KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2022. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-19881 Tsiviilasi BA

§ 10lg 1 mõttes tõendatud.

Võlausaldaja on seisukohal, et lepingujärgse vaidluse lahendamise kord ei välista pankrotimenetlust. Võlgniku ettevõtte väidetav võõrandamine viitab katsele vabanda pankrotimenetluse tagajärgedest.

1. Kohus nimetas 29.03.2022 määrusega võlgniku suhtes ajutiseks halduriks Jüri Truutsi, kes esitas 26.04.2022 kohtule aruande. Aruande kohaselt on saatis ajutine haldur võlgniku majandusliku seisundi ja maksejõuetuse põhjuste kindlaks tegemiseks võlgnikule kirjaliku päringu. Ajutise halduri esitatud tähtajaks päringule vastatud ei ole. Ajutine haldur tegi seega elektroonilised järelpärimised registritesse ning tutvus võlgniku ja temaga seotud isikute kohta internetis avaldatud informatsiooniga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku pangakontodel on raha kokku 1,58 eurot. Võlgniku poolt kohtule esitatud bilanss seisuga 31.12.2020 kajastab nõudeid ostjate vastu summas 851 741 eurot ning muid lühiajalisi nõudeid summas 295 829 eurot, 2021 bilansis ja kasumiaruandes seisuga 31.12.2021 nõuded ostjate vastu summas 578 700 eurot (2020 652 490 eurot) ja muud lühiajalised nõuded 125 079 (2020 136 076 eurot). 3 Seega seisuga 31.12.2020 esitatud andmetes (2020 lõppsaldo vs 2021 algsaldo) on vasturääkivus nõuete summa osas. See tekitab kahtluse ka 2021 aruandes kajastatud muude andmete õigsuse kohta. Võlgnik ei ole esitanud deebitoride nimekirja ja nõuete alusdokumente, seega ei ole teada, kelle vastu võlgnikul võivad nõuded olla ning hinnata nende sissenõutavuse võimalusi. Selliste nõuetega ei saa arvestada kui varaga, mille arvelt on võimalik täita võlausaldajate nõudeid või katta pankrotimenetluse kulusid. Maksude ettemaksud vastavalt 2021 bilansile 8 587 eurot, seisuga 26.04.2022 on maksuameti andmebaasi põhjal maksude ettemaks 4,95 eurot ja võlg 16,89 eurot, seega maksude ettemaks sissenõutava nõudena puudub. Võlgnik ei ole teatanud, millest koosnevad müügiks ostetud kaubad, kas vara reaalselt eksisteerib ning kas on tagatud vara säilimine. Seega kogu väljaselgitatud vara väärtus on 1,58 eurot. Kokku on võlgnikul rahalisi kohustusi aga vähemalt 261 835,20 eurot (milleks on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue. Ülejäänud võlgniku poolt seisuga 31.12.2020 avaldatud kohustuste väljatoomine on aktuaalsusetu, kuna puudub igasugune täiendav info kas kohustused veel praegu eksisteerivad. Täpsem võlgniku kohustuste summa saaks selguda pankrotimenetluse käigus.
2. Olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks (kohustused ületavad varasid). Võlgniku nimetatud vara (väetist) ei saa varana käsitleda, kuna puuduvad täpsemad andmed selle olemasolu, asukoha, kvaliteedi ja seiskorra kohta. Transpordivahendite seisukord ja asukoht on teadmata. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal võlgnik enam ei tegutse, Maksu- ja Tolliametile on alates 2022 algusest esitamata käibedeklaratsioonid jm aruandlus, võlgniku praegune juhtkond on ajutisele haldurile jätnud esitamata kõik küsitud andmed ning dokumendid. Täpsemat finantsanalüüsi ei ole võimalik seoses puuduvate andmetega läbi viia, see ei ole ka praeguses menetluse staadiumis vajalik. Võlgniku kohustused ületavad varasid. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik välja selgitada maksejõuetuse tekkimise põhjust. Oletatavasti on põhjuseks suurte debitoorsete võlgnevuste laekumiste puudulikus, mis võib tuleneda deebitoride makseraskustest seoses halva viljasaagiga. Hinnanguliselt muutus võlgnik maksejõuetuks 2019-2020 aastatel. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kuna puudub raamatupidamisdokumentatsioon, siis on olemas võimalus, et selle olemasolul ja halduri valdusesse jõudmisel võivad ilmneda asjaolud, mis toovad välja tagasivõitmise aluseid või vara tagasinõudmise võimalusi. Täpsema info saamisel võlgniku juhtkonnalt või kolmandatelt isikutelt on võimalus esitada kahju hüvitamise nõuded kahju tekkimises süüdi olevate isikute vastu. Kuna raamatupidamise dokumentatsioon puudub, on võimalik, et toime on pandud KarS § 381

§ 93

lg 1 ja § 94), siis toob võlausaldaja seal esile korrektse nõude ulatuse ja palub sellega arvestada. Võlgniku endised ja praegused juhatuse liikmed rikuvad oma kohustusi, mis kinnitab vajadust kohaldada seaduses ettenähtud sunnimeetmeid võlgniku juhatuse liikmete (sh endiste) kohustamaks neid oma kohustusi täitma. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku vara on enne pankroti väljakuulutamist väljakanditud. Avaldaja ei vaidle vastu ajutise halduri tasule. Võlgniku juhtkond rikkus pankrotiavalduse esitamise kohustust. Ajutise haldur aruandest nähtuvalt on võlgnik muutunud maksejõuetuks juba 2019-2020 aastatel, ent ei esitanud pankrotiavaldust kohtule. See viitab ÄS § 180 lg 51 rikkumisele. Ei saa nõustuda ajutise halduri hinnanguga, et puudub raske juhtimisviga või kuritegu.

1. Võlgniku juhatuse liikme poolt 12.05.2022 kohtule esitatud vastuse kohaselt saab võlgnik maksta enda võla laovarude arvelt. Võlgnik omab ca 260 kg väetist Prolis, mille sertifikaadid on aegunud, kuid toode ise on hästi hoitud ja peab olema säilitanud kõik kvaliteedinäitajad. Kaup on seega ehtne ja kohalikul turul müüa alates 650-700 eurost kilogramm (hulgihind) kuni jaemüügis 1200-1250 euroni kilogramm. 260 kg väärtus jääb seega vahemikku (260x725=) 175 500 eurot (minimaalselt) kuni (1200x260=) 312 000 eurot. 31.12.2021 on Balti Agrokemikaalid OÜ vara (nõuded ostjate vastu) summas 578 699,73 eurot. Balti Agrokemikaalid OÜ-ga seotud dokumendid on Eestis ja selleks peab juhatuse liige tulema Eestisse. See ei ole praegu võimalik.
2. Kohus tegi 17.05.2022 määruse alusel ettepaneku tasuda võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 5000 eurot ning hiljemalt 31.05.
3. Võlausaldaja BAYER SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ on deposiidisumma tasunud. Kohtumääruse põhjendused
4. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. BAYER SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ on esitanud võlausaldajana avalduse Balti Agrokemikaalid OÜ pankroti väljakuulutamiseks. 11.

§ 31

lg-st 1 tulenevalt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja 5 sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 ütleb, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

1. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on realiseeritavat vara on 1,58 eurot ning rahalisi kohustusi aga vähemalt 261 835,20 euro ulatuses (milleks on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue). Võlgnik on ise nimetanud enda varadeks 2021 bilansis ja kasumiaruandes seisuga 31.12.2021 nõudeid ostjate vastu summas 578 700 eurot ja muud lühiajalised nõuded 125 079 eurot. Ajutine haldur on välja toonud, et võlgnik ei ole esitanud deebitoride nimekirja ja nõuete alusdokumente, seega ei ole teada, kelle vastu võlgnikul võivad nõuded olla ning hinnata nende sissenõutavuse võimalusi. Selliste nõuetega ei saa arvestada kui varaga, mille arvelt on võimalik täita võlausaldajate nõudeid või katta pankrotimenetluse kulusid. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et antud juhul ei ole sellise varaga võimalik arvestada, kuivõrd puuduvad täpsemad andmed nende sissenõutavuse ning realiseeritavuse osas. Võlgnik on ise kohtule avaldanud, et omab kaubana ca 260 kg väetist Prolis, mille sertifikaadid on aegunud, kuid toode ise on hästi hoitud ja peab olema säilitanud kõik kvaliteedinäitajad. Ajutine halduri seisukoha kohaselt puuduvad andmed, kas nimetatud vara ka täpsemalt eksisteerib ning kas ja kuidas on tagatud selle säilimine. Kohus nõustub, et kuivõrd võlgnik ei ole kohtule vastavaid andmeid ega tõendeid vara olemasolu ja seisukorra kohta esitanud, ei ole võimalik seda käesoleval hetkel varana arvestada. Võlgniku juhatuse liige on avaldanud, et asub ise Hiinas ning tal ei ole võimalik võlgnikuga seonduvaid dokumente esitada, kuivõrd need asuvad Eestis. Kohus märgib, et kuna tegemist on Eesti äriühinguga, siis oleks võlgnikul võimalik kedagi ka volitada siin vastavaid asju ajama ning dokumente esitama. Seda võlgnik aga teinud ei ole.
2. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlausaldaja nõude osas märgib kohus, et kuigi võlausaldaja ja võlgniku vahel on erimeelsus nõude suuruse osas, siis on võlgnik siiski tunnustanud võlausaldaja nõuet suuruses 261 835,20 eurot. Võlgnikul puudub ka majandustegevus. Ajutine haldur on seega seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puudub vara mille arvelt võlausaldajate nõudeid täies ulatuses rahuldada. Kohus loeb pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et Balti Agrokemikaalid OÜ on püsivalt maksejõuetu (

§ 1lg 2 ja 3).

14.

§ 29

lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 15. Võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 5000 eurot. Kohus kuulutab seega Balti Agrokemikaalid OÜ pankroti

§ 31

lg 1 ja

§ 29lg 3 alusel välja.

6 16.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 17.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. 18. Kohus määrab nõusoleku alusel võlgniku pankrotihalduriks Jüri Truutsi. 19. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi määruse resolutsioonis näidatud ajal ja kohas. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks täpse võlgniku varade ja võlgade nimekirja. 20. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade) (

§ 33

lg 1).

§ 93

lg 1 kohaselt võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

21. Kohus jätab

§ 150lg 2 alusel pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

22.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. 23. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on põhjendatud, kuna see vastab nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri poolt välja toodud ajakulu toimingute kaupa on toimingute sisu ja asja mahtu arvesse võttes põhjendatud ja mõistlik. Ajutise halduri tunnitasu (116,80 eurot) ei ületa

§ 23lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).

Samuti on põhjendatud ajutise halduri poolt tehtud tõlkekulud võlgnikule esitatud teabenõude inglise keelde tõlkimiseks. Kohus määrab seega Jüri Truutsi tasuks 2058,50 eurot (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu) ning vajalike kulude hüvitiseks 138 eurot (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu). Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele OÜ-le B2C Konsult (registrikood 10504196, arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXX). Ajutise halduri tasust ja kuludest 2000 eurot maksta välja võlausaldaja BAYER SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ poolt 22.03.2022 deposiidina tasutud summa arvelt OÜ B2C Konsult arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX. 24. Võlausaldaja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks menetluskulud.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. 7

1. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulude summas 5647 eurot (ilma käibemaksuta), riigilõiv summas 300 eurot ja tõlkekulud summas 411,65 eurot. Võlausaldaja esindajal on kulunud esindamisele 22 tundi, mis on kujunenud järgnevalt: 10.12.2021 pankrotiavalduse koostamine 3 tundi; 10.12.2021 pankrotiavalduse koostamine 0,25 tundi; 13.12.2021 pankrotiavalduse koostamine, tõlgete korraldamine, e-kiri kliendile 1,25 tundi; 14.12.2021 Suhtlus kliendiga, tõlgete korraldamine, pankrotiavalduse koostamine 0,25 tundi; 17.12.2021 Pankrotiavalduse koostamine 0,50 tundi; 20.12.2021 Pankrotiavalduse koostamine ja esitamine, kliendi teavitamine 2 tundi; Tutvumine 28.12.2021 kohtumäärusega, kohtudokumentide kättetoimetamise väljaselgitamine, e-kiri kliendile 0,5 tundi; 07.02.2022 Vastaspoole ja kohtu kirjade läbivaatamine, kliendi teavitamine 0,25 tundi; 23.02.2022 Võlgniku vastuse läbivaatamine, vastuse koostamine, kliendi teavitamine 0,75 tundi; 28.02.2022 Võlgniku avaldustele vastuse koostamine ja esitamine, e-kiri kliendile 3 tundi; 08.03.2022 Tutvumine 08.03.2022 kohtumäärusega, juhised kliendile 0,50 tundi; 10.03.2022 Dokumentide ülevaatamine, e-kiri kliendile 0,25 tundi; 21.03.2022 Kliendile meeldetuletus, 07.03.2022 võlgniku esitatuga tutvumine 0,25 tundi; 22.03.2022 Suhtlus kliendiga tagatisraha tasumise osas, tähtajast möödalaskmise riskide ja tagajärgede analüüs, juhised kliendile, lahenduste väljaselgitamine, selgituse koostamine ja kohtule tähtaja pikendamise taotlusega esitamine 2,50 tundi; 23.03.2022 Suhtlus kliendiga, e-kiri kohtusse 0,25 tundi; 29.03.2022 Tutvumine 29.03.2022 kohtumäärusega, edasiste toimingute väljategemine, juhised kliendile 0,50 tundi; 14.04.2022 Tutvumine 13.04.2022 määruse ja ajutise halduri taotlusega, kliendi teavitamine 0,25 tundi; 21.04.2022 Suhtlus ajutise halduriga ja kliendiga 0,75 tundi; 26.04.2022 Ajutise halduri aruande analüüs, suhtlus ajutise halduriga 1 tund; 27.04.2022 E-kiri kliendile koos aruande ja leidudega, sh edasised toimingud 0,50 tundi; 03.05.2022 Menetluskulude avalduse projekti koostamine 0,50 tundi; 03.05.2022 Seisukohtade koostamine ajutise halduri aruandele, menetluskulude avaldus, kliendi teavitamine 2 tundi. Võlausaldaja esindajate tunnitasu on olnud 190 eurot ja 280 eurot ning juristil 64 eurot.
2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Pankrotiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9 alusel tuli avaldajal pankrotiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 300 eurot. Seega on riigilõiv 300 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
3. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
4. Käesolevas menetluses on võlausaldajat esindanud üks lepinguline esindaja – vandeadvokaat Artur Knjazev. Menetluskulude nimekirjast nähtub mitme erineva tunnitasuga teostatud toiminguid. Võlausaldaja on viidanud halduskohtu lahenditele, mille kohaselt on advokaadibüroo teise advokaadi/juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus lähtub antud juhul, et kohtule teadaolevalt on esindajaks vandeadvokaat Artur Knjazev, kelle kvalifikatsioon ja isik on kohtule teada ja kontrollitav. Lisaks ei ole pankrotimenetlus oma olemuselt ka nii keerukas menetlus, mis tingiks mitme esindaja kasutamise vajaduse. Kohus ei arvesta seega mitme esindaja poolt samale toimingule kuuluvat ajakulu dubleerivas osas. 8
5. Võttes arvesse menetlusdokumentide ning toimingute sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud järgmises ulatuses: • • • • • • • • • • • • • • • 10.12.2021 – 20.12.2021 pankrotiavalduse koostamine (sh ettevalmistavad toimingud) 4 tundi; tutvumine 28.12.2021 kohtumäärusega, kohtudokumentide kättetoimetamise väljaselgitamine, e-kiri kliendile 0,5 tundi; 07.02.2022 vastaspoole ja kohtu kirjade läbivaatamine, kliendi teavitamine 0,25 tundi; 23.02.2022 – 28.02.2022 võlgniku vastuse läbivaatamine, vastuse koostamine, kliendi teavitamine – 2 tundi; 08.03.2022 tutvumine 08.03.2022 kohtumäärusega, juhised kliendile - 0,25 tundi; 10.03.2022 dokumentide ülevaatamine, e-kiri kliendile 0,25 tundi; 21.03.2022 Kliendile meeldetuletus, 07.03.2022 võlgniku esitatuga tutvumine 0,25 tundi; 22.03.2022 Suhtlus kliendiga tagatisraha tasumise osas, tähtajast möödalaskmise riskide ja tagajärgede analüüs, juhised kliendile, lahenduste väljaselgitamine, selgituse koostamine ja kohtule tähtaja pikendamise taotlusega esitamine 0,5 tundi; 23.03.2022 Suhtlus kliendiga, e-kiri kohtusse 0,25 tundi; 29.03.2022 Tutvumine 29.03.2022 kohtumäärusega, edasiste toimingute väljategemine, juhised kliendile 0,25 tundi; 14.04.2022 Tutvumine 13.04.2022 määruse ja ajutise halduri taotlusega, kliendi teavitamine 0,25 tundi; 21.04.2022 Suhtlus ajutise halduriga ja kliendiga 0,75 tundi; 26.04.2022 Ajutise halduri aruande analüüs, suhtlus ajutise halduriga 1 tund; 27.04.2022 E-kiri kliendile koos aruande ja leidudega, sh edasised toimingud 0,50 tundi; 03.05.2022 menetlusdokumendi koostamine – 2 tundi Kokku on võlausaldaja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 13 tunni ulatuses.
6. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on võlausaldaja lepingulise esindaja tunnitasu asja sisu ja keerukust arvestades liiga kõrge. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud tunnitasu suuruseks 160 eurot (käibemaksuta). Seega määrab kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulude suuruseks 2080 eurot (käibemaksuta). Võlausaldaja on taotlenud menetluskulud välja mõista käibemaksuta.
7. Võlausaldaja palub kindlaks määrata ka tõlkekulud summas 411,65 eurot. Kuna võlausaldaja näol on tegemist välismaise äriühinguga ning pankrotiavalduse tõendid on peamiselt inglise keelsed, siis on kohtu hinnangul nende tõlkimise kulu 411,65 eurot põhjendatud menetluskulu.
8. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2791,65 eurot (sh riigilõiv 300 eurot, lepingulise esindaja kulu 2080 eurot ning tõlkekulu 411,65 eurot).
9. Lähtudes

§ 150

lg-st 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid nende rahuldamine toimub võlgniku pankrotivara arvelt, arvestades

§ 146lg-s 1 sätestatud 9 järjekorda. Nimetatud põhjusel ei ole võimalik menetluskuludelt viivise väljamõistmine Ts

MS § 177 lg 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 10