lg 5 alusel allutada JR katseajal
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2 3. Kohaldada JR suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 2-1, 4 ja 8 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, samuti mõisteti ta süüdi
järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõisteti põhikaristuseks 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.05.2014 määrusega täitmisele pööratud Harju Maakohtu 15.03.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra (2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust) ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati alates 22.maist 2014.a. Kohtuotsus jõustus 27.06.2014.a. Karistuse kandmise algus oli 22.05.2014.a ja lõpp on 15.05.2017.a. JR kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osales MTÜ Teekond taasühiskonnastavates tegevustes. Vangistuses on töötanud majandustöödel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab JR tingimisi ennetähtaegset vabastamist. JR kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisel elama oma isale kuuluvasse majja xxxx. Kinnipeetav soovib vabanemisel võimalus asuda tööle ettevõttes xxxx OÜ. JR taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Elama asub oma vanemate juurde xxxx. Töökoht on olemas ettevõttes xxxx OÜ. Kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistuses esimest korda. Käesoleval ajal kannab karistust joobes juhtimise ja kehalise 3 väärkohtlemise eest. Varasemalt on katseaeg olnud ning käitumiskontrollid on möödunud pretensioonideta. Vabaduses on töökoht olemas. Saab käia Türilt tööle. Alkoholiprobleemiga tegelemiseks on plaan olemas, lubab hakata käima kord kuus arsti juures, saab teha ka süsti. On nõus täitma lisakohustusi. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab JR tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada, siis prokurör nõustub vangla ja kriminaalhooldaja ettepanekuga määratavate kontrollnõuete, kohustuste ja nende tähtaegade osas. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et JR võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik JR isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega. JR viibib vangistuses esimest korda. Süüdimõistetu on suutnud karistuse kandmise ajal käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus arvestab ka sellega, et kinnipeetava püüdlemist õiguskuuleka elu poole kinnitab tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal – osalemine tööhõives ja sotsiaalprogrammi läbimine. Vangla ja prokurör toetavad JR tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud JR mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab JR tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on JRl olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. 4 Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.