Obsah (5)

§ 113§ 115§ 103§ 127§ 139

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-19429 Tsiviilasi Kr

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 5055,38 eurot.

Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis avaldaja kasuks välja menetluskulu 950 eurot koos viivisega

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kahjustada saanud korteri omanik võib võlaõigusseaduse (

) § 115 lg 1 ja § 127 alusel nõuda puudutatult isikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 13):      puudutatud isik rikkus oma kohustust (

§ 115

lg 1); puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

lg 1); korteriomanikule tekkis kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Maakohus märkis, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Seega on ka korterelamu katus ja katuselt sadevee ärajuhtimise torustik korteriomanike kaasomandis. Riigikohus on selgitanud, et korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras (

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17). Puudutatud isik ei vaidlusta, et veeleke sai alguse kaasomandi esemest. Puudutatud isik ei kontrollinud katuse konstruktsiooni seisukorda, katuselt sadevee äravoolu võimalusi ega sadevee äravooluks mõeldud torustiku töökorda seega piisavalt ning rikkus sellest tulenevalt korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustust. Seega vastutab puudutatud isik avaldaja suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise eest KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning

§ 115alusel.

Puudutatud isiku kohustuste rikkumine ei ole

§ 103lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav.

Rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu. Avaldaja korter sai veeavarii tagajärjel kahjustada. Avaldaja on ärakuulamisel selgitanud, et „parkett on tõusnud, tapeet on kõik lahti ja üleval kollased plekid; kahjustada sai esiku ja köögi parkett ning terves koridoris on vaja vahetada tapeet“. Avaldaja selgitused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Esitatud fotodelt nähtuvad parketi pundumine ja kahjustused laes. MR Vaader OÜ spetsialisti arvamuse kohaselt esinevad kahjustused koridori laes (toonimuutus ja „veemullid“ värviga viimistetud lael), tapetseeritud seinal (tapeet osaliselt lahti ja veelekke 3 piirkonnas nähtava toonimuutusega), aluspõrandal ning koridori ja köögi laminaatparketil (parkett paisunud ja parketi piki- ja otsavuugid on nähtavalt üles kummunud). Vaidlust ei ole selles, et avaldaja ei ole veel korteri kahjustusi parandama asunud. Avaldaja ja puudutatud isik vaidlevad kahju suuruse üle. Maakohus leidis, et asjaolu, et MR Vaader OÜ koostas

1. augustil 2021 kalkulatsiooni avaldaja kindlustusandja koostööpartnerina, ei muuda nimetatud tõendit MR Vaader OÜ võimaliku majandusliku huvi tõttu ebausaldusväärseks.
2. augusti
3. a kalkulatsiooni hinnaks koos käibemaksuga on 5144,94 eurot. Avaldaja kindlustusandja keeldus kahju hüvitamisest, kuna vesi tungis õuest hoonesse läbi hoone konstruktsioonide. Kindlustusandja teavitas avaldajat sellest asjaolust
4. augustil
5. MR Vaader OÜ
6. detsembri
7. a arvamusest nähtuvalt toimus
8. novembril 2021 avaldaja korteri kordusülevaatus, mille tulemusena vähendati kalkulatsioonis lae viimistluse mahtu (lage on võimalik viimistleda osaliselt). Muus osas on MR Vaader OÜ leidnud, et esmane kahjustuste hindamine oli õiglane ja kõikide esmasel ülevaatusel arvestatud tööde teostamine on vajalik. Avaldaja kahjunõue on
9. detsembri
10. a arvamusest tulenevalt 5055,38 eurot. Maakohus leidis, et MR Vaader OÜ-l ei saanud
11. detsembril 2021 arvamuse koostamisel olla enam avaldaja kindlustusandja koostööpartnerina majanduslikku huvi, kuna oli teada, et kindlustusandja kahju ei hüvita. MR Vaader OÜ arvamuse on koostanud diplomeeritud ehitusinsener, tase
12. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et puudub alus kahelda MR Vaader OÜ kalkulatsiooni ja arvamuse usaldusväärsuses. Puudutatud isik on avaldaja kahjunõudele esitanud vastuväite selles, et terve korteri parketi vahetamine on ebaproportsionaalne ning arvestades parketi vanust, võiks puudutatud isik olla vastutav 10-15 % eest kogu parketi vahetamise maksumuse hinnast. Muude MR Vaader OÜ kalkulatsioonis märgitud tööde ning nende maksumuse osas puudutatud isik vastuväiteid ega omapoolseid tõendeid ei esitanud. Maakohus märkis, et asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Avaldaja seletuse kohaselt ostis ta korteri 2019.a jaanuari lõpus, korter oli väga heas korras, seal oli tehtud remont, parkett oli heas korras. XXX asuva korteri turuväärtuse hindamiseks
13. detsembril 2018 koostatud eksperthinnangu kohaselt on korteri üldine seisukord hea. Avaldaja antud seletuse ja
14. detsembri
15. a MR Vaader OÜ arvamusega on tõendatud, et laminaatparkett tuleb vahetada kogu korteris, sest parketi paigaldusviis teistsugust lahendust ei võimalda. Parkett on paigaldatud kogu korteris ühe kilbina, ilma katkestusteta (puuduvad uksepakud ja/või üleminekuliistud). Asjaolu, et parkett on paigaldatud ilma katkestusteta (ühes tükis), on tõendatud ka kohtule esitatud fotodega, mille on teinud avaldaja kindlustusandja ning kindlustusandja koostatud varakahju vaatlusaktiga. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit selle kohta, et avaldaja korteris on võimalik parketti osaliselt välja vahetada. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et terve korteri parketi väljavahetamine ei ole ebaproportsionaalne, vaid vara senise koosseisu taastamiseks vältimatult vajalik. Kulutuste suuruse tõendamise kohustus on üldise tõendamiskoormuse järgi kahjustatud isikul ning kahju tekitaja peab esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude vajalikkuse väitele vastu. Avaldaja on kalkulatsiooni esitanud. Asja parandamine peab toimuma mõistlikel tingimustel, st kahjustatud isik peab võimaluse korral valima soodsaima võimaluse. Maakohus märkis, et asja parandamise kulude mõistlikkust saaks hinnata juhul, kui kohtule oleks esitatud alternatiivseid korteri parandamistööde hinnapakkumisi. Puudutatud isik ei ole kohtule ühtki sellist tõendit esitanud. Seetõttu luges maakohus MR Vaader OÜ
16. augusti
17. a kalkulatsiooni alusel tõendatuks, et avaldaja korteris veekahjustusest tingitud vajalike 4 parandustööde maksumus on 5144,94 eurot, millest avaldaja nõuab hüvitamist summas 5055,38 eurot. Puudutatud isik leiab, et avaldaja jättis puudutatud isikule vee läbijooksust õigeaegselt teavitamata, põhjustades ise endale väidetava kahju, ning see välistab avaldaja õiguse nõuda puudutatud isikult kahju hüvitamist. Maakohtu hinnangul teavitas avaldaja puudutatud isikut trepikojas märgatud veelekkest õigeaegselt. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et avaldaja märkas trepikojas veetoru tilkumist juba
18. augustil
19. Asjaolust, et trepikoja põrand oli vihmase ilmaga natuke märg, ei pidanud avaldaja aru saama, et tegemist on lekkega veetorustikust. Avaldaja seletuse kohaselt sai veeleke temale ilmsiks
20. augustil 2021, mil avaldaja ka puudutatud isikut viivituseta teavitas. 16.augustil 2021 võis avaldaja tagantjärgi mõista, et
21. augustil 2021 võis trepikoja põrand olla märg veetorust vee tilkumise tõttu, mille tõttu on avaldaja ka kahju hüvitamise nõudes vee sisse voolamise alguseks märkinud
22. augusti
23. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et avaldajale ei saa ette heita kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust korteriühistut viivituseta teavitamata jätmist ning seega puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks

§ 139lg-te 1 ja 2 alusel.

Maakohus tuvastas põhjusliku seose

§ 127

lg 4 mõttes puudutatud isiku kohustuse rikkumise ja avaldaja korterile tekkinud kahju vahel. Kui puudutatud isik oleks kandnud katuse konstruktsiooni ning katuselt sadevee äravoolu torustiku korrasoleku eest paremini hoolt, ei oleks vee äravool torus takistunud, katuselt ei oleks vesi lekkinud avaldaja korterisse ning avaldaja korteri siseviimistlus ei oleks saanud veekahjustusi. Tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga. Avaldajal on

§ 115

lg 1 alusel puudutatud isiku vastu nõue kahju 5055,38 euro hüvitamiseks, mis tuleb maakohtu seisukoha kohaselt rahuldada. Avaldaja nõude alusel kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, määras kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse ja mõistis puudutatud isikult menetluskulud koos viivisega välja. MÄÄRUSKAEBUS

1. Puudutatud isik esitas
2. märtsil 2022 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja nõue täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt palub puudutatud isik vähendada maakohtu määrusega välja mõistetud summat puudutatud isiku vastutuse ulatuseni ning jätta ülejäänud kahju avaldaja kanda. Puudutatud isik leiab, et avaldaja istungil antud ütlused on vastuolus kohtueelses kahjunõudes ja sotsiaalvõrgustiku suhtluses kinnitatud asjaoludega. Puudutatud isiku hinnangul on kohtuistungil antud ütlused ebausaldusväärsed, kuna need on vastuolus muude tõenditega. Kahju avastamise kuupäevaks tuleb lugeda
3. august 2021 ning seega on avaldajale tekkinud kahju tema 3 päeva pikkuse tegevusetuse tulemus. Kui avaldaja oleks puudutatud isikut veelekkest õigeaegselt teavitanud, oleks viimane võtnud tarvitusele abinõud avaldajale kahjustuste tekkimise ärahoidmiseks ning kahju ei oleks tekkinud. Alternatiivselt palub puudutatud isik vähendada kahju hüvitamise nõuet parketi vahetusega seotud kulude ulatuses 3054,82 euro võrra, kuna avaldaja tegevusetuse tõttu tekkinud kahju oleks võinud olla selle summa võrra väiksem. Kolm päeva voolanud vesi tekitab märkimisväärse kahju. Puudutatud isik oleks õigeaegse info korral saanud põranda kahjustuse ära hoida, likvideerides katuselt oleva läbivoolu ning kuivatades märjakssaanud tarindid. Nimetatud summa tuleneb maakohtule esitatud hinnakalkulatsioonist tööde ja materjali eest, 5 mis on seotud parketi vahetamisega korteris. Seda summat saab puudutatud isiku hinnangul lugeda avaldaja osaks kahju tekkimisel.
4. Avaldaja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja leiab, et puudutatud isikule katuselt vee läbijooksust teatamise aeg ei oma mingit tähtsust. Isegi kui läbijooks oleks ilmsiks tulnud varem kui avaldaja seda nägi ja puudutatud isikule teatas, ei oleks saanud enam mingeid abinõusid tarvitusele võtta.
5. augustil sadas vihma ja ilmselt pääses vesi elamusse, kuigi avaldaja sellest siis veel aru ei saanud. Avaldaja leiab, et ka puudutatud isiku alternatiivnõue tuleks jätta rahuldamata.
6. Tartu Maakohus leidis, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui samast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 korrata.
9. Määruskaebusest nähtub, et puudutatud isik ei ole peamiselt rahul sellega, et maakohus ei ole avaldaja kanda jätnud vähemalt osa tekkinud kahju hüvitamisest. Puudutatud isik väidab, et avaldaja väited kohtueelses menetluses ja ärakuulamisel antud ütlused on vastuolulised ning seetõttu on maakohus neile tuginedes jõudnud valele järeldusele, et puudutatud isik vastutab avaldajale tekkinud kahju eest. Ringkonnakohus puudutatud isikuga ei nõustu. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud asjaolu, et veeleke sai alguse kaasomandi esemest ning et selle põhjuseks oli kinnikasvanud äravoolutoru, mis takistas vee äravoolu katusel. Vaidlust ei ole ka selles, et katuse konstruktsiooni seisukorra, katuselt sadevee äravoolu võimaluste ja sadevee äravooluks mõeldud torustiku töökorra kontrollimine oli puudutatud isiku kohustus. Kinnikasvanud äravoolutoru on märk sellest, et puudutatud isik on jätnud oma kohustused täitmata. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isik vastutab avaldaja suhtes korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise eest KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning

§ 115alusel.

Puudutatud isiku kohustuse rikkumine ei ole

103 lg-te 1 ja 2 mõttes vabandatav, sest rikkumist ei põhjustanud vääramatu jõud, vaid puudutatud isiku mõjusfääris olev asjaolu.

1. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja väited kohtueelses menetluses ja ärakuulamisel antud ütlused ei ole vastuolulised.
2. augustil, märgates, et koridori põrand on märg, ei pidanud avaldaja kahtlustama koheselt leket või riket. Avaldaja on selgitanud, et arvas, et kuna sajab vihma, siis on märg põrand tingitud sellest, et naabrid käisid koeraga jalutamas. Mõned päevad hiljem,
3. augustil, kui põrand oli väga märg ja märjad olid ka seinad ning torust tilkus vett, teavitas avaldaja korteriühistut vastava sõnumiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt võis avaldaja
4. augustil mõista tagantjärele, et
5. augustil võis trepikoja põrand olla märg hoopis veetorust vee tilkumise tõttu. See on ka põhjus, miks avaldaja on kahju hüvitamise nõudes märkinud vee sissevoolamise ajaks
6. augusti. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et avaldajale ei saa ette heita kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust korteriühistu viivituseta teavitamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub 6 maakohtuga, et antud juhul puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks

§ 139lg-te 1 ja 2 alusel.

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei olnud ainus, kel on korter selles trepikojas

1. korrusel, kuid avaldaja oli ainus, kes korteriühistut probleemist teavitas. Teavitamise hetkel puudusid avaldaja korteris veel igasugused märgid veekahjustustest, seega tuleb lugeda, et avaldaja täitis korteriühistu liikmena ja korteriomandi omanikuna oma hoolsuskohustust ning talle ei ole mingil viisil ette heidetav, et ta ei teinud seda varem. Lisaks leiab ringkonnakohus, et antud asjaoludel ei oleks saanud kahju ulatust vähendada ka siis, kui korteriühistu oleks vee läbijooksust teada saanud
2. augustil. Kuna vee äravoolutoru oli kinni kasvanud, siis on ettenähtav, et tugeva vihmasaju korral koguneb vesi katusele ning valgub sealt konstruktsioonide kaudu elamusse sisse. Tegemist ei ole kiire, kuid põhimõtteliselt takistamatu protsessiga. Konstruktsioonide vahele voolanud vett ei oleks korteriühistul kuidagi olnud võimalik eemaldada, selle mõju ja mõjukohad ilmnevad vältimatult hiljem. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhimõttelist erinevust, kas korteriühistu sai vee läbijooksust teada
3. või
4. augustil, eriti arvestades, et asja materjalidest tulenevalt järgnevatel päevadel ei sadanud.
5. Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Avaldaja menetluskuluks ringkonnakohtus on kohtumääruse ja määruskaebuse analüüsile ja avaldaja vastuse koostamisele kulunud aeg 4 tundi tunnitasuga 150 eurot, kokku 600 eurot. Avaldaja esindaja kinnitab, et tasu ei sisalda käibemaksu ja on antud ainult käesolevas tsiviilasjas. Puudutatud isik esitas avaldaja menetluskuludele vastuväite, mille kohaselt ajakulu on ülepaisutatud, tunnitasu on esindaja kvalifikatsiooni arvestades väga kõrge ning avaldaja ei ole kulusid tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
6. veebruari
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kuigi tegemist võib olla keskmisest tavapärasest kõrgema tasuga, arvestades mitteadvokaatidest esindajate tunnitasu määrasid, ei ületa see siiski keskmist tasumäära oluliselt. Arvestades võrdlemisi kõrget tunnihinda (150 eurot), võib eeldada esindaja suuremat efektiivsust ajakulu kasutamisel. Ringkonna hinnangul on esindaja läbi töötatud ja koostatud dokumentide mahtu arvestades põhjendatud ajakulu 3 tundi. Puudutatud isiku väide, et avaldaja ei ole kulusid tõendanud, on asjakohatu, kuna TsMS § 176 lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, kuid vastavalt TsMS § 176 lg 6 teisele lausele ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente ilma kohtu nõudmiseta esitama. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista menetluskulu ringkonnakohtu menetluses 450 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 7