Obsah (7)

§ 164§ 442§ 187§ 129§ 173§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2022, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4016 Tsiviilasi M. R. ja M. R. hagi J. R.

§ 164lg le 1.

Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 18.03.2022, korrigeeritult 21.03.2022, esitatud hagi kohaselt paluvad hagejad kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 18.03.2021 kokku summas 5088 eurot ja alates hagi esitamisest igakuuliselt seaduses ettenähtud miinimumsuuruses. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja on hagimaterjalid kätte saanud ja ei ole tähtaegselt ka kirjalikku vastust esitanud. Kostja ei ilmunud ka kummalegi määratud istungile. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejad on kostja lapsed ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu

1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 11;
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hagejate ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejatele maksta elatist või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hagejate poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejatele elatist alla miinimumsuuruse, esile toodud ei ole. Kohus leiab, et kostja poolt seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatise tasumise jätkamine ei sea ohtu kostja enda toimetulekut. 2 Menetluses ei ole leidnud tõendamist asjaolud, mis annaks alust vähendada elatist alla maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära. Kuni
3. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt Riigikohtu
4. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr , 2-15-15909, p 12). Kostja ei ole (31.03.2022 kättetoimetatud) hagile esitanud ühtegi vastuväidet, seega tuleb eeldada tema nõustumist hagis esitatud asjaoludega ja nõude suurusega. Kostja ei ilmunud asjas esimesele 18.05.2022 määratud istungile, väites, et tema ülemus on tal selleks päevaks määranud tervisekontrolli minemise. Kohtu selgituse peal /fikseeritud KIS-s tegevuste all kohtuniku ja kostja telefoni teele toimunud suhtlemisena/, et seda tuleb istungile mitteilmumise mõjuva põhjusena tõendada, ei ole kostja reageerinud. Ka ei ole hagejate esindaja poolt 23.05.2022 istungil antud kinnituse kohaselt kostja soovinud temaga arutada kompromissi. Kohtuistungi uus aeg on 23.maiks määratud kostja enda ettepanekuna temaga telefoni teel antud kinnituse alusel, et see aeg talle sobib. Ka sellel istungile, esitamata selleks ka mingitki mõjuvat põhjust, kostja ei ilmunud. Hagejate esindaja selgituse kohaselt on ta elatise tagasiulatuva perioodi nõudesumma kogumis ja keskmisena arvutanud välja väiksemas suuruses kui see olnuks võimalik kuni 31.12.2021 kehtinud seaduse alusel. Kohus nõustub, et jagades tagasiulatuva nõude katteks esitatud 5088 eurot ära aastase perioodi peale ja jagades selle omakorda kahe hageja vahel, kujuneb kuutasuks 212 eurot. Sel viisil ei ületa see ka perioodil 01.01.2022 kuni 17.03.2022 (hagejate esitatud tagasiulatuva nõudeperioodi lõpp) kehtinud baassumma alusel elatiskalkulaatori abil arvutatud miinimumsummat 213,44 eurot ja on ilmselgelt oluliselt väiksem perioodil 18.03.2021 kuni 31.12.2021 kehtinud miinimumsuurusest 292 eurot. Seega iseenesest on hagejad soostunud tagasiulatuva perioodi katteks küsima vähem elatist. Alates
5. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Kohus peab seega alates 01.01.2022 elatise väljamõistmisel miinimum- või baassummas lähtuma kehtivast seadusest. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
6. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
7. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates
8. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on lapsele makstav elatis Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi 213,44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassummat arvestades, elatiskalkulaatori alusel, ühe lapse elatise miinimumsuuruseks 225,64 eurot. Käesoleva hagi puhul tuleb seda silmas pidades nn igakuise elatisena ühe lapse kasuks perioodi 18.03.-31.03.2022, ehk 14 päeva katteks, elatisena arvestada summaga 213,44: 31 päeva kuus x 14 päeva = 96,46 eurot ja edasi alates 01.04.2022 summas 225,64 eurot kuus. 3 Laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel ei tule laste vajaduste rahuldamise kulusid tõendada ja sellest tulenevalt kohus hagi lisadena esitatud tõendeid ei analüüsi. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes

§ 129

lg 2 on elatise nõude hagihind (225,64 eurot x 9 kuud x 2 hagejat) 4061,52 eurot. Kostjale selgituseks- tegemist ei ole summaga, mida kostjal tuleks hagejatele lisaks maksta. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 4