KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 5. august 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2131 Haldusasi Xi kaebus Tallinna Vangla 28.10

) sätteid, arvestades VangS-i erisusi. Tulenevalt

§-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 55

lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav.

§ 56

lg 1 esimese lause järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

§ 56

lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, ning

§ 56

lg-s 3 sätestatu kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

1. Vaidlustatud käskkirja õiguslikuks aluseks on märgitud Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 6 lg 2 p
2. Nimetatud sätte kohaselt võib kinnipeetava töölt vabastada ja käitises töötamise loa kehtetuks tunnistada, kui töötamine ohustab kinnipeetava enda, teiste isikute või vangla julgeolekut. Sätte sõnastuses kasutatud sõna „võib“ viitab sellele, et tegemist on vangla kaalutlusotsusega. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava töölt vabastamise otsuse näol on tegemist vangla kaalutlusotsusega

§ 4

mõttes, mille tegemisel peab vangla kaaluma, kas mingid konkreetsed ilmsiks tulnud asjaolud annavad tunnistust sellest, et kinnipeetava töötamine võib ohustada tema enda, teiste isikute 4

§ 4

lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega peab kohus kontrollima, kas vangla teostas kaalutusõigust õiguspäraselt, kui kaebaja töölt vabastas.

1. Vastustaja põhjendas vaidlustatud 28.10.2020 käskkirjas julgeolekuohtu järgnevalt: „27.10.2020 koostati kinnipeetava X nimele ettekanne nr 1-20-
2. Kinnipeetav sõi tööl talle mittelubatud toitu. Tulenevalt eeltoodust ei saa isik majandustöödel abitöölisena töötamist jätkata. Oma sellise käitumisega väljendab kinnipeetav vangla korra ning töökohal kehtivate reeglite vastu ükskõikset suhtumist ning annab sellega teistele kinnipeetavatele halba eeskuju. Vangla vastutab julgeoleku ning korra tagamise eest, seega julgeolekukaalutlused ja distsiplinaarkorra tagamine on isiku töölt vabastamise aluseks.“ Kohus leiab, et vastustaja ei põhjendanud käskkirja piisavalt ega kaalunud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid.
3. Kaebajast lähtuv julgeolekuoht tugineb Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirja põhjenduste kohaselt sellele, et kaebaja tegi midagi, mis oli keelatud. Samas puuduvad käskkirjas täpsemad selgitused selle kohta, mis alusel kaebaja tegu keelatud oli. Käskkirjas on märgitud, et kaebaja sõi temale mittelubatud toitu ja väljendas ükskõikset suhtumist vangla korra ning töökohal kehtivate reeglite vastu, kuid pole viidatud õigusnormidele või töökorda reguleerivatele dokumentidele, mida kaebaja rikkus. Vastustaja pole ka 01.12.2020 vaideotsuses viidanud konkreetsetele õigusnormidele või töökorra reeglitele, mida kaebaja 27.10.2020 sündmuse käigus rikkus. Kohus leiab, et mingi teo keelatus ei saa olla iseenesestmõistetav, vaid sellel peab olema õiguslik alus. Kohtule teadaolevalt on pagaritöökojas saiakeste söömisega seoses algatatud väärteomenetlus nr 650020000236, kuid kuna süüdimõistvat otsust pole kaebaja suhtes veel tehtud, ei saa kaebaja poolt toime pandud rikkumist seostada väärteokoosseisuga. Ei ole välistatud, et kaebaja võis saiakesi süües püsida lubatud käitumise piirides. Sellele võimalusele viitab Tallinna Vangla 04.11.2020 esitatud lisast 5 nähtuv info. Lisa 5 on finants- ja majandusosakonna osakonnajuhataja Raivo Pruueli 03.11.2020 e-kiri, millega ta edastas oma seisukohad Tallinna Vangla poolt läbi viidud vaidemenetluses. E-kirjas sisaldub järgnev info: „On olemas endise finants- ja majandusosakonna juhataja suusõnaline kokkulepe, et pagar võib maitsta valminud toodet (1 magus, 1 soolane), mis ongi kokkade-pagarite kohustus. Praagi ja müügikõlbmatu toodangu kõrvaldamiseks luba ei olnud, vaid koostöös personalisöökla kokaga, kui selline olukord tekkis.“ 27.10.2020 ettekandest nr 1-20-7162 nähtub, et kaebaja sõi ära kaks saiakest, mis on pealtnäha kooskõlas 03.11.2020 e-kirjas viidatud kokkuleppega, et pagar võib maitsta kuni 2 toodet. Sellise kokkuleppe olemasolul tuleb eeldada, et õppeköögis töötajad sellest ka lähtuvad, mistõttu oleks vastustaja pidanud käskkirjas täiendavalt põhjendama, miks praeguses olukorras oli tegemist mittelubatud toidu söömisega.
4. Tallinna Vangla 27.10.2020 sündmuse ettekande kohaselt jõi kaebaja ka piima, millele toodangu maitsmist puudutav kokkulepe laieneda ei saanud. Samas jääb 28.10.2020 käskkirja sõnastuse põhjal ebaselgeks, kas kaebajale piima joomist üldse ette heideti, sest töölt vabastamise põhjuseks on märgitud mittelubatud toidu söömine. Kui lähtuda sõna „sööma“ tähendusest (midagi toiduks tarvitades suhu võtma, mäluma ja alla neelama), siis piima joomist see puudutada ei saa. 01.12.2020 vaideotsuse põhjendustes on piima joomist mainitud, samas on vastustaja vastuses 5

§-s 6 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Vastustaja ei ole vaideotsuses täpsustanud, mille alusel loetakse tõendatuks, et kaebaja peitis osa valminud tooteid kapi taha ja andis need hiljem üle tarbimiseks teistele kinnipeetavatele. Samuti ei ole teada väidetava rikkumise aeg. Seega ei saa 01.12.2020 vaideotsuses mainitud pagaritoodete peitmist ja teistele kinnipeetavatele andmist lugeda lubatavaks kaalutluseks kaebaja töölt vabastamisel. 33. Kuigi kaebaja ei ole sellele viidanud, märgib kohus täiendavalt, et kaebajat ei kuulatud enne 28.10.2020 käskkirja tegemist ära. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks võimaldatud enne 28.10.2020 käskkirja andmist selgitusi anda.

§ 40

lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastustaja ei ole 28.10.2020 käskkirjas viidanud ühelegi

§ 40

lg-s 3 sätestatud alusele, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkiri on ka sellel põhjusel õigusvastane.

1. Kaebaja on märkinud, et teda pole teavitatud väärteomenetluse algatamisest ning temale pole tutvustatud õigusi ega kohustusi. Halduskohus lahendab avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Väärteoasjade lahendamist reguleerib väärteomenetluse seadustik. Kuna väärteomenetluse seadustik ei näe ette väärteoasjade lahendamist halduskohtus, ei saa kohus praeguses asjas kommenteerida väärteomenetluse läbiviimise õiguspärasust.
2. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja töölt vabastamine (tööle nimetamise käskkirja lõpetamine) Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1293 oli õigusvastane, sest käskkirja põhjendati ebapiisavalt ja jäeti kaalumata, kas kaebaja käitumine võis olla õppeköögis toiminud töökorraldusega kooskõlas. Lisaks jäeti kaebaja enne 28.10.2020 käskkirja tegemist ära kuulamata. Nendel põhjustel tuvastab kohus, et Tallinna Vangla 28.10.2020 käskkiri nr 5-3/20/1293 on õigusvastane. Kuna 28.10.2020 käskkiri on õigusvastane, on õigusvastased ka käskkirja peale esitatud vaiet lahendav 01.12.2020 vaideotsus nr 5-15/20/322-2 ning kaebaja pagarina tööle ennistamata jätmine.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist vastustajalt. Samas on kaebaja eest tasutud riigilõiv 15 eurot. Menetluskulu kandmine nähtub kohtute infosüsteemist. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lg 5). Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot. 6