1-06-15197/6

(4)Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 11.07.

1. Kinnipidamisasutusest S.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal olnud hõivatud. Vabaduses töötas kinnipeetav viimati firmas AS xxx, kuhu loodab naasta ka vabanemisel. Kinnipeetaval on põhiharidus. Soovib vanglas omandada keevitaja-kutse. Murru vanglas töötas keevitajana. Kinnipeetaval on olemas keevitaja ja ehitaja tööoskused. Vabanemisel puudub kinnipeetaval materiaalne toetus. Kinnipeetava sõnade järgi suhted sugulastega tädi, N B, elab xxx) ja vennaga, V P on stabiilsed ja regulaarsed, suhtleb nendega kirja vahetusel ning helistab. Elukaaslasega, A J, elab xxx, suhtleb telefoni teel ning kirjutab. Kinnipeetav tunnistab, et enne vangistust tarvitas alkoholi aeg ajalt. Kuriteo sooritas alkoholijoobes. Samuti on proovinud narkootilisi aineid, amfetamiini. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda ühiselamusse xxx, kuhu ta on sisse kirjutatud ja kus ta elas ka enne vangistust. Antud elamu omanik on V K- kinnipeetava vanaema. Üürimisleping on sõlmitud kuni 31.12.
2. V.K elab oma tütre, N B juures. N.B tahab oma ema V.KKuzmina enda juurde sisse kirjutada ja ühiselamu toa ära anda. N.B maksis üüri ja tal puuduvad võimalused seda edasi maksta. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust S.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. S.S-i poolt uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. S.S-i suhtes EV ei ole võimalik kohaldada seoses elutingimuste ja elukoha ebaturvalisusega. Vabanemisel puudub ametlik töökoht, materiaalne toetus. S.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör ei toeta süüdimõistetu vabanemist enne tähtaega. See on välistatud, kuna puudub elukoha omaniku ja selles elaniku kirjalik nõusoleks elektroonilise seadme paigaldamiseks. Samuti kriminaalhooldaja kontrollides elukohta tuvastas, et elukoht turvaline ei ole. Kaitsja leidis, et lõhutud ukse olemasolu ei takista seadme paigaldamiseks, kuna sellist puudust võib kõrvaldada remondi käigus. Süüdimõistetu vabastamine oleks võimalik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et S.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega õigustatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M J isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu 5 korda kohtulikult karistatud kriminaalkuridegude eest. Karistusregistri teatisest (lk 5-7) on näha, et S.S on varem toime pannud enamuses varavastaseid kuritegusid, kuid ka avaliku korra raske rikkumise. Isikut on varem karistatud tingimisi karistusega ja kehtiva katseaja jooksul pani toime uue kuriteo. Viimase, esimese astme raske isikuvastase kuriteo (tapmise) pani toime 12.07.2006 s.o 1 aasta 1 kuu peale vangistuse ärakandmist 07.06.
3. 2

(4)Süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, varavastastest kuritegudest, vargustest on välja kasvanud eriti rasked isikuvastased kuriteod (viimane Viru Maakohtu 17.05.2007 kohtuotsus). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7) on näha, et S.S-i on väärteokorras karistatud 7 korral nendest 4 korral Alkoholiseaduse rikkumiste eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused S.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vanglas viibides ei ole S.S üles näidanud paranemise teele asumist. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal 4 korral karistatud distsiplinaarkorras noomitusega, kusjuures kõik rikkumised on toime pandud 2009 aastal ja määratud enamuses vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. Kõik see näitab, et vangistuse ajal ei ole S.S oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav ei tööta ega õpi ja sotsiaalprogrammides ei osale. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on avaldanud soovi õppida. Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses kui ka S.S-i elektroonilise valve kohaldamiseks tingimisi ennetähtaegse vabastamise nõusolekul on kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks ühiselamu aadressil xxx. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on kinnipeetav sissekirjutatud nimetatud aadressile ja üürimisleping on sõlmitud kuni 31.12.2009. Antud elamu omanik on V K- kinnipeetava vanaema. V.K elab oma tütre, N B juures. Nende nõusolekut EV-le ei õnnestunud saada, kuna N.B on kolinud teisse elukohta ja kinnipeetava vend ei osanud seda aadressi nimetada. Justiitsministri 22.02.2007 a. määruse nr. 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 4 lg 2 p 2 sätestab, et süüdimõistetu elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimuseks on see, et süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek Peale seda ülalmainitud määruse § 4 lg 2 p 5 kohaselt süüdimõistetu elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimuseks on ka see, et süüdimõistetuga koos elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt tuba ühiselamus ei sobi EV-le, kuna asub ebaturvalises kohas, ühiselamus, toa uks on lõhutud. Justiitsministri 22.02.2007 a. määruse nr. 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 4 lg 3 kohaselt elektroonilise valve seadmeid ei paigaldata elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus või on tegemist ajutise elukohaga. Kohtu hinnangul elektroonilise valvega vabastamine on välistatud, kuna puudub elukoha omaniku kirjalik nõusolek elektroonilise seadme paigaldamiseks ning elukoht xxx ühiselamu üldine seisukord ei võimalda seda. Kahtlustatavaks kinnipidamise protokolli ( isiklik toimik lk 1-3) kohaselt on kuriteo toimepanemise kohaks ühiselamu aadressil xxx. Seega vabanedes läheks kinnipeetav elama samaühiselamusse, kus oli viimane kuritegu toime pandud. 3

(4)Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Kinnipeetava vend V.S.S, kes on nõus Dmitryt materiaalselt toetama ja vajaduse korral toa eest maksma, ei tööta ega oma legaalset sissetulekut. Arvestades S.S-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ( viimati toime pandud raske isikuvastane kuritegu, tapmine) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõustetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu S.S-i temale Viru Maakohtu 17.05.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4