Obsah (11)

§ 180§ 175§ 179§ 423§ 417§ 412§ 126§ 318§ 189§ 319§ 315

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2022.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7216 (20922900044) Kohtunik Heli Sillaots Ko

§ 180

lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Vahur Sikult (Sikk) riigituludesse menetluskuluna kokku 1992.60€ (üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaks eurot kuuskümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:    324€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (

§ 175

lg 1 p 4), 687.60€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (

§ 175

lg 1 p 4), 981€ sundraha (

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179lg 1 p 2).

Menetluskulu 1992.60€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99922700005559 ühele järgmistest kontonumbritest:    SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-21-7216, menetluskulu 09.02.2022.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse

§ 423

,

§ 417

lg 2,

§ 412

lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Vahur Siku kaitsja advokaat Heiki Kuninga (Kuningas) 09.02.2022.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Objartel & Partnerid (asukoht Tartus Betooni tn 9) kasuks 687 eurot 60 senti (sellest käibemaks on 114.60€) advokaat Heiki Kuninga süüdistatava Vahur Siku kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses osutatud õigusabi eest.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta XXX Vangla valvekaamerate videosalvestised DVD-R plaadil (ümbrikus lk 109) kriminaalasja juurde toimikusse. Kohtuotsus edastada prokurörile, kannatanule D. B. (XXX) ja süüdistatava kaitsjale Heiki Kuningale. Süüdistatavale Vahur Sikule edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Vahur Siku suhtes edastada kohtuotsus kinnipidamisasutusele, millises süüdistatav Vahur Sikk karistust kannab. Teavitada kannatanut D. B. süüdimõistetu Vahur Siku vangistusest enne tähtaega vabanemisest ning kinnipidamisasutusest põgenemisest. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:   vangistusasutusele Vahur Siku suhtes vangistuse täideviimiseks, Maksu- ja Tolliametile menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD 2 Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (

§ 189

lg 3).

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 25. veebruariks 2022.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319

lg 1 mõttes.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata. PÕHIOSA Vahur Siku (Sikk) süü süüdistuses Kar

S § 274 lg 1 järgi on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud selles, et tema, olles kinnipeetav XXX asuvas XXX Vanglas, XXX.a kella 14:40 paiku, kella 14:36-14:37 ajal, XXX Vangla süüdimõistetute eluhoone

1. eluosakonna trellukse juures ähvardas XXX Vangla II üksuse XXX D. B. tapmisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, öeldes XXX I. V., et lööb D. B. kasti. Vahur Sikk teadis ja arvestas sellega, et ähvardus tehakse vangla personali poolt teatavaks D. B.. I. V. koostas sündmuse kohta ettekande ja vangla teavitas ähvardusest D. B., kes sai ähvardusest „kasti lüüa“ aru, et Vahur Sikk ähvardas teda tapmisega. D. B, võttis ähvardust reaalsena ning kartis, et Vahur Sikk, keda D. B. teadaolevalt on karistatud tapmise eest ning kelle kambrist leiti isevalmistatud terariist, võib ähvarduse täide viia. Kuigi Vahur Sikk ennast D. B. tapmisega ähvardamises süüdi ei ole tunnistanud, on süüdistatava ütlustest üle jäävas osas asjas olemas veenev tõendite kogum, mis süüdistuse põhjendatust kinnitab. Süüdistuses kajastatud ajal, s.o XXX.a (pühapäev) viibis Vahur Sikk XXX Vanglas karistust kandmas XXX.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsuse (lk 80-101) alusel. Selle kohtuotsusega karistati Vahur Sikku KarS § 113 lg 1 järgi 8 aasta vangistusega XXX tapmise eest. XXX tapmiseks kägistas Vahur Sikk teda kaela piirkonnast, XXX tekkis lämbus ehk hapnikupuudus. XXX tapmiseks kasutas Vahur Sikk veel ka torke-lõikeriista, millega lõi XXX kehasse, s.h südame ja kopsu piirkonda. Veel kasutas Vahur Sikk XXX suhtes löökide tegemiseks kõvu tömpe esemeid, milleks võisid olla ka rusikad, millega põhjustati näo piirkonda vigastused, s.o nahaalused verevalumid, pehmete kudede turse, marrastused. Selles kriminaalasjas tunnistas Vahur Sikk ennast 17.10.2016.a kohtuotsusest (lk 80-101) nähtuvalt süüdi osaliselt, tunnistades end süüdi kannatanu noaga löömises, kuid ei nõustunud XXX tapmisega piinaval või julmal viisil. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu D. B. ütlustega (lk 112-113: hoiatuste allkirjaleht digitaalselt allkirjastatud) tõendatud, et seoses XXX Vanglas teise üksuse juhina töökohustuste täitmisega, sealhulgas riskihindamistega, oli ta teadlik ja kursis sellega, mille 3 eest Vahur Sikk vanglas karistust kannab. Kohtus ütlusi andes kirjeldas D. B. süüdistatavat Vahur Sikku kui impulsiivset isikut, kellel emotsioonid kasvavad üle pea ja kes kõrgendab enda hääletooni. Kannatanu D. B. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja I. V. ütlused (lk 67: hoiatuste kohta allkirjaleht) selle kohta, et Vahur Sikk on impulsiivne isik, kes läheb kergesti endast välja. Tunnistaja I. V. ütlustega (lk 67: hoiatuste kohta allkirjaleht) on tõendatud, et ta oli pühapäeval, XXX.a XXX Vanglas tööl valvurina, kui vestluse käigus kinnipeetav Vahur Sikk küttis ennast üles ja ütles, et lööb D. B. kasti, s.t tapab ära. I. V. ütluste kohaselt ei ole „kasti lööma“ ainult vangla žargoon, vaid on ühiskonnas levinud väljend, mida teatakse ja kasutatakse tapmise puhul. Tunnistaja I. V. ütlustega on tõendatud, et suhtlus ja vestlus algas tal kinnipeetava Vahur Sikuga esialgu rahulikult, Vahur Sikk rääkis esialgu, kuidas vangla, ka üksuse juht D. B., vassib ja petab, siis aga tõstis häält ja oli ärritunud. Tunnistaja I. V. ütlustega on tõendatud, et Vahur Sikul polnud D. B. kõige paremad suhted, Vahur Sikul polnud D. B. suhtes sümpaatiat. I. V. ütlustega on tõendatud, et vanglas on teatamiskohustus, ütles ka Vahur Sikule, et peab tegema selle ähvarduse kohta ettekande, mida ka tegi. Tunnistaja I. V. ütlustega on tõendatud, et ta konsulteeris juhtunu osas ka korrapidajaga ja vangla andis sellest ähvardusest telefoni teel teada ka D. B. Sellest, et D. B. ähvardusest teavitati, sai I. V. tema ütlustest nähtuvalt teada vanemvalvurilt Ü. J.. Tunnistaja I. V. ütlustega on kooskõlas kannatanu D. B. ütlused (lk 112-113: hoiatuste allkirjaleht digitaalselt allkirjastatud) selle kohta, et pühapäeval, XXX.a helistas talle XXX Vanglast vanemvalvur Ü. J. ja teavitas Vahur Siku poolt tehtud ähvardusest, mille juures oli vahetult olnud valvur I. V. ja mis kõlas Vahur Siku poolt D. B. aadressil avaldatuna selliselt, et Vahur Sikul on üksuse juhist ükskõik ja ta lööb D. B. kasti. Kannatanu D. B. ütluste kohaselt sai ta aru, et kinnipeetav Vahur Sikk ähvardab teda tapmisega, mis oli väga häiriv. D.B. ütluste kohaselt tekkis tal ka kinnipeetav Vahur Siku ümberpaigutamise mõte, kuna pidas tapmisega ähvardamist reaalseks, sest Vahur Sikk on väga impulsiivne, „lühikese süütenööriga“ ja Vahur Sikk on varem tapmise toime pannud, XXX tapmine algas kägistamisega ja lõppes noahoopidega. Kannatanu D. B. ütlustest nähtub, et ta vaagis igati tapmisega ähvardamise tõsidust, muuhulgas ka seda, et tema töökabinet asub eluosakonna ukse juures ja kinnipeetavad käivad ka üksustest väljapoole. D. B. ütlustest nähtuvalt tõstis hirmu tapmisega ähvarduse ees ka asjaolu, et 1-2 päeva pärast ähvardusest teada saamist tööl olles leiti Vahur Siku kambrist metallist lõikeriist ja lahtine žiletitera. D. B. ütluste kohaselt oli talle teada, et J. U. ründas žiletiga vanglaametnikku Ü. J. ja tera läks napilt unearterist mööda. Kannatanu D. B. ütlustest nähtuvalt mõjutas tapmisega ähvardamine teda niivõrd, et pärast seda kui Vahur Sikk sai eraldatud lukustatud kambrist välja, vältis ta enda turvalisuse huvides kinnipeetava Vahur Sikuga silmast silma kahekesi kohtumisi ning vaatas, et Vahur Sikuga kohtumistel oleksid juures ka teised ametnikud. Kannatanu D. B. ütlustega selle kohta, et Vahur Siku kambrist leiti peale II üksuse juhi tapmisega ähvardamist keelatud esemeid, on kooskõlas ka tunnistaja K. J. ütlused (lk 68: hoiatuste kohta allkirjaleht) ja tema poolt kohtueelses menetluses 22.04.2021.a ülekuulamisel esitatud 2 fotot terariistast (lk 69). K. J. kohtus antud ütlustega on tõendatud, et ta töötas XXX Vanglas valvurina ja XXX.a läbiotsimisel leiti Vahur Siku kambrist 11 cm pikkune ja 2 cm laiune kolmnurkse teravaks ihutud otsaga isevalmistatud torke-lõikeriist. K. J. 22.04.2021.a ülekuulamisprotokolli juurde kuuluvatelt fotodelt nähtub, et terariista juurde asetatud joonlaua kohaselt on terariista pikem osa 11,5 cm pikk ja terariista laius on 2,5 cm (lk 69). 4 Ajalisest aspektist on siinkohal oluline täheldada, et pärast Vahur Siku poolt XXX.a D. B. tapmisega ähvardamist leiti järgmisel päeval, s.o XXX.a kinnipeetava Vahur Siku kambrist isevalmistatud terava otsaga lõikeriist. Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas ka kinnipeetavast tunnistaja M. L. (L.) ütlused (lk 115: hoiatuste kohta allkirjaleht). M. L. kannab käesoleval ajal ja kandis ka XXX.a XXX Vanglas kinnipeetavana karistust. Tunnistaja M. L. ütlustega on tõendatud, et vanglatöötaja I. V. ja kinnipeetav Vahur Sikk suhtlesid trellukse juures, algul ei pannud nende vestlust tähele, aga kui tähele pani, siis kuulas nende vestluse lõpuni. Tunnistaja M. L. ütlustega on tõendatud, et jutt I. V. ja Vahur Siku vahel oli vanglatöötajate tööst, seda rääkis Vahur Sikk, et vanglatöötajad ei tee oma tööd korralikult; jutt oli just D. B. tööst, kes ei tee oma tööd. Tunnistaja M. L. ütlustega on tõendatud, et Vahur Sikul oli kõrgendatud hääletoon, tema kõne oli kiirendatud ja vanglatöötajaga I. V. suheldes ajas Vahur Sikk õigust taga, jäädes seisukohale, et D. B. ei tee oma tööd. Tunnistaja M. L. ütluste kohaselt oli ta selles pealt kuuldud vestluses Vahur Siku poolt, et valvurid kiusavad kinnipeetavaid ja I. B. kinnipeetavate paigutustega ei saanud rahul olla, kuna kinnipeetavaid pandi kokku ilma põhjuseta, n.ö „lambist“. Tunnistaja M. L. ütluste kohaselt ei kuulnud ta, et Vahur Sikk oleks selle suhtluse käigus kedagi ähvardanud. Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud tõendite usaldusväärsuses, sealhulgas pole kohtul alust kahelda tunnistaja M. L. ütluste usaldusväärsuses. Eelkajastatud tõendid riimuvad ja on omavahel loogilises kooskõlas. Nendega on kooskõlas ka vangla valvekaamerate videosalvestiste vaatlust kajastavast XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 102-109) nähtuv. Asjaolu, et M. L. ei kuulnud ja ei saanudki kuulda Vahur Siku poolt D. B. tapmisega ähvardamist, nähtub nii M. L. ütlustest kui ka XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 102109), kuna M. L. ei kuulnud pealt kogu Vahur Siku ja I. V, vahel toimunud suhtlust, vaid ainult selle viimast osa, kui Vahur Sikul oli juba kõrgendatud hääletoon ja kiire kõne ning Vahur Sikk avaldas II üksuse juhi D. B. tööga rahulolematust. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud XXX Vangla süüdimõistetute eluhoone
2. eluosakonna valvekaamerate videosalvestisi trellukse juures ja köögis (lk 102-109). Neilt nähtub, et ajalises mõttes kestis Vahur Siku ja I. V. suhtlus trellukse juures lühikest aega. 14:35:37 suundub aknaaluselt pingilt püsti tõusnud Vahur Sikk trellukse suunas, kus viibib valvur I. V. (lk 102-103). 14:35:46 on Vahur Sikk jõudnud trellukse juurde, kuid ei jää sinna valvuri I. V. juurde pidama, vaid suundub trellukse juurest kööki, tegemata I. V. ja trellukse juures peatust (lk 103-104). 14:36:17 joob Vahur Sikk köögis külmikust võetud pudelist ja liigub seejärel köögist välja trellukse juurde (lk 104). 14:36:30 on Vahur Sikk trellukse juures, viipab trellukse juures teisel pool trellust olevale valvur I. V., kes tuleb ukse juurde, avab selle ja jääb avatud trellukse juurde kinnipeetav Vahur Sikuga vestlema (lk 104). 14:37:49 on trellukse lähedale jääva pesuruumi uksele ilmunud ja sinna ukseavasse seisma jäänud M. L., kes vaatab trellukse suunas, kus suhtlevad Vahur Sikk ja valvur I. V., neist kinnipeetav Vahur Sikk žestikuleerib I. V. suhtluse ajal aktiivselt kätega (lk 105). 14:37:56 tuleb trellukse lähedale Vahur Siku juurde valvur I. V. vestlust kuulama M. M., pesuruumi ukseavas viibib ja seisab endiselt kinnipeetav M. L., kes vaatab trellukse suunas, kus suhtlevad Vahur Sikk ja valvur I. V. ning Vahur Siku läheduses seisab M. M., kes vaatab I. V. suunas (lk 105). 14:38:20 lahkub trellukse lähedalt Vahur Siku juurest M. M., pesuruumi ukseavas on näha endiselt kedagi seismas, trellukse juures suhtlevad Vahur Sikk ja valvur I. V. (lk 106). 5 14:39:27 sulgeb valvur I. V.
3. eluosakonna trellukse, Vahur Sikk on keeranud trelluksele selja ja eemaldub trelluksest ning suundub mööda koridori akende all asuvate pinkide suunas, samal ajal vaatab keegi pesuruumi ukseavast eemalduva Vahur Siku suunas (lk 106). 14:39:37 pole trellukse juures enam kedagi, pesuruumi ukseavas olnud M. L. on pesuruumi ukseavast just lahkunud, seljaga trellukse poole ja eemaldub mööda koridori trelluksest aknaaluste pinkide suunas (lk 107). Asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud ja kaitseaktis taotletud M. M. tunnistajana ülekuulamisest kaitsja kohtuistungi käigus loobus. Kohtuistungil viibinud pooltest ei taotlenud seejärel keegi M. M. tunnistajana ülekuulamist. Neil asjaoludel M. M. maakohtus tunnistajana üle ei kuulatud. XXX.a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 102-109) nähtub, et ajalises mõttes kestis Vahur Siku ja I. V. suhtlus 3 minutit, ajavahemikus kell 14:36:30 kuni 14:39:27, ja M. L. nägi ja kuulis seda vestlust kella 14:37:49-st alates. M. L. jäi Vahur Siku ja I. V. vahelisest suhtlusest nägemata selle algusest veidi enam kui 1 minut. Kuna M. L. pesuruumi uksele ilmudes Vahur Sikk juba žestikuleeris aktiivselt kätega ja M. L. ütlustest nähtuvalt oli Vahur Sikul samal ajal kõrgendatud hääletoon ja kiirendatud kõne, siis on kohtu jaoks veenev ja usutav, et Vahur Siku ähvardus, lüüa II üksuse juht D. B. kasti, kõlas enne kella 14:37:49, s.o enne M. L. pesuruumi uksele ilmumist. Sellega on kooskõlas ka M. L. ütlustest nähtuv selle kohta, et valvur I. V. suheldes avaldas Vahur Sikk intensiivselt rahulolematust XXX Vangla II üksuse juhi D. B. tööga. Eelkajastatust nähtuvaga selle kohta, et Vahur Siku käitumine võib kiiresti muutuda, ta võib käituda impulsiivselt ja endast kergesti välja minna, on kooskõlas ka XXX Vangla XXX.a iseloomustusest (lk 74-76) nähtuv selle kohta, et meditsiiniosakonna kinnitusel on Vahur Sikul psühhiaatrilised probleemid, ta on suhtlemisel valjuhäälne ja võib kiiresti ärrituda, probleemide lahendamise oskus on puudulik, kasutades lahendusena vägivalda ja korrates sellega vigu, suutmata leida vägivallale alternatiive (lk 75). Vangla iseloomustuse kohaselt on Vahur Sikk XXX nii käesoleva kui ka eelmise vangistuse ajal, vabaduses XXX, kuigi pärast käetrauma tõttu XXX sai Vahur Sikk XXX (lk 74). Vangla iseloomustuse kohaselt võib Vahur Sikk tema enda sõnul ärrituda kergelt ja muutuda agressiivseks, kui XXX (lk 74). Vangla iseloomustuse kohaselt teeb see Vahur Siku käitumise ohtlikuks ja soodustab uue kuriteo toimepanekut (lk 74-75). XXX.a XXX Vagla käskkirjaga nr XXX (lk 70-73) kohaldatigi kinnipeetava Vahur Siku suhtes pärast vanglaametniku D. B. tapmisega ähvardamist teiste isikute julgeoleku tagamiseks täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vahur Sikk paigutati eraldatud lukustatud kambrisse, tal keelati kehakultuuriga tegelemine ja tal piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust kuni asjaolude äralangemiseni (lk 70-73). Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et Vahur Sikul ei olnud suhtumine II üksuse juhti D. B. hea, on kooskõlas ka XXX.a XXX Vagla käskkirjast nr XXX (lk 62-66) ja XXX.a Tartu Ringkonnakohtu määrusest haldusasjas nr 3-20-1239 (lk 118-119) nähtuv selle kohta, et Vahur Sikule on ette heidetud ebaviisakat käitumist XXX Vangla II üksuse juhi D. B. suhtes, mis seisnes selles, et Vahur Sikk suhtles XXX.a XXX Vangla teise üksuse juhiga D. B. kõrgendatud hääletoonil ebaviisakalt, öeldes talle: „Tõmba minema siit. Loll eesel.“ Osaliselt on eeltoodud tõendite kogumiga kooskõlas ka süüdistatava Vahur Siku ütlused (lk 121: hoiatuste kohta allkirjaleht). Vahur Sikk on küll eitanud XXX Vangla II üksuse juhi D. B. tapmisega ähvardamist, kuid on õigeks võtnud, et valvur I. V. tal XXX.a trellukse juures suhtlus oli, mille käigus avaldas ka rahulolematust XXX Vangla ja selle II üksuse juhi D. B. tööga, öeldes I. V. välja selle, mis tal sees pulbitses. Kuna süüdistatava Vahur Siku ütlused on ainukesed, mis lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevast tõendite kogumist, siis lähtub kohus osas, millises Vahur Siku ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõendite 6 kogumiga, omavahel riimuvast tõendite kogumist ja jätab selles osas Vahur Siku ütlused kõrvale ja neile otsust ei raja. Vahur Siku enda süüd eitavad ütlused on veenvalt ümber lükatud ülejäänud omavahel riimuvate tõenditega kogumis. Vahur Sikk, öeldes valvur I. V., et lööb D. B. kasti, pidi vähemalt möönma ja pidama võimalikuks, et vangla tingimustes valvurile teise vanglatöötaja aadressil avaldatud tapmisega ähvardamine saab ametliku käigu ja see ähvardus jõuab kindlasti D. B., kellel on alust pidada seda ähvardust reaalseks ja võtta seda tõsiselt (KarS § 16 lg 4: kaudne tahtlus). Vanglas on teatamise kohustus, kõik intsidendid kajastatakse, neist kantakse ette ja neid menetletakse ning võetakse juhtunu osas vastu otsustused. Vahur Sikk on pikaaegse vangla kogemusega isik ja talle on ja oli vanglas kehtiv teatamise ja ettekandmise kohustus teada ka XXX.a. XXX Vangla iseloomustusest Vahur Siku kohta (lk 74-76) nähtub, et Vahur Sikk on vanglas seitsmendat korda (lk 74). 24.01.2022.a XXX Vangla vastusest kinnipeetavale Vahur Sikk nähtub, et Vahur Sikku on 14.01.2022.a seisuga käesoleva vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud 34-l korral (lk 120). Taolistel asjaoludel ei ole kahtlust selles, et pikaaegse ja paljukordse vanglakogemusega isikuna oli Vahur Sikk teadlik sellest, et ka valvurile I. V. avaldatud tapmisega ähvardus D. B. aadressil kajastatakse ametlikult, sellest kantakse vanglas ette ja vangla annab ähvardusest teada ka D. B. ja seda ähvardust menetletakse. Kuna Vahur Sikk kandis XXX.a karistust ja kannab ka käesolevalt karistust tahtliku tapmise eest, siis pidi Vahur Sikk pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et XXX Vangla II üksuse juht D. B. võib pidada tapmisega ähvardamist reaalseks ja karta selle ähvarduse täideviimist. Vahur Sikk pani D. B. tapmisega ähvardamise toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. KarS § 16 lõikes 4 on sätestatud, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Vahur Siku käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Vahur Siku käitumise õigusvastasust ei välista tema väited selle kohta, nagu toimunuks tal XXX.a suhtlus valvur I. V. mõnevõrra hiljem, peale kella
4. Kuna suhtluse koha osas, et see toimus trellukse juures, vaidlust pole, siis pole kahtlust selles, et XXX.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk 102-109) kajastab süüdistuses märgitud aega ja kohta. Sellele, et XXX.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk 102-109) on süüdistuse aspektist asjakohane tõend, viitab kaudselt ka asjaolu, et Vahur Sikk ja tema kaitsja pidasid kaitseaktis vajalikus just asitõendi vaatlusprotokollis (lk 102-109) kajastatud sündmusega seonduvate isikute, s.o kinnipeetavate M. L. ja M. M. tunnistajatena ülekuulamist. Vahur Siku käitumise õigusvastasust ei välista ka asjaolu, et käesoleva vangistuse jooksul pole teda distsiplinaarkorras karistatud füüsilise vägivallaga seonduvate intsidentide eest (lk 120). Vahur Siku käitumise õigusvastasust ei välista ka asjaolu, et tema kambrist XXX.a leitud keelatud esemetega (lahtine žiletitera ja teravaotsaline isevalmistatud lõikeriist) seoses ei ole Vahur Siku suhtes peale vestluse muid mõjutusvahendeid kasutatud (lk 116-117). Vahur Sikk on ise avaldanud, et kambrist leitud keelatud esemed ei kuulunud talle, sealt kambrist lahkus vabadusse paar päeva enne läbiotsimist teine kinnipeetav. Vaatamata viimati kajastatud asjaoludele oli kannatanul D. B. põhjendatud alus karta, et Vahur Sikk viib tema aadressil tehtud tapmisähvarduse täide. D.B. teadis, et juba korra oli V.Sikk ühe XXX tapnud, kasutades tapmise käigus nii rusikaid kui ka kägistamist ja noahoope. Sõltumata sellest, kas vanglas oli V.Siku kasutuses mõni terariist või mitte, on üldteada, et teist inimest saab tappa ka enda kehaosi, s.o käsi-jalgu kasutades, lüües rusikatega-jalgadega teist inimest või kasutades käsijalgu teise inimese kägistamiseks, kusjuures elutähtsatesse piirkondadesse toimides saabub surm kiiremini. 7 Väljend „kasti lööma“ on Eesti ühiskonnas laialt levinud ja üldteada ning seda kasutatakse ja teatakse ka väljaspool vanglamüüre ja sellele on ainult üks vaste, mis tähendab ära tapma. Selliselt sai ka kannatanu D. B. ähvardusest aru, et kinnipeetav Vahur Sikk lubas ta ära tappa. Kuna ühiskonnas on väljendil „kasti lööma“ ainult üks tähendus, siis on välistatud võimalus, et Vahur Sikk pidas seda väljendit kasutades silmas midagi muud kui D. B. ära tapmist. Asjaolu, et Vahur Sikul esineb psühhiaatrilisi probleeme ja ta on selles osas abi saanud nii eelmise kui ka käesoleva vangistuse ajal (lk 74-76: kinnipeetava iseloomustus), ei ole Vahur Siku süüd välistavaks asjaoluks. Maakohtus eelistungil ja kohtuistungil ei nähtunud Vahur Siku käitumisest süüd välistavaid asjaolusid. Neid ei nähtu ka vangla valvekaamerate XXX.a salvestistelt (lk 102-109: asitõendi vaatlusprotokoll). Vahur Siku käitumine on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 274 lg 1 järgi, s.o vägivalla kasutamisena võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. KARISTUS KarS § 274 lg 1 kohaselt karistatakse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega kuni viieaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vahur Siku süü suurust mõjutab asjaolu, et kannatanu suhtes reaalse füüsilise vägivalla kasutamiseni ei jõutud ja vägivald jäi ähvarduse tasemele. Vangla võttis Vahur Siku suhtes koheselt, s.o samal päeval (XXX) kasutusele ka täiendavad julgeolekuabinõud (lk 70-73), et välistada Vahur Sikust teistele isikutele lähtuvad ohud. Vahur Siku süü suurust mõjutab ka asjaolu, et pärast lukustatud kambrist vabanemist ja täiendavate julgeolekuabinõude tühistamist oli kannatanu ise hoolas ja tähelepanelik jälgima, et ta ei peaks oma töökohustusi täites suhtlema Vahur Sikuga ainult kahekesi, vaid alati oleks seal juures ka teisi inimesi, välistamaks tapmisega ähvarduse täideviimise võimalust. Vahur Siku käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Vanglaametniku tapmisega ähvardamise pani Vahur Sikk toime raske I astme vägivallakuriteo eest vanglakaristuse kandmise ajal. Lisaks eelkajastatud asjaoludele on karistuse määra valikul oluline täheldada, et Vahur Siku suhtes kasutati temast teistele isikutele lähtuvate ohtude elimineerimiseks koheselt täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis Vahur Siku avaldatust lähtudes toimisid talle karistuslike meetmetena. Neil eelkajastatud asjaoludel on süüdistatava isikust lähtudes ja õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes põhjendatud Vahur Sikku karistada prokuröri taotletud 5 kuu vangistusega, mis jääb sanktsiooni miinimummäära lähedale. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 8