4-21-357/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-21-357 (2440,19,002671) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus M.R-ile asenduskaristuse määramiseks Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. märtsi
4. a määrus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane M.R määruskaebus (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri
8. juuni
9. a otsusega karistati M.R LS §-de 201 lg 2, § 203 ja § 207 lg 1 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Otsus jõustus
10. juulil
11. a.
12. Kuna M.R ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes
13. oktoobril
14. a täitemenetlus.
15. novembril
16. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
17. Ida Prefektuur esitas
18. jaanuaril
19. a Viru Maakohtule taotluse asendada M.R-i rahatrahv arestiga.
20. M.R ei ilmunud
21. veebruaril
22. a toimuma pidanud kohtuistungile ja maakohus määras uue kohtuistungi
23. märtsiks
24. a, kuhu M.R toodi sundkorras, kuna maakohtul puudusid andmed M.R-i elukoha kohta.
25. Viru Maakohtu
26. märtsi
27. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja M.R-i rahatrahv summas 1200 eurot asendati 30 päevase arestiga.
28. novembri
29. a täitmise võimatuse aktist nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. M.R puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Temale kuuluvad pangaarved on arestitud ja neil puuduvad rahalised vahendid. Rahatrahv summas 1200 eurot on käesoleva ajani tasumata. Kuigi M.R avaldas kohtuistungil, et tasub koheselt rahatrahvi, ei ole see maakohtu hinnangul eluliselt usutav. Tal puudub töökoht ja tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Selgitused tööle asumise kohta on paljasõnalised. Avaldaja taotlus on põhjendatud ja M.R tuleb määratud rahatrahv ära kanda arestina.
30. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.R , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga. Ta sai Töötukassa vahendusel praktikakoha autoteenindusettevõttes OÜ-sse Dieselexpert. Ta ei soovi töökohta kaotada. Tal on naine ja kaks last, kes vajavad tema abi. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
31. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud M.R-i rahatrahvi 30 päevase arestiga.
32. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et M.R on PPA
33. juuni
34. a otsusega mõistetud rahatrahv 1200 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna vara, millele sissenõuet pöörata, M.R ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. M.R aga soovib, et arest asendataks omakorda üldkasuliku tööga.
35. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Mida kaalukam põhjus inimesel aresti asendamist taotledes on, seda tõsisemalt peaks kohus üldkasuliku töö kohaldamise peale mõtlema. M.R-i sõnul saaks ta tööle minna – seda aga vaid siis, kui ta aresti kandma ei pea. M.R ei ole kuidagi oma tööle asumise võimalikkust tõendanud, kuna tegemist on määruskaebuse kohaselt üksnes praktikakohaga, mistõttu oleks M.R sinna võimalik asuda ka pärast aresti kandmist.
36. Eelmises punktis öeldu aga ei olegi kuigivõrd oluline. Nimelt ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada aresti asendamata jätmist kaalutlusveaks juhul, kui on piisav alus karta, et süüdlane üldkasulikku tööd korralikult ära ei tee. M.R-i puhul see nii ongi. M.R on karistusregistri kohaselt 15 kehtivat väärteokaristust. Neist nähtub, et määratud rahatrahvid on tasumata, s.o M.R ei peagi vajalikuks temale õigusrikkumiste eest määratud trahve tasuda. Seega kergemaliigilised karistused M.R-ile mingisugust õiguskuulekusele suunatavat mõju avaldanud ei ole, vaid ta on hoolimata neist jätkanud väärteoalaste süütegude toimepanemist. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et M.R tuli praeguses asjas sundkorras istungile toimetada, mistõttu on igati põhjust kahelda, et M.R sooritaks üldkasuliku töö korrektselt. On mõeldav, et ta kaoks n-ö riigi radarilt ja jätaks taaskord arestist olemuslikult kergema karistuse täitmata. Tema rahatrahv on õigustatult asendatud 30 päeva arestiga.
37. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
38. märtsi 2021 määruse muutmata ja M.R-i määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas kohtunik 2