Obsah (14)

§ 178§ 317§ 407§ 438§ 163§ 138§ 144§ 177§ 444§ 415§ 416§ 150§ 169§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kairi Piirisild Otsuse aeg ja koht 13. mai 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-133698 Tsiviilasi OK Incure OÜ väljamõi

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1.

OK Incure OÜ esitas 27.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. P.lt 3041,09 euro saamiseks. Kohus tegi 01.11.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond üritas makseettepanekut kostjale kätte toimetada aadressil, kuid esimesel korral dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel ja teisel korral tagastati, sest isik ei viibinud kohal. E-posti aadressidele xxx ja xxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Võlgniku ema kinnitas 08.11.2021, et aadress xxx on kehtetu ja võlgnik elab aadressil xxx. 17.12.2021 võlgniku ema kinnitas, et kostja ei ela enam viidatud aadressil ja ta ei tea poja asukohta. Võlgniku tööandja vastas 17.12.2021, et kostja on XXX töötaja ning tema aadress on xxx ja telefon on xxxxxx. Xxx korteriomanik kinnitas 17.12.2021, et võlgnik ei ela enam antud aadressil, võlgnik on tütre endine elukaaslane. Vastuseks maksekäsuosakonna järelepärimisele vastas Politsei- ja Piirivalveameti 20.12.2021, et nende andmebaasides puuduvad andmed antud isiku teiste elukohtade ja kontaktandmete, kui on toodud päringus või Rahvastikuregistris, osas. Avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile Hille Kudu, kes tagastas need 2 14.02.2022 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressil xxx ei ole kedagi kodus.

1. Pärnu Maakohus andis 17.02.2022 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 14.03.2022 hagiavalduse (täiendatud 24.03.2022), milles palub mõista kostjalt välja kostja ja BBB OÜ vahel 16.02.2020 sõlmitud tähtajalise laenulepingu nr 2101958321 alusel tekkinud põhivõla 2535,52 eurot, intressi 334,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 632,87 eurot ja sissenõudmiskulu 65 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 325 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus võttis hagi 24.03.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
2. Rahvastikuregistris on märgitud alates 11.07.2005 kostja kehtivaks elukohaks xxx. Võlgniku ema kinnitas 17.12.2021 maksekäsuosakonnale, et kostja viidatud aadressil enam ei ela. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada e-posti aadressidel xxx ja xxx, kuid vastuseta. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja ei tööta ega saa pensioni, samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Kohtuistungi sekretär helistas 28.03.2022 kostjale telefoninumbritel xxxxxx ja xxxxxx, kuid tulemuseta.
3. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

sätestatud viisil. 5. Juhindudes

§ 317lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult.

Teadaanne avaldati 28.03.2022 ja kohus luges dokumendid

§ 317lg 5 alusel kättetoimetatuks 13.04.2022.

Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 04.05.2022. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud. 6.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.

1. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja 3 BBB OÜ ja kostja kui tarbija tarbijakrediidilepingu, millega anti kostjale laenu 2792,31 eurot intressimääraga 44,6% aastas.
2. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus.

Kui kohtu ees on vaidlus tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

1. Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
2. Käesolevas asjas leppisid pooled lepingu üldtingimuste punktis 12.2.1 kokku, et krediidiandjal on õigus maksetega hilinemisel kostjalt nõuda viivist 0,12% päevas, s.o 43,80% aastas. Sama nähtub Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist
3. Tegemist on tüüptingimusega. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli laenulepingu sõlmimise ajal (16.02.2020) 8%, siis ületab kostjaga kokku lepitud viivise määr (43,80%) seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt (24%). Tegemist on seega eelduslikult tühise tingimusega. Kohus pööras hageja tähelepanu sellele juba 18.03.2022 määruses. Hageja jäi oma nõude juurde.
4. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020 otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.
5. Vastuseks hageja väidetele selle kohta, et võlausaldajal on õigus nõuda viivist intressiga võrdses määras VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel, selgitab kohus järgmist. 12.
6. Ennekõike on hageja viide VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele asjakohatu, kuna hageja ei nõua kostjalt viivist intressiga võrdses määras. Hagiavalduse kohaselt on lepingujärgne intressimäär aastas 44,6%, kuid viivist nõuab hageja lepingu p 12.2.1 eraldi kokku lepitud aastases viivisemääras 43,8% (s.o 0,12% päevas). 12.
7. Samuti pöörab kohus tähelepanu sellele, et võlausaldaja õigusest nõuda tarbijalt viivist intressimääraga võrdses määras ei tulene iseenesest õigust nõuda viivist määras, mis on ebaproportsionaalselt suur. Kohus peab hindama ka VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel kokku lepitud viivisemäära proportsionaalsust. Kohus leiab, et hageja teistsugune tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ja eirab tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni ning Riigikohtu praktikat. Põhjendatud ei ole viivisemäära proportsionaalsuse kaalumisele erisuste tegemine sõltuvalt sellest kas määr nähti ette VÕS § 113 lg 1 teise või kolmanda lause alusel. Mõlema tagajärg on sama, s.t lepitakse kokku kindlas viivisemääras. Seega tuleb VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause 4 alusel sõlmitud kokkuleppe hindamisel kaaluda, kas selline viivisemäär on proportsionaalne. Kohus ei hinda proportsionaalsust hageja poolt pakutud meetodil, s.o arvestades, et sissenõutavaks muutunud viivis on põhivõla summast neli korda väiksem. Kuna sissenõutavaks muutunud viivis ajas suureneb, ei võimalda see meetod viivisemäära mõistlikkust adekvaatselt hinnata. Kohus juhindub proportsionaalsuse hindamisel Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt ületav viivisemäär eelduslikult tühine. Kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust leida, et viivisemäär 43,8% oleks konkreetsel juhul siiski proportsionaalne.
8. Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue hageja nõutud perioodi 26.08.2021 – 21.03.2022 eest 116,03 eurot (2535,52 × 208 × 0,022% (8% ÷ 365)). Hageja viivisenõue jääb 516,84 euro ulatuses rahuldamata (632,87 – 116,03).
9. Muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 15.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse 85,51% ulatuses (3051,42 eurot 3568,26 eurost), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 86% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 14% ulatuses hageja kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 16. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 365 eurot, s.o riigilõiv 325 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot (kohtutäituri seadus § 48). Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138

lg 2) ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest on kohtuväline kulu (

§ 144p 51), siis on tegemist põhjendatud kuludega, mis tuleb hagejale hüvitada.

Hageja tasus hagi esitamise eest riigilõivu kokku 325 eurot (109,49 + 215,51) ja dokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 365 eurot (325 + 40). Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta. 17. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 313,90 eurot (86% 365 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult 5 allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (

§ 416

). Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 6