1-12-6084/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Asja number Kriminaalasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON: Viru Maakohus

1. mai 2016, Jõhvi kohtumaja Deniss Minzatov Piret Juuse Valentina Michelson-Ipbüker 1-12-6084 Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus M.N´ile asenduskaristuse määramiseks M.N, isikukood XXX; xxx Juhindudes KarS § 70, KrMS § 417 lg 3 ja § 432, kohus MÄÄRAS: Rahuldada Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus ning asendada Harju Maakohtu 13.07.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-6084 M.N-ile mõistetud rahalise karistuse tasumata osa 620,80 eurot, s.o 194 päevamäära vangistusega 2 (kaks) kuud ja 4 (neli) päeva, mille kandmise algus on alates Harju Maakohtu 29.02.2016 otsusega asjas nr 1-15-9219 mõistetud ja praegu M.N-i poolt kantava vangistuse reaalse osa ärakandmisest. Määruse ärakiri edastada M.N’ile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, kohtutäiturile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 ja § 387 lg 1 määruse peale võib esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riigi Tugiteenuste Keskus esitas kohtule avalduse M.N-ile Harju Maakohtu 13.07.2012 kohtuotsusega nr 1-12-6084 KarS § 329 järgi mõistetud tasumata rahalise karistuse osa 194 päevamäära s.o 620,80 EUR asendamiseks. Kohtuotsus jõustus 14.07.
2. Otsuse täitmiseks on 06.
3. 2012 alustatud täitemenetlus nr 014/2012/
4. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud, pangaarvetel puuduvad rahalised vahendid. Elektroonilise Maksu- ja tolliameti andmebaasi kohaselt puudub võlgnikul töökoht, seega puudub sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Rahalise karistuse suurus on 640 eurot ja nõude jääk on 620,80 eurot. Kohtute infosüsteemi andmetel kannab M.N praegu vangistust Harju Maakohtu 29.02.2016 otsuse alusel asjas nr 1-15-9219 alates 10.09.
5. 1 M.N selgitas kohtuistungil, et ei ole avaldusega nõus, kuna ta kannab niigi pikaajalist vangistust. Rahaline karistus jäi tema poolt tasumata, kuna oli lühikest aega vabaduses peale eelmise vangistuse ärakandmist. Aga ka siis oli raskusi töökoha leidmisega, kuna keegi ei taha võtta vanglas istunud meest tööle, ja suurem osa sissetulekutest läks teiste rahaliste nõuete katteks. Praegu kannab vangistust alates 10.09.2014 kuni 7.05.2017 ja ei saa midagi maksta. Palus jätta avaldus rahuldamata ja lubas, et peale vabanemist läheb kohe tööle (garanteeritud töökoht on vabaduses väidetavalt olemas) ja maksab rahalise karistuse kinni. KOHTU SEISUKOHT Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära süüdimõistetu selgitused, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuriteo eest karistusena kohaldatud rahalise karistuse asendamisel vangistusega lähtub kohus Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 417, mille lg 3 sätestab: Kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit. Karistusseadustiku § 70 lg.1 sätestab: kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga.. Kohus leiab, et antud juhul on karistuse asendamine otstarbekas, kuna võlgnik ei ole rahalise karistuse tasumiseks midagi teinud ja puuduvad võimalused sissenõude pööramiseks tema varale. Võlgnik M.N ei ole mitme aasta möödumisel suutnud rahalist karistust tasuda. Seega tuleb avaldus rahuldada ja asendada M.N-ile mõistetud rahaline karistus vangistusega. Kohus leiab, et M.N ’i vastuväited ei anna alust avalduse rahuldamata jätmiseks. Tuvastatud on, et vabaduses olles oli temal reaalne võimalus rahalise karistuse (kasvõi osaliseks) tasumiseks, mida ta jättis realiseerimata. Sissetulekute ebapiisavus, teiste rahaliste nõuete olemasolu ja järjekordne vabadusekaotuslik karistus ei ole mõjuvad põhjused rahalise karistuse asendamata jätmiseks. Süüdimõistetu peab ise olema aktiivne oma kohustuste täitmiseks võimaluste leidmiseks ning hoiduma kõrvale uute õigusrikkumiste toimepanemisest, mis võivad viia teda vabalt tööjõuturult kinnipidamisasutusse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Karistusseadustiku § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. KarS § 70 lg 1 ja lg 2 alusel M.N-ile mõistetud tasumata rahalise karistusele 620,80 EUR, s o 194 päevamära, vastab 64 päeva vangistust, mida tuleb ära kanda vahetult peale praegu kantava vangistuse reaalse osa ärakandmist. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov Kohtunik 2