1-13-4139 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-4139 (13230200051) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov K.L ik XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht S OÜ juhatuse liige, elukoht: xxx Kahtlustatavana kinni peetud 14.03.2013 kuni 15.03.

1. Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 15.03.2013 Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistatud ühel korral, so Tallinna Linnakohtu 09.10.2001 otsuse alusel KrK § 203 lg 1 järgi – karistatus kustunud. Väärteokorras karistatud kahel korral – karistatus kustunud. Süüdistatav Kaitsja Advokaat Vahur Kivistik RESOLUTSIOON
2. K.L süüdi tunnistada

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 300 päevamäära ulatuses, arvestusega 3,2 eurot päevamäär, so 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.03.2013 kuni 15.03.2013, so 2 päeva, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, mõistes tasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 294 (kakssada üheksakümmend neli) päevamäära, arvestusega 3,20 eurot päevamäär, so 940 (üheksasada nelikümmend) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.

1. Tasumisele kuuluv rahaline karistus summas 940 eurot ja 80 senti tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 1 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „K.L, 1-13-4139, rahaline karistus“.
2. K.L-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. K.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „K.L, 1-13-4139, sundraha“.
4. K.L-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.L, 1-13-4139, koopiate tegemise kulu“.
5. Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: K.L-i süüdistatakse selles, et ta juhtis 14.03.2013 kell 11.12 ajal Harjumaal, Narva mnt ja Kose tee ristmiku juures mootorsõidukit Peugeot 307, reg nr-ga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,02 mg/l +/-0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,92 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 4 p 1 (alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi) nõudeid. Seega pani K.L-i toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 03.05.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksander Tšitšerovi, süüdistatav K.L-i ja tema kaitsja Vahur Kivistiku vahel järgnev kokkulepe: 1.

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K.L-ile karistuseks rahalist karistust 300 päevamäära ulatuses, arvestusega 3,2 eurot, so 960 eurot; 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestatakse karistuse hulka kahtlustatava kinnipidamise aeg 2 päeva (14.03.2013 kell 11.12 kuni 15.03.2013 kell 12.15), so 6 päevamäära; 2 3. Lõplikuks karistuseks

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus rahalist karistust 294 päevamäära ulatuses, so 940,80 eurot. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 5, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1, 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§ 424

; § 68 lg-st 1 asub kohus seisukohale, et K.L kuulub temale

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. K.L on täisealine ja töövõimeline isik ning ta on kinnitanud kohtueelsel menetlusel enesel töökoha, seega ka sissetuleku olemasolu. Seejuures ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt tuleb välja mõista kõik menetluskulud täies ulatuses. Kuivõrd süüdistatav ei taotlenud KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude ositi tasumise määramist, kuuluvad menetluskulud hüvitamisele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik 3