Prokuröri abi Günter Koovit Süüdistatav JR isikukood xxxxxxxxxxx; xxxx; kodakondsus: xx; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: xxxx OÜ; karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korda: 09.12.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 1, § 345 lg 1, § 349, § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel rahaline karistus 5000 krooni; 29.08.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt
alusel rahaline karistus 16500 krooni koos sõiduki juhtimise äravõtmisega 1 aastaks, karistus asendatud 02.06.2009.a Harju Maakohtu poolt
, § 68 lg 1 ja § 69 alusel üldkasuliku tööga 212 tundi tähtajaga 3 kuud; 21.03.2006.a Pärnu Maakohtu poolt
alusel rahaline karistus 12000 krooni koos sõiduki juhtimise äravõtmisega 1 aastaks, karistus asendatud 12.08.2009.a Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 alusel vangistusega 53 päeva; 12.06.2006.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 ja
Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Peeter Johanson RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada JR
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 06.10.2012.a. kuni 08.10.2012.a. s.o 3 (kolm) päeva vangistust. Kandmata karistus 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui JR ei pane 2 (kahe) aastase 6 (kuue) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootikume. Määrata JR Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - jätta JR suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista JR ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 800 (kaheksasada) eurot riigituludesse ja menetluskulud s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN1224 maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot ja narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN1424 maksumus 84 (kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse. Sundraha, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „JR 1-13-2318, sundraha“, „JR 1-132318, menetluskulud”. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: psühhotroopne aine, mis asub EKEI-s – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: plastpudel, mis asub pitseeritud ümbrikus kriminaalasja materjalide juures – 2 konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa JR´i süüdistatakse selles, et tema omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult ühe plastpudeli kirjaga kirjaga Hellus, milles oli 101,7 g psühhotroopset ainet gammahüdroksübutüraati (GHB-d) sisaldavat vedelikku (puhtal kujul 51,87 g GHB-d), so psühhotroopset ainet suures koguses. Omandatud psühhotroopset ainet kandis JR endaga kaasas, kuni see temalt 06.10.2012.a kella 20.43 ajal Tallinnas aadressil Sõpruse pst 201/203 asuvas kaupluses Rimi kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Suures koguses psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani JR toime
Karistuse liik ja määr: vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus JR´i karistamist
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui JR ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p 2 panna JR´ile täiendavaks kohustuseks käitumiskontrolli ajaks mitte tarvitada narkootikume.
lg 1 alusel lugeda JR´i poolt ajavahemikul 06.10.2012.a kuni 08.10.2012.a eelvangistuses viibitud aeg, so 3 päeva karistusaja hulka. Asitõendid: psühhotroopne aine (asub EKEI-s) – konfiskeerida ja hävitada. Plastpudel (asub pitseeritud ümbrikus kriminaalasja materjalide juures) – konfiskeerida ja hävitada. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus JR ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. 3 Kohus leiab, et süüdistatava JR poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab JR süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab JR süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et JR´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-12. JR ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et JR varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et JR ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-103472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 1-12-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 10 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust. Välja mõista menetluskulud s.o sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o 800 eurot riigituludesse ja menetluskulud s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN1224 maksumus 84 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN1424 maksumus 84 eurot riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.