lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maarja Germann Süüdistatav N.V Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Varasem karistatus: puudub Tõkendit pole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev Kohtuistungi toimumise aeg 03.07.2018, 04.07.2018 ja 06.07.2018 RESOLUTSIOON Tunnistada N.V süüdi
Kohaldada
lg 1 ning mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui N.V ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. 1 1-18-3095
lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.
Kannatanu O P hagi rahuldada osaliselt ning mõista N.V-lt välja kannatanu O P (sünd. xxx.a, elukoht xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1243 (üks tuhat kakssada nelikümmend kolm) eurot 22 senti, millest mittevaraline kahju on 1000 (üks tuhat) eurot ja varaline kahju on 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot 22 senti. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX. Asitõend: CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista N.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja 1110 (üks tuhat ükssada kümme) eurot muu menetluskulu katteks. Määrata, et N.V on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1860 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700037191 ning selgitus „N.V , 1-18-3095, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 12. juulist 2018. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 12. juulist 2018. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu N.V´it süüdistatakse selles, et tema 27.10.2017.a. kella 22.40 paiku XXX asuva ühiselamu sissepääsu ees isiklike vaenulike suhete pinnalt tekkinud konflikti käigus ründas kannatanut O P, mille käigus lõi viimast korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, rusikatega näkku. Oma tegevusega tekitas N.V kannatanule konkussiooni, silmalau ja silmaümbruse lahtise haava, hematoomi mõlema silma ümber ning põhjustas füüsilist valu. 2 1-18-3095 Seega pani N.V toime
II Kohtuistung Süüdistatav N.V ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistuse sisu on temale arusaadav. N.V ütluste kohaselt O P alustas konflikti, mistõttu oli süüdistataval moraalne ja seaduslik alus kannatanut lüüa ehk siis ennast kaitsta. Konflikt O. P toimus 27.10.2017 XXX asuva ühiselamus. N.V teretas teda, kuid O P solvas ja nimetas teda ebatsensuursete väljenditega. Tulles tänavale, N.V sai kohe P peaga löögi. Läks lahti kakluseks. Pärast konflikti N.V olid hematoomid silmade all. Nina, huuled ja hambad olid katki. Hambad liikusid pikemat aega. Ta ei pöördunud meditsiinilise abi saamiseks. Prokurör leidis, et N.V süü on uuritud tõenditega kinnitust leidnud. Samuti on tõendamist leidnud, et kannatanule O P on tekitatud tervisekahjustused. Oma tegevusega tekitas N.V kannatanule konkussiooni, silmalau ja silmaümbruse lahtise haava, hematoomi mõlema silma ümber ning põhjustas füüsilist valu. Eeltoodust lähtuvalt palus prokurör süüdi mõista N.V
Arvestades antud sündmuse tagajärgi, karistust leevendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, esitatud varalisi nõudeid prokurör leidis, et rahaline karistus ei ole põhjendatud, küll aga saab isikule mõista karistuse keskmise määra ulatuses ehk 6 kuud vangistust.
lg 2 näeb ette võimaluse reaalset vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuivõrd isikul kehtivaid karistusi enam ei ole, siis tuleb isikule kohaldada tingimisi vangistust 1 aastase katseajaga. Kannatanu O P on esitanud tsiviilhagi nii varalise kui ka moraalse kahju hüvitamiseks. Arvestades seda, et kannatanul oli eelnev negatiivne emotsioon süüdistatavaga ja käesoleva süüdistuse ese on taas kannatanu kehaline väärkohtlemine, siis on enesest mõistetav see, et kannatanu on saanud trauma. Samuti ei saa märkimata jätta seda, et kannatanu nägu sai olulisi kahjustusi, mis meditsiinilise abiga sai küll ravitud, kuid vaevusi põhjustasid haavad siiski. Tegemist on kehavigastustega, milliste tagajärjed võivad ühel või teisel määral mõjutada kannatanu elukvaliteeti. Lisaks prokurör rõhutas veel, et tuleb arvestada kannatanu hingeliste üleelamistega ja juhtunust taastumisega. Samuti tuleb summa arvestamisel ka võtta arvesse üldist ühiskonna heaolutaset. Prokurör leidis, et 3000 eurot on mõistlik ja proportsionaalne summa toime pandud kuritegu arvestades. Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kaklus toimus hilisõhtul pimeduses ning keegi tunnistajatest N.V´i ja kannatanu vahel toimunud rüselust ei näinud. Kaitsja on seisukohal, et käesolevas menetluses O.P on kannatanud ainult seetõttu, et tema esimesena pöördus politseisse ning N.V ei pöördunud politseisse ja ei pöördunud meditsiinilise abi saamiseks. Kaitsja palus N.V´i õigeks mõista ning menetluskulud jätta riigi kanda. Seoses õigeks mõistmisega KrMS § 310 lg 2 alusel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Kannatanu palus hüvitada varalise kahju summas 243 eurot 22 senti ja mittevaralise kahju summas 3000 eurot. Kannatanu põhjendas mittevaralise kahju summat sellega, et tema elukvaliteet oli muutunud. Tema nägu sai olulisi kahjustusi, mis meditsiinilise abiga sai küll ravitud, kuid haavad põhjustasid vaevusi. Ta tundis valu, peapööritust, tal oli ajupõrutus. Peavalu oli pikemat aega. Pärast haiglast lahkumist ta tundis valu umbes kaks nädalat. Võttis arsti poolt kirjutatud tablette – valuvaigisteid tarvitas kuu aega ja 2 nädalat tarvitas teisi spetsiaalseid valuvaigisteid. Tehti jala operatsioon ja ta oli sunnitud tarvitama ka tablette. Süüdistatav on varem rünnanud röövimise eesmärgil. See toimus 2005.aastal. N.V oli tunnistatud süüdi ja kandis karistust. Seega kannatanul oli eelnev negatiivne emotsioon süüdistatavaga, käesoleva 3 1-18-3095 süüdistuse ese on taas kannatanu kehaline väärkohtlemine. Süüdistatav pidevalt ründab, ei anna kannatanule rahulikult elada. Kannatanu on saanud moraalse trauma. Süüdistatav ründas korduvalt ja ei avaldanud kahetsust. Kannatanu on hirmul, et N.V tungib talle kallale ka järgmine kord. Kannatanu läks 27.10.2017.a. kella 22.40 ühiselamus trepist alla ja N.V pöördus tema poole sooviga millestki rääkida. Kannatanu keeldus ja läks õue. Süüdistatav järgnes P . Kannatanu püüds jalgrattaga ära sõita, et N.V-st lahti saada. Kuid N.V hoidis jalgratta roolist kinni ja hakkas lööma kannatanut rusikatega näkku. Ta lõi mitmeid kordi, ilmselt ta tahtis, et kannatanu kaotaks teadvuse ja kukkuks. Mingil hetkel kannatanu sai haarata N.V-st kinni ja siis nad kukkusid maha. Jalgrattas kukkus ka. Ta sai N.V-st kinni haarata, helistas P. K , palus teda väljuda, kuna nägu oli paistes ja ta praktiliselt ei näinud. Kui P tuli välja, siis kannatanu istus juba N.V peal ja hoidis teda kinni, et ta ei saaks lüüa. Tunnistaja P K andis ütlusi, et P oli 27.10.2017.a. tema juures külas. P kavatses koju minna umbes kell 22.30. Tunnistaja läks puhkama ja äkki helises telefon. Helistas P, palus tulla alla ja aidata teda. Ta ütles, et midagi ei näe, et silmad on verised. Tunnistaja läks alla ja nägi, et P istub N.V peal. Ta istus tema peal ja jalgadega hoidis N.V käsi kinni. P nägu oli verine. Silmi ei olnud üldse näha. Tunnistaja tõstis P üles ja nad läksid ühiselamusse valvelaua juurde. Sel ajal N.V väljendus ebatsensuurselt. Tunnistaja ei näinud N.V vigastusi. Tunnistaja E K andis ütlusi, et töötab valvelauas, tema ametlik tööruum on valvelaud, asub sissepääsu juures, ühiselamu vestibüülis. Ta nägi, et N.V ja P koos väljusid ühiselamust 27.10.2017.a. kell 22.40 ja hiljem P sisenes ühiselamu juba koos P. K . P oli läbi pekstud. Tal olid silmade asemel pilud ja tumedad ringid ümber silma. Kaklust tunnistaja ise ei näinud, see toimus õues. N.V seisis trepil. Tunnistaja ei lasknud N.V ühiselamusse. N.V vastas, et ta võib O. P alati tänaval üles leida, selleks ei pea ta tingimata ühiselamusse sisenema. Tunnistaja ei näinud vigastusi N.V. Tunnistaja A K andis ütlusi, et ta on N.V abikaasa. Eelmine aasta oktoobris /ta ei saa öelda täpset päeva ja kuupäeva/ N.V tuli koju hommikupoolikul. Tema nägu oli katki, nina oli paistes, huuled ja hambad logisesid. Mees ütles, et ema juurest tulles teretas meesterahvast. Mees vastas talle jämedalt ja tekkis konflikt. N.V teatas, et talle ei ole vaja meditsiinilist abi. Tunnistaja S B andis ütlusi, et ta on N.V-ga sõbrad. Eelmise aasta oktoobrikuu lõpus /ta ei saa öelda täpset päeva ja kuupäeva/, enne kella 23:00 ta kohtus N.V-ga xxx ühiselamu nr x juures. Tema nägu oli katki ja kõik oli verine. Nina ja alumised silmalaod olid paistes. Üleriided olid verised. N.V rääkis sellest, et kohtus tuttavaga, kes alusetult tekitas talle kehalisi vigastusi. Nad olid sellel õhtul N.V-ga koos umbes tund aega. N.V sõitis koju taksoga. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning 4 1-18-3095 süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et N.V süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises
Kohus leiab, et N.V poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine on tõendatud: • Kannatanu O P ütlustega, arve XXX väljavõttega, xxx AS palgatõendiga ja SA Narva Haigla maksekviitungiga (tl. 27-29) – need tõendavad kannatanu suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise aega, kohta ja viisi, ent ühtlasi tõendavad varalise ja moraalse kahju suurust; • Isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (tl.9-11) – tõendab O P tekitatud kehavigastusi ja nende lokalisatsiooni; • AS Narva Haigla ambulatoorse epikriisi koopiaga (tl 12-14) – tõendab O P Narva haiglasse pöördumise põhjust ja fikseeritud kehavigastusi; • Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl. 15-20) ning CD-R plaadil oleva videosalvestisega – tõendavad, et O P ja N.V vahel leidis aset konflikt xxx ühiselamu juures, ent ühtlasi O P pärast konflikti kehavigastuste esinemist; • Tunnistaja P K ütlustega – tõendavad N.V poolt kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemise asjaolusid; • Tunnistaja E K ütlustega – ühiselamu valvur, kelle ütlused tõendavad O P ja N.V konfliktile eelnenud sündmusi, kannatanu kehavigastuste laadi ja lokalisatsiooni, kannatanule kehavigastuste tekkimise asjaolusid; • Karistusregistrist väljatrükiga (tl. 59-60) – süüdistatavat iseloomustav materjal, mis tõendab varasemat kriminaalkorras karistatust ning kehtivate kriminaalkaristuste esinemist, • Viru Maakohtu 06.10.2006.a. kohtuotsusega nr 1-06-7276 N.V süüdistuses
65-68) – tõendab süüdistatava varasemat karistatust kriminaalkorras avaliku korra raske rikkumise toimepanemise eest, milles oli kannatanuks O P. • Tõendiga isiku maksustatava tulu kohta ja teatisega kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl. 56-57) - süüdistatavat iseloomustav materjal, mis tõendab isiku elatustaset. Videosalvestiselt, mida kohtuistungil vaadeldi, nähtu pinnalt on võimalik hinnata sündmuste käiku ja kohtus isikute poolt antud ütluste usaldusväärsust. Sealt ei ole näha kõiki lööke, kuid videosalvestis on oluliseks infoallikaks, mille baasil analüüsida sündmuste kulgemist. Asitõendilt nähtuv sündmuste käik ei kinnita süüdistatava ütlusi, et kannatanu teda lõi ja seda, et kannatanu oli agressiivne, ei proovinud konfliktist kordagi väljuda. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et kui nad väljusid ühiselamusest, sai ta kohe löögi ära, jutuajamist ei toimunud. Tema proovis kannatanust eemalduda, kuid kannatanu ei proovinud kordagi konfliktist väljuda. Salvestiselt on konkreetselt näha, kuidas kell 22:40 kannatanu, lükates jalgratast käe kõrval, väljub välisuksest ning talle järgneb süüdistatav. Seejärel jõudes trepist alla, kannatanu istub koheselt ratta peale ning lükkab jalaga natuke hoogu. Loogiliselt võttes istub kannatanu seetõttu rattale, et soovib minema sõita. Sel hetkel, kui kannatanu rattale istub, on temast hoogsalt möödunud juba süüdistatav. Samas jääb kannatanu miskipärast paigale nagu oleks tal ees takistus. Eeltoodu kinnitab kannatanu ütlusi osas, et süüdistatav haaras tema jalgrattast kinni ja takistas teda. Seejärel on näha, kuidas kannatanu, kes on endiselt veel ratta peal, hakkab jalgratta peal kõikuma ja astub väikese sammu tagasi ning siis hakkab vajuma paremale küljele. Kell 22:41 kannatanu 5 1-18-3095 ronib ratta seljast maha ning järsku tuleb tema suunas süüdistatav, kelle käed käivad sõna otseses mõttes nagu tuuleveski – ta jagab kannatanule lööke nii paremalt kui ka vasakult. Samal ajal on kannatanu sunnitud järsult taganema. Taganemisel süüdistava ja kannatanu kehahoiakutest ja liikumisest on näha, et kannatanu on isikuks, kes süüdistatava eest taganeb, süüdistatav aga agressiivselt järgneb talle. Selline vaatepilt lükkab veenvalt ümber süüdistatava ütluse, et kannatanu oli agressiivne – agressiivne ja ründav inimene ei tagane rünnatava eest selg ees ning ei püüa mitmel korral sündmuste keerisest lahkuda, mida eeltoodud video näitab. Eeltoodud pildiga on kooskõlas ka kannatanu ütlused, et ta püüdis ära sõita, kuid ei saanud, kuna süüdistatav teda takistas ning ühtlasi lõi teda korduvalt. Samuti vastas süüdistatav kohtus, et kannatanu ei väljunud kordagi antud konfliktist, mis on aga lausvale. Seda tõendab videosalvestis, millelt on näha, et kannatanu ronib ratta seljast maha esimesel korral ja ta lihtsalt seisab seniks kuni tuleb süüdistatav rusikahoopidega. Seejärel 22:41 ja 22:42 paiku kannatanu on taas kaamera vaateväljas, tammub paigal ja pühib käega midagi näolt ja laiutab käsi kuniks haarab taas enda kätte jalgratta. Kiirte sammudel kannatanu taganeb, kuid õige peatselt ei ole kedagi enam kaamerapildis. Kell 22:44 on näha, kuidas heledates pükstes kannatanu on saanud käekõrvale ratta. Salvestiselt on näha, kuidas jalgratas teeb järske liigutusi, kusjuures kannatanu on ratta kõrval peaaegu liikumatult, ning seejärel kannatanu järsult eemaldub jalgrattaga kaamera vaateväljast. Kui kannatanu oleks olnud agressiivne ning ründav, ei oleks ta haaranud jalgratast ja proovinud lahkuda. Seega on ümber lükatud kaitsja kohtus öeldu, millega ta juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et isikute vahel ei olnud jalgratast. Ühtlasi on süüdistatav prokuröri küsimusele kannatanut takistamise püüule vastanud, et takistas teda temast eemale minemisega. Videosalvestis tõendab aga hoopiski vastupidist – N.V agressiivset rünnakut kannatanu O P suhtes. Kell 22:50 väljub trepikojast tunnistaja P K. Videosalvestistelt lõpuga „905“ ja „028“ nähtub see, kuidas trepikotta sammub rahulikult kannatanu, kellel on nägu paistes, püksid põlvest alla poole määrdunud, tema järel tunnistaja P K ning sõnelev ja žestikuleeriv süüdistatav, kellel kaamerapildist vigastusi ei tuvasta. Tunnistaja E K, kes on viibinud enda valveruumis väljub sealt ning näeb nii kannatanut kui ka süüdistatavat. P K ja E K kinnitasid, et kannatanu nägu oli tugevalt läbi pekstud, kuid süüdistataval väliseid vigastusi ei näinud. Kohus pööras tähelepanu asjaolule, et tegemist on tunnistajatega, kes nägid kannatanut ja süüdistatavat kohe pärast sündmust. Seevastu kaitsja nägi süüdistatavat alles mõne aja kui mitte tundide pärast. Süüdistatava ütlused ei kattu tunnistaja K ja kannatanu ütlustega ka kannatanu poolt helistamise momendi osas. Süüdistatav väitis, et helistas siis, kui tõusid püsti ja kannatanu ütles: „ Oota, ma helistan sõbrale. Me ootasime selle inimese ära ja saatsime ühiselamusse“. Kannatanu aga andis ütlusi, et helistas sel ajal kui hoidis süüdistatavat kinni ja samuti on tunnistaj a K näinud seda vaatepilti, kuidas süüdistatavat hoiab kannatanut kinni. Kannatanu väljanägemine videosalvestisel annab tõestust sellele, et tõepoolest ta hoidis süüdistatavat maas kinni, kuna rõivad on tugevalt määrdunud põlvede koha pealt. Samuti on videol näha, kuidas kannatanule ja tunnistajale järgneb žestikuleeriv süüdistatav, millest ei tulene, et kannatanu oleks nii tunnistaja kui ka süüdistatava poolt n-ö ühiselamusse ühiselt saadetud. Süüdistatava ütlused ei ühti tema enda tunnistajate ütlustega. Tunnistajate S B, A K ja N.V ütluste detailsel analüüsil ilmnevad järgmised vasturääkivused: 6 1-18-3095
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et N.V sai aru, et lüües kannatanut korduvalt rusikatega näkku, tekitab ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi ning tahtis seda. Riigikohus on korduvalt öelnud, et tahtluse tuvastamisel tuleb hinnata objektiivseid asjaolusid. Kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase 9 1-18-3095 käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Isiku teoeelne ja -järgne käitumine võib anda teavet lisaks objektiivsetele tehioludele ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta. (3-1-1-14205, RKKKo nr 3-1-1-16-04) Arvestada saab ka isiku arvamusavaldusi teo toimepanemise ajal ning enne ja pärast seda. Need tunnused võivad anda teavet isiku käitumise motiivide kohta. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et tegemist on esmajoones abistava kriteeriumiga, mis aitab tahtlust siduda isiku subjektiivse suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal. Põhjus, miks just sel hetkel, pärast kestnud solvanguid, pidi süüdistatav kannatanule järgnema ja mille tagajärjel kannatanu kehavigastused tekkisid, mis on usaldusväärselt ka fikseeritud, oli süüdistatava sõnutsi see, et teda tüütas lihtsalt ära kannatanu pidev taoline reageering. Samas oli pigem tegemist momendiga, kus süüdistatav oli kannatanuga kahekesi, ümberringi ühtegi teist isikut. Võimalus oli taas arveid klaarida. Seega saab nentida süüdistatava tegevuses pigem otsest tahtlust. Seega tuleb N.V poolt toime pandud kuritegu kvalfitseerida
Kohus leiab, et N.V pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Ta oli teadlik, et ta ründas kannatanut O P, mille käigus lõi viimast korduvalt, tekitades kannatanule tervisekahjustus. Vastavalt
lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Oma tegevusega põhjustas N.V kehavigastuse O P. Samuti on tõendatud põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel. IV Kohtu seisukoht karistuse osas
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid
Sanktsiooniõiguse teooria kohaselt on karistuse määramisel vajalik kindlaks määrata karistuse raamid ning seejärel lähtuda karistuse keskmisest määrast arvestades karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Viru Maakohtu 06.10.2006.a. kohtuotsus nr 1-06-7276 N.V süüdistuses
65-68) tõendab süüdistatava varasemat karistatust kriminaalkorras 10 1-18-3095 avaliku korra raske rikkumise toimepanemise eest, milles oli kannatanuks O P. Arvestades antud sündmuse tagajärgi, karistust leevendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, esitatud varalisi ja moraalseid nõudeid, süüdistatav ründas kannatanut korduvalt, kohus leiab, et rahaline karistus ei ole põhjendatud, küll aga saab isikule mõista karistuse keskmise määra ulatuses ehk 6 kuud.
lg 2 näeb ette võimaluse reaalset vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et N.V on varem kohtulikult karistatud (karistus kustutatud). Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik N.V karistusest tingimisi vabastada, arvestades süüdlase isikut, kuriteo tehiolusid. Kohus leiab, et teda saab mõjutada õiguskuulekale käitumisele tingimisi karistust kohaldades. Seega on võimalus isikule kohaldada tingimisi vangistust 1 aastase katseajaga. V. Tsiviilhagi Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talleükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (RKKo nr 3-1-1-11-07). Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt kohtuotsusele seoses tsiviilhagi lahendamisega esitatavaid nõudeid ega kõrgema astme kohtu volitusi tsiviilhagi lahendamise põhjendatuse kontrollimisel, tuleb ka nendes küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Samuti sätestab TsMS § 438 lg 1, et otsust tehes otsustab kohus muu hulgas, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 8 näeb ette, et kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb muu hulgas märkida seadus, mida kohus kohaldas. Seega peab kohus mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Kriminaalkolleegium märgib, et kriminaalasjas, kus on esitatud hagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes, peab kohus andma tuvastatud faktilistele asjaoludele paralleelselt nii karistusõigusliku kui ka tsiviilõigusliku hinnangu. Teatud juhtudel on kahju hüvitamise küsimuse otsustamiseks vaja tuvastada täiendavalt asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. (RKKo nr 3-1-1-60-07). VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (lg 1). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (lg 4). Mittevaraline kahju 11 1-18-3095 hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (lg 5). Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (lg 6). Sarnane regulatsioon sisaldub ka TsMS § 233 lg-s
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.