1-18-3095/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-3095 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi F.O süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
3. juuli
4. a otsus Apellatsiooni esitaja F.O kaitsja advokaat Valery Gimaev Süüdistatav F.O Isikukood: XXX; elukoht kriminaalkorras karistamata Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Germann Süüdistatava kaitsja advokaat Valery Gimaev XXX; varem vanemprokurör Maarja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 3; § 338 p 2 muuta Viru Maakohtu
5. juuli 2018 kohtuotsuse põhiosa, jättes sellest välja viited Viru Maakohtu
6. oktoobri 2006 kohtuotsusele nr 1-06-
7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Narva Esimese Advokaadibüroo kasuks 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot, advokaat Valery Gimajevi poolt F.O-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS 185 lg 1 alusel jätta välja mõistetud kaitsjatasu riigi kanda. 1 Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Käesolevas kriminaalasjas süüdistati F.O selles, et tema,
8. oktoobril 2017 kella 22.40 paiku XXX, Narva asuva ühiselamu sissepääsu ees isiklike vaenulike suhete pinnalt tekkinud konflikti käigus ründas kannatanut O.P., mille käigus lõi viimast korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, rusikatega näkku. Oma tegevusega tekitas F.O kannatanule kontussiooni, silmalau ja silmaümbruse lahtise haava, hematoomi mõlema silma ümber ning põhjustas füüsilist valu. Seega pani F.O toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise. Maakohtu otsus
9. juuli 2018 otsusega tunnistas Viru Maakohus F.O süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määras kohus, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui F.O ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tunnistades F.O süüdi KarS § 121 lg 1 järgi toetus maakohus kannatanu O.P. ütluste, milliste kohaselt oli ta
10. oktoobril 2017 külas oma sõbral O.K. , kes elab ühiselamus Narvas XXX. Kuskil pärast kella 22.00 hakkas ta koju minema ja kohtus ühiselamus F.O-ga, kes soovis temaga rääkida. Ta keeldus ning väljus ühiselamust. F.O aga tuli talle järele. Ta soovis F.O-st vabaneda ja istus jalgrattale, et ära sõita. I. Kostis haaras jalgratta lenkstangist kinni, ei võimaldanud tal ära sõita ja hakkas teda rusikatega näkku lööma. F.O lõi teda näkku mitu korda, kuid kordade arvu ta ei tea. Ta püüdis konfliktist väljuda, kuid see oli raske, sest tal oli jalgade vahel jalgratas. Mingil hetkel ta hakkas kukkuma, F.O lõi mööda ja siis sai ta F.O-st kinni haarata. Seejärel kukkusid nad maha. Tal õnnestus ennast F.O peale keerata ja hoida teda kinni, et ta ei saaks enam lüüa. Seejärel helistas ta P. K., kes tuli ühiselamust välja ja aitas ta enda tuppa, sest tal oli nägu paistes ja praktiliselt ei näinud ta midagi. Seejärel vahetas ta riided ning nad sõitsid haiglasse. Ta paigutati haiglasse kus oli 5 päeva ravil. Tema F.O ei löönud ja seda ka siis, kui ta süüdistatava peal istus ja teda kinni hoidis. Kohus leidis, et O.P. ütlusi kinnitavad ka tunnistaja E. K ütlused. Tunnistaja andis kohtuistungil ütlusi, et ta nägi kuidas
11. oktoobril 2017 kell 22.40 väljusid O.P ja F.O ühiselamust. Hiljem tuli O.P koos P.K. ühiselamusse tagasi ja ta oli läbipekstud. Tema seda, mis väljaspool ühiselamut toimus, ei näinud. Kui O.P koos P.K. sisenesid, siis O.P. l olid silmade asemel pilud ja silmade ümber tumedad ringid. Pärast O.P. sisenemist koos P.K. , läks ta ühiselamust välja ja märkas trepil seisvat F.O. Mingeid vigastusi ta F.O ei märganud. Ka kinnitavad O.P. ütlusi P.K. ütlused. P.K. väidete kohaselt oli O.P
12. oktoobril 2017 tal külas. Kui O.P lahkus läks ta voodisse, et magama heita. Siis helises telefon ja O.P palus tulla ühiselamust välja talle appi. O.P selgitas, et ta ei näe midagi, silmad on verised. Ta läks alla ja nägi, et O.P istub F.O peal ja hoiab jalgadega F.O käsi kinni. O.P. nägu oli verine. Mingit rabelemist ta ei näinud. Ta aitas O.P. püsti ja viis enda juurde tuppa. Juba toas rääkis O.P talle, et püüdis ühiselamu juurest jalgrattaga ära sõita, kuid F.O takistas teda ja hakkas 2 teda lööma. Mingil hetkel õnnestus O.P. l F.O-st vabaneda ja ta maapinnale suruda. O.P oli verine, silmi ei olnud üldse näha. Mingeid vigastusi ta F.O näol ei märganud. Kõrvutades ülaltoodud tõendeid asus maakohus seisukohale, et nimetatud ütlused on omavahel kokkulangevad ning tunnistajad P.K. ja E. K. on asja kohta andnud üksikasjalikke, järjepidevaid ja veenvaid ütlusi ning seetõttu puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses. Lisaks isikulistele tõenditele arvestas maakohus F.O süüditunnistamisel ka dokumentaalseid tõendeid. Kohus uuris asitõendi vaatlusprotokolli, milles on vaadeldud Narvas, XXX asuva hoone seinale paigaldatud turvakaamera videosalvestist. Kohus leidis, et videosalvestiselt nähtuv kinnitab O.P. ütlusi tema ründamise kohta F.O poolt. Samas leidis kohus, et nimetatud videosalvestis lükkab ümber F.O väited, nagu oleks O.P teda esimesena rünnanud ning tema ennast vaid kaitsnud. Ka tugines maakohus AS Narva Haigla statsionaarses epikriisis kajastatule, millest nähtuvalt paigutati O.P haiglaravile
13. oktoobril 2017 ning ta lahkus ravilt
14. novembril 2017 ning tema põhihaiguseks diagnoositi . Samuti tugines maakohus isiku läbivaatuse protokollile koos fototabeliga, millest nähtuvalt oli O.P. nägu ja silmad läbivaatuse hetkel paistes, kriimustused mõlema silma alla, parem kulm katki ning kriimustused ninast üleval pool ning ninast vasakul. Hinnates ülaltoodud tõendeid nende kogumis leidis maakohus, et puudub alus kahelda kannatanu O.P. ütluste usaldusväärsuses ning tuli järeldusele, et O.P. l esinenud vigastused tekitas talle F.O. Kohus leidis, et eelpool esitatud tõenditega on ümberlükatud ka F.O oma süüd eitavad ütlused. Kohtu arvates on süüdistatava ütlused segased, eluliselt ebausutavad, ebaloogilised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Kohus leidis, et süüdistatava väide nagu oleks konflikti näol tegemist meeste omavahelise kaklemisega ning mehe au ei lubanud tal politsei poole pöörduda ei ole eluliselt usutav. Igaüks, kes tunneb, et teda alusetult rünnatakse, pöördub oma õiguste kaitseks ja lahenduste leidmiseks politseisse. Sisemine tunnetus, et kui süüdistatav oleks pöördunud politseisse, siis politseil poleks aega „tõeliste kurjategijate“ püüdmisel, ei ole veenev ja arusaadav põhjus. Ka pole usutav, et pöördumine meditsiinilise abi saamiseks takerdus selle taha, et tal oli just uus töö. Inimene, kes on saanud niivõrd tõsiseid vigastusi nagu seda väidab F.O, ei ravi saadud vigastusi kodus salviga. Maakohus leidis, et ka tunnistajate A.K. ja S.B. ütlused ei lükka ümber O.P. väiteid, et teda peksis F.O ning ei kinnita F.O kaitseversiooni, et esmalt ründas teda hoopiski O.P . Nimetatud tunnistajad on ütlustes kinnitanud, et F.O esinesid kehavigastused ning süüdistatav kinnitas neile, et ta kakles
15. oktoobril 2017 mingi mehega. Kohtu arvates on A.K. ja S.B. ütlused vastuolulised ja seda isegi süüdistatava ütlustega. Vastuoluna tõi maakohus esmalt välja asjaolu, et S.B. ei suutnud kohtus ütlusi andes meenutada, millal ta kohtas ühiselamu trepil läbipekstud F.O. Ka ei suutnud kuupäeva meenutada A.K. . A.K. väidab, et F.O tuli vigastatuna koju vastu hommikut, kuid S.B. ütluste kohaselt sõitis F.O taksoga koju kuskil kella 24.00 paiku. S.B. väidab, et süüdistatav sõitis koju kindlasti taksoga, süüdistatav ise aga väidab, et läks koju jalgsi. 3 Ka on tunnistajad erinevalt kirjeldanud F.O esinenud vigastusi. Kui F.O väidab, et tal olid vigastused ninal ja silmadel, siis A.K. väidab, et F.O oli nina paistes, huuled katki ja hambad liikusid. S.B. aga väidab, et F.O oli nina ja silmaalused paistes. Vastuolu seisneb maakohtu arvates selleski, et S.B. ütluste kohaselt kohtus ta F.O-ga ühiselamu juures enne kella 23.
16. Samas on tõendatud, et konflikt O.P. ja F.O vahel lõppes vahetult enne kella 23.00 ning tunnistaja E. K. ütluste kohaselt seisis F.O pärast kella 23.00 üksinda ühiselamu juures ning tuli pärast lahkumist veelkord üksinda ühiselamu juurde tagasi. Nimetatut arvestades leidis maakohus, et vastuolude tõttu A.K. ja S.B. ütlustes ei saa ta neid ütlusi usaldada. APELLATSIOON Esitatud apellatsioonis taotleb F.O kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ning F.O õigeksmõistmist talle KarS § 121 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Esitatud taotlust põhistab kaitsja sellega, et maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata F.O ütlused, et tegemist oli vastastikuse löömisega. Süüdistatava taolisi ütlusi aga kinnitavad tunnistaja S.B. ütlused ning neid tulnuks maakohtul ka arvestada. Kaitsja leiab, et F.O löömist O.P. poolt kinnitavad ka tunnistaja P.K. ütlused, milliste kohaselt istus O.P tema tänavale jõudes F.O peal. Seega suutis O.P F.O maha panna. Nimetatust järeldub, et O.P oli F.O-st tugevam ja seega võis ta anda F.O-le ka vastulööke. Kaitsja leiab, et kriminaalasja keskseks tõendiks on videosalvestis, millest on näha kahe inimese rüselus, kuid mitte enamat. Sellest tulenevalt saavad konflikti täpsemate asjaolude kohta anda ütlusi vaid O.P ja F.O. O.P väidab, et teda lõi F.O ja tema süüdistatavat ei löönud. F.O aga väidab, et O.P lõi teda korduvalt, kusjuures esimese löögi tegi O.P , lüües teda peaga näkku. Kaitsja leiab, et kuivõrd O.P. ütluste kohaselt suhtub ta F.O-sse vaenulikult, siis ei anna O.P F.O suhtes ka erapooletuid ütlusi. Ka seavad O.P. ütluste usaldusvääruse kahtluse alla erinevused tema kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel. Erinevusena toob kaitsja välja asjaolu, et kohtueelsel uurimisel on O.P väitnud, et enne konflikti jõid nad koos P.K. pool poole liitrilisest viinast, kohtuistungil aga väitis, et jõid kahe peale ära pool liitrit viina. Ka leiab kaitsja vastuolu selles, et O.P. ütluste kohaselt lõi F.O teda hetkel, kui ta oli jalgratta peal. Videosalvestisest aga nähtub, et toimunud rüseluse käigus F.O ja O.P. vahel jalgratast ei ole. Kaitsja leiab, et kohtul tulnuks O.P. ütlused vastuolude tõttu tõendite hulgast välja arvata ning arvestada F.O ütlusi. Kaitsja leiab, et maakohus on F.O süüdimõistmisel põhjendamatult arvestanud Viru Maakohtu
17. oktoobri 2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-7276, sest nimetatud otsusega mõistetud karistus on käesolevaks ajaks kustunud. PROKURÖRI VASTUS APELLATSIOONILE Apellatsioonile esitatud vastuväidetes leiab prokuratuur, et kaitsja apellatsioonis esitatud tõendite hindamist puudutavad argumendid on ainetud. Asjaolu, et kaitsja ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, 4 ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt. Prokuratuur leiab, et maakohus on põhjalikult ja veenvalt põhjendanud omapoolset tõendite eelistust ja nimelt seda, miks kohus eelistab kannatanu O.P. ning tunnistajate E. K. ja P.K. ütlusi, süüdistatava F.O ja kaitsja poolsete tunnistajate ütlustele. Just eelpool nimetatud tõendikogum ehk ühtsesse konteksti asetatud kannatanu ja tunnistajate E. K. ning P.K. ütlused koos videosalvestisega, annavad alust tulla ainuvõimalikule järeldusele, et süüdistatav F.O lõi korduvalt kannatanut näo piirkonda. Kaitsja on apellatsioonis viidanud sellele, et kannatanu väidete kohaselt lõi süüdistatav F.O teda siis, kui kannatanu oli jalgratta peal. Kaitsja aga leiab videosalvestisest nähtuvalt, et rüseluse käigus F.O ja O.P. vahel jalgrattast ei ole. Prokurörile jääb arusaamatuks taoline kaitsja argument. Seda seetõttu, et kui vaadelda videosalvestist lõpuga „014“ nähtub sealt, et kella 22:40 paiku väljub ühiselamust kannatanu, lükates jalgratast käe kõrval ning talle järgneb süüdistatav. Seejärel jõudes trepist alla, kannatanu istub koheselt ratta peale ning lükkab jalaga natuke hoogu. Samal ajal on temast möödunud süüdistatav. Kannatanu, istudes ratta peal, on miskipärast paigal nagu oleks tal ees takistus. Eeltoodu kinnitab aga kannatanu ütlusi, et ta proovis ära sõita, kuid süüdistatav haaras jalgrattast kinni ja takistas tema ärasõitu. Süüdistatav seevastu andis kohtus aga ütlusi, et nii kui nad väljusid, sai kohe löögi ära, jutuajamist ei toimunud ja tema jalgratast ei näinud. Samuti lükkab süüdistatava ütlused ümber videosalvestisel tuvastatu, et kannatanu oli agressiivne pool. Nimelt nähtub samalt videolt selgelt, et kella 22:41 paiku kannatanu ronib ratta seljast maha ning järsku tuleb tema suunas süüdistatav, kes kiirel sammul sammub kannatanu juurde, tehes samal ajal lööke kannatanu suunas. Samal ajal on kannatanu sunnitud järsult taganema. Agressiivne ja ründav inimene ei tagane rünnatava ees selg ees. Seega kinnitab ka videosalvestis kannatanu ütlusi. Niisamuti on kannatanu rääkinud toimunud sündmusest tunnistajatele E. K. ning P.K. le. Puutuvalt kaitsja väitesse, et O.P. l on süüdistatava suhtes vihavaen, leiab prokuratuur, et kannatanu on selle sisu kohtuistungil avanud. Nimelt on kannatanu O.P häiritud sellest, et süüdistatav pidevalt ründab teda ning ei lase rahulikult elada. Samuti on kannatanu selgitanud, et tema lahendab konflikti süüdistatavaga sellega, et kirjutab avalduse politseisse ja politsei tegeleb sellega. Kaitsja tõi kannatanu ütlustes esineva vastuoluna välja ärajoodud viina koguse ning viitas sellele kui kannatanu ütluste usaldusväärsust kõigutavale asjaolule. Prokuratuur leiab, et kaitsja taoline väide on alusetu. Esmalt ei ole tegemist taolise vastuoluga mis oma sisu poolest eviks kaalu ütluste usaldusväärsuse kontekstis ning teisalt on kannatanu kohtus ka öelnud, et ülekuulamisel võibolla see ei olnud täpselt öeldud. Samas on kannatanu kohtuistungil kinnitanud, et jõi koos tunnistajaga ära peaaegu pool liitrit viina. Kannatanu taolisi ütlusi kinnitavad ka tunnistaja P.K. ütlused. Seega on kannatanu usutavalt ja arusaadavalt selgitanud, millest vastuolu on tingitud ning kannatanu kohtus antud ütlused on usaldusväärsed ning nende kõrvaleheitmine tõendikogumist ei ole põhjendatud. Küll aga nõustub prokuratuur kaitsjaga selles osas, et kohus on ebaõnnestunult käsitlenud F.O suhtes tehtud, kuid käesolevaks hetkeks kustunud kohtuotsust. Nimelt oli prokuröri poolt taolise tõendi esitamise eesmärgiks kinnitada kannatanu ütlusi ning tõendada, et tegemist ei ole osapoolte esmakordse konfliktiga, millest tulenevalt ongi kannatanul negatiivsed emotsioonid. 5 Samas kinnitas prokurör tõendi esitamisel kohtule, et karistusregistri seaduse järgi on tegemist kustunud karistusega. Seega ei saa nimetatud otsust tõepoolest võtta aluseks isikule karistuse määramisel, kuid asjaolu/fakti, et osapoolte vahel toimus ka varasemalt konflikt, kinnitamiseks seda tõendit kasutada saab. Kokkuvõtvalt palub prokuratuur jätta Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.07.2018.a otsus nr 1-18-3095 muutmata, kuid teha sellesse täpsustus, millega jäetakse karistuse mõistmise argumentidest välja viide Viru Maakohtu otsusele nr 1-06-7276; RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, F.O kaitsja apellatsiooniga ning uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et Viru Maakohtu otsus kuulub materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osalisele muutmisele. Maakohtu otsusest tuleb välja jätta viited Viru Maakohtu kohtuotsusele nr 1-06-
18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus F.O süüditunnistamises ja talle mõistetud karistuse osas tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohtu arvates ei anna apellatsioonis esitatud väited alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, sest need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata. Seetõttu piirdub ringkonnakohus selles osas vaid omapoolsete väidete lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Ringkonnakohus, erinevalt apellandist, leiab, et maakohus on igati õigustatult lugenud F.O ütlused, nagu rünnanuks O.P teda esimesena, lüües teda peaga näkku, ebausaldusväärseteks, sest need on ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et O.P. ütlusi F.O poolse ründe kohta, tuleb pidada usaldusväärseteks, sest need langevad kokku kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et O.P. väiteid kinnitavad tunnistajate E. K. ja P.K. ütlused. Ka nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et O.P. väiteid F.O tegevuse kohta, kinnitab ka XXX ühiselamu valvekaamera videosalvestiselt nähtuv. Nimetatud videosalvestiselt nähtuva kohaselt lahkus O.P ühiselamust ning F.O järgnes talle. Väljudes ühiselamust istub O.P jalgrattale, tõstes jala üle jalgratta sadula ja lükates jalga hoogu, soovib ära sõita. Samas nähtub videosalvestiselt, et ühiselamust väljudes liigub F.O O.P. st mööda. Ringkonnakohtu arvates langeb seega videosalvestiselt nähtuv kokku O.P. väidetega, et pärast ühiselamust väljumist istus ta jalgrattale ja soovis ära sõita, kuid F.O võttis ratta lenkstangist kinni ja takistas teda ära sõitmast. Videosalvestiselt nähtuvalt astub O.P , kelle jalgade vahel on jalgratas, sammu tagasi, kannatanu hakkab kõikuma ja koos jalgrattaga kalduma paremale. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu taoline liikumine (taganemine, kõikumine, kaldumine paremale), kinnitab kannatanu ütlusi, et F.O, kes oli tema ees, lõi teda rusikaga korduvalt 6 näkku. Ringkonnakohtu jaoks on kannatanu taganemine igati loomulik käitumine juhul kui teda rünnatakse, mida kannatanu ka väidab. Samas lükkab O.P. taoline liikumine ümber F.O väited, nagu oleks kannatanu ühiselamust väljudes teda koheselt rünnanud, lüües teda peaga näkku. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui kannatanu oleks F.O peaga lüües rünnanud, pidanuks tema keha liikuma ettepoole, s.o F.O suunas. Videosalvestisest nähtuvalt aga O.P hoopis taganeb. Pealegi on videosalvestiselt tuvastatav, et nimetatud hetkel on O.P. jalge vahel jalgratas, mis kahtlemata takistanuks kannatanul F.O löömist peaga, sest nende vahemaa pealöögi tegemiseks ja F.O tabamiseks olnuks liiga suur. Videosalvestiselt nähtuvalt õnnestub O.P. l jalgrattalt maha tulla ning ta taganeb eemale. Samas on tuvastatav, et samal hetkel ründab teda F.O , tehes O.P. suunas kätega korduvaid löögiliigutusi. Ringkonnakohus leiab, hinnates videosalvestiselt nähtuvat, et O.P. käitumises puudus igasugune agressiivsus. O.P soovis ühiselamust väljudes ilmselgelt lahkuda, kuid F.O vahelesegamise tõttu see tal ei õnnestunud. Taoline käitumine aga näitab, et O.P soovis konflikti vältida ning tal puudus igasugune mõistusepärane põhjus F.O ründamiseks. Samas nähtub videosalvestiselt aga F.O agressiivsus, mis ringkonnakohtu arvates väljendub juba selles, et süüdistatav järgneb koheselt ühiselamust väljuvale O.P. le, möödub temast ja hilisemalt on üheselt tuvastatav, kuidas süüdistatav teeb taganeva O.P. suunas korduvaid löögiliigutusi. Ringkonnakohus leiab, et F.O väited, nagu oleks O.P teda väljudes koheselt rünnanud, lüües teda peaga näkku, mille tagajärjel oli tal nina ja silmaalused paistes, nägu verine ja hambad logisesid, ei lange kokku videosalvestiselt nähtuvaga ega ka tunnistajate E. K ja P.K. ütlustega. Tunnistajad on ütlusi andes kinnitanud, et pärast konflikti olid küll O.P. näos vigastused, kuid F.O näos nad vigastusi ei märganud. Videosalvestiselt märgistusega „cam02-20171027-225028“ nähtub, et pärast seda kui O.P koos P.K. sisenesid konflikti lõppemisel ühiselamusse, järgnes neile F.O . Videosalvestisel nähtuvalt puuduvad F.O näos vigastused, ammugi ei ole seal näha verd, nagu väidab seda tunnistaja S.B. , kelle väidete kohaselt oli F.O nägu hetkel kui ta temaga ühiselamu ees kohtus, verine. Siinjuures nõustub ringkonnakohus maakohtu otsustusega lugeda S.B. ütlused ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohus leiab, et lisaks maakohtu poolt väljatoodud vastuoludele S.B. ja F.O ütlustes, annab ka S.B. ülaltoodu väite vastuolulisus videosalvestiselt nähtuvaga aluse lugeda tema ütlused ebausaldusväärseteks. Ülaltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et F.O ründas O.P. ja tekitas oma tegevusega kannatanule kehavigastused. Nimetatuga loeb ringkonnakohus ka ümberlükatuks F.O kaitseversiooni, nagu rünnanuks O.P teda esimesena ning tegemist oli kahe isiku vahelise kaklusega. Ringkonnakohus leiab, et O.P. ütlusi ei muuda ebausaldusväärseteks teatud vastuolu kannatanu ütlustes, kui suures koguses tarvitasid O.P ja P.K. enne konflikti algust alkoholi. 7 Ringkonnakohtu arvates ei oma F.O süüküsimuse lahendamisel tähtsust asjaolu, kas O.P ja P.K. jõid enne konflikti kahepeale ära pool 0,5 liitrilisest viinast või nad jõid kahe peale ära 0,5 liirise viina. Pealegi on nii O.P kui ka P.K. kohtuistungil kinnitanud, et nad jõid kahe peale ära ühe 0,5 liirise pudeli viina. Samas on O.P ringkonnakohtu arvates igati mõistusepäraselt selgitanud vastuolu esinemise põhjust. Nii on kannatanu selgitanud, et ilmselt sai uurija temast valesti aru, sest ülekuulamisel oli juttu poolest liirist viinast mida nad P.K. jõid. Ringkonnakohtule jääb mõistetamatuks kaitsja väide, nagu esineks O.P. ütlustes vastuolu ka selles, kas F.O lõi teda momendil kui kannatanul oli jalgratas jalgade vahel või mitte. O.P on ühetaoliselt kinnitanud, et ühiselamust väljudes istus ta jalgrattale ja sellel momendil kui ta püüdis ära sõita, lõi F.O teda näkku. Videosalvestiselt nähtuvalt asuski O.P ühiselamust väljudes jalgrattaga ära sõitma ning seega on O.P. ütlused kooskõlas videosalvestiselt nähtuvaga. Küll aga nähtub videosalvestiselt, et momendil kui O.P on juba jalgrattalt maha tulnud ja taganeb, ründab F.O teda uuesti. Seega sellel momendil tõepoolest ei ole F.O ja O.P. vahel jalgratast ning seda ei ole O.P oma ütlustes ka väitnud. Ülaltoodut arvestades ei näe ringkonnakohus O.P. ütlustes mingitki vastuolu. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on F.O süüditunnistanud KarS § 121 lg 1 järgi. õigustatult Küll aga nõustub ringkonnakohus kaitsja väitega, et maakohus on alusetult F.O süüditunnistamisel ja talle karistuse mõistmisel arvestanud Viru Maakohtu
19. oktoobri 2006 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-
20. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus tõepoolest väitnud, et loeb F.O süü kehalise väärkohtlemise toimepanemisel tõendatuks ka Viru Maakohtu
21. oktoobri 2006 kohtuotsusega nr 1-06-7276, mis kohtu arvates tõendab süüdistatava varasemat karistatust kriminaalkorras avaliku korra raske rikkumise toimepanemise eest, milles oli kannatanuks O.P ( KoTo lk 82). Ka F.O-le karistust mõistes on maakohus tuginenud Viru Maakohtu
22. oktoobri 2006 kohtuotsusele nr 1-06-7276, märkides, et nimetatud kohtuotsus tõendab süüdistatava varasemat karistatust (KoTo lk 75). KarRegS § 5 lg 1 sätestab ühemõtteliselt, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri poolt
23. detsemberil 2017 väljastatud õiendi kohaselt puuduvad F.O kehtivad karistused (KoTo lk 14). Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul seaduslik alus arvestada F.O süüküsimuse üle otsustamisel ja ka talle karistuse mõistmisel nimetatud kohtuotsust. Taoliselt toimides on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust. Nimetatust tingutuna muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsust ja jätab kohtuotsusest välja viited Viru Maakohtu
24. oktoobri 2006 kohtuotsusele nr 1-06-
25. Kuigi ringkonnakohus jätab kohtuotsusest välja maakohtu viite Viru Maakohtu otsusele nr 106-7276, millist maakohus F.O-le karistuse mõistmisel arvestas, ei too see kaasa süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist. 8 Maakohus on niigi mõistnud F.O-le karistuse oluliselt alla KarS § 121 lg 1 sanktsiooni keskmist määra ning jätnud selle KarS § 73 lg alusel tingimuslikult kohaldamata ning seetõttu ei ole karistuse veelgi kergendamine põhjendatud. Kohtukulu F.O kaitsja V. Gimaev on esitanud
26. oktoobril 2018 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumisele, selle analüüsile ja süüdistatavaga konsulteerimiseks 0,5 tundi ning apellatsiooni koostamiseks kokku 1,5 tundi. Nimetatu eest palub kaitsja hüvitada 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis maakohtu otsusega. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
27. juuli
28. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kui ringkonnakohus teeb ühe KrMS § 337 lg 1 p 2-4 nimetatud lahendi, kannab menetluskulud riik. Kuivõrd käsitletavas kriminaalasjas tegi ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 3 ettenähtud lahendi, siis tuleb kaitsjale hüvitatav summa jätta riigi kanda. Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 9