgelt põhjendamatuks.
3. Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
4. oktoobri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
6. Kostja viide asjaolule, et kohus on hageja kasuks juba kahjuna välja mõistnud kohtuvälise nõude koostamisega seotud õigusabikulud ja seega oli hagejal hagi koostamiseks ja komplekteerimiseks tehtud eelnevaid toiminguid, ei muuda ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul hagi koostamiseks ja esitamiseks kulunud aja (4 tundi) põhjendatust. Kohtueelses menetluses esitatud nõue erineb hagiavaldusest selle sisu, mahu ja keerukuse osas. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hagiavaldus on võrreldes kohtueelse nõudega oluliselt põhjalikum nii detailide kui õigusliku põhistuse osas.
7. Hageja vaidlustas maakohtu
8. juuli
9. a otsuse osaliselt st osas, millega maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kuna vaidlustati ainult menetluskulude jaotust, siis sellest lähtuvalt on hageja apellatsioonkaebuse koostamiseks põhjendatud ajakulu 4 tunni asemel 2 tundi. Apellatsioonkaebuse koostamine ja selle esitamine oli hagejale vajalik toiming, kuna vastasel juhul oleks hageja kanda jäänud märkimisväärne menetluskulu. Hageja lepinguline esindaja on esitanud apellatsioonkaebuses asjasse puutuvaid seisukohti ning viidanud mh Riigikohtu praktikale. Arvestades esitatud apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning asja keerukust, saab apellatsioonkaebuse koostamisele ja esitamisele kulunud aega pidada põhjendatuks.
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et istungiteks ettevalmistamisele ja kliendiga suhtlemisele kulunud aeg enne ja pärast istungit oleks olnud ülemäärane. Hageja esindamine eeldab lepingulisel esindajal hagejaga suhtlemist ning seda saab vaadata istungiks ettevalmistamise ühe osana. Arvestades asja keerukusastet ja selle mahtu, on kohtuistungiteks ettevalmistumise ajakulu põhjendatud ja vajalik. Esindaja ja kliendi vahelisel suhtlemisel tuleb arvestada samuti asja keerukust ja mahtu ning selgitamiskohustusteks tuleb kasutada ajaliselt vähemmahukamaid võimalusi. Istungijärgset nõupidamine kliendiga 0,4 tundi saab lugeda lepingulise esindaja kohustuste täitmiseks hageja esindamisel ja tegemist ei ole ülemäärase kuluga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust heita maakohtule ette kaalumispiiridest väljumist eelnimetatud toimingute ajakulu hindamisel.
11. Kostja leiab, et
12. oktoobri 2020 vastulause koostamise, analüüsi ja asjaolude täpsustamise kulu 3,2 tundi on ebaselge ja toiming ei ole kontrollitav. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu, kuna asja materjalidest nähtuvalt on maakohus
13. oktoobril 2020 andnud hagejale tähtaja kostja vastusele seisukoha esitamiseks. Hageja on
14. oktoobril 2020 esitanud vastuse 6-l leheküljel. Asja mahtu ja keerukust arvestades on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 15.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin