Kriminaalasi nr.1-06-15197 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.oktoobril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-15197 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 25.10.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid E.R´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. E.R, isikukood XXX Süüdimõistetu Vandeadvokaat Igor Belugin Kaitsja Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus RESOLUTSIOON MÄÄRAS: Jätta E.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat summas 1644 krooni. Välja mõista E.R ´ilt osutatud õigusabi eest Igor Belugini taotlus E.R-ile osutatud õigusabi eest kriminaalmenetluse kulud 1644 krooni kaitsjatasu E.R ´il tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank`s nr.
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „E.R 1-06-15197 kriminaalmenetluse kulud“. 1 Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 09.07.2010Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.R-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.05.2007 kohtuotsusega KarS § 263 p 1,3 ja § 113 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 kohaldamisega 6 aastat vangistust. KarS § 68 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuse aeg 26.-27.06.2006, s.o 2 päeva, kandmata karistus 5 aastat 11 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise algus 13.07.2006 ja lõpp 11.07.
- Kinnipidamisasutuses E.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 5 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub elama venna juurde aadressil xxx xxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Vanglas omandas keskkonnatehnika lukksepa eriala. Enne vangistust töötas keevitajana ja ehitusel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Osales sotsiaalprogrammis viha juhtimine. 2-l korral vestlused psühholoogiga. Enne vangistust oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega (kuritegu toime pandud alkoholijoobes). Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust E.R-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist arvestades kinnipeetava sotsiaalset ja materiaalset olukorda ning varasemat kriminaalset käitumist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. E.R taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja palub rahuldada taotlus ja vabastada kinnipeetav vangistusest ennetähtaegselt. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et E.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.R-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegu raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal kinnipeetav on 5 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. E.R on varem 4 korda karistatud kriminaalkorras (valdavalt varavastaste kuritegude eest) kuid vaatamata sellele, paranemise teele ei asunud ning pani toime uue esimese astme 2 kuriteo (tapmise), mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuritegu toime pandud joobeseisundis) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus arvestab ka seda, et vabaduses puudub kinnipeetaval eriala ja kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. E.R-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu E.R vabastamata temale Viru Maakohtu 17.05.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 12.11.2010 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3