KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12296 Tsiviilasi Aktsiaseltsi

§ 407lg 3) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista I. S.lt Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital kasuks hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr 24853123 tulenev võlgnevus summas kokku 4868,41 eurot (millest 3107,03 eurot põhivõlgnevus; 907,40 eurot kompromissiga kinnitatud põhivõlgnevuse viivis; 30 eurot lepingu sõlmimise tasu; 823,98 eurot viivis põhivõlgnevuselt perioodi eest 21.05.2020 kuni 05.08.2021 määraga 0,06% päevas).

1. Kohus jätab rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi I. S. vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes summas 35,00 eurot.
2. Välja mõista I. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 3107,03 eurot) alates 06.08.2021 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 24.05.2022 määraga 0,06% päevas summas 544,35 eurot.
3. Välja mõista I. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 25.05.2022 viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 3107,03 eurot) määras 0,06% päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 831,30 eurot. Tsiviilasi nr 2-21-12296
4. Menetluskulud jätta 99,56% ulatuses I. S. kanda ja 0,44% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 521 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot, ja 96 eurot hageja lepingulise esindaja tasu), millest 518,72 eurot mõista I. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
6. Väljamõistetud menetluskuludelt on I. S.lt kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale I. S. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317

lg 1 p 1, lg-d 3 - 5) EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (

§ 415

lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (

§ 416

lg 2), sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178

lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 2

§ 187lg 6). MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (hageja) esitas 05.08.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse I. S. (kostja) vastu kompromissisumma 4044,43 euro (sh põhinõue 3107,03 eurot, enne 06.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 907,40 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot), perioodi 21.05.2020 kuni 05.08.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivise 823,98 eurot, sissenõudekulude 35 eurot, veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise alates 06.08.2021 määras 0,06% päevas kuni põhinõude (so 3107,03 euro) täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses, väljamõistmiseks. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 425 eurot, õigusabikulu 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.03.2020 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24853123, millega hageja võimaldas kostjal tasuda kompromissisumma 4014,43 (3107,03 + 907,40) ja lepingutasu osamaksetega. Hageja omas võlgniku vastu nõuet väikelaenu lepingust nr 17-092047-VL. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Hageja ja kostja on kokku leppinud p-s 3.2 viivise määras 0,060 % päevas viivituses olevas kompromissisummalt. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 35,00 eurot kolme tasulise meeldetuletuse eest. Kompromissisumma tervikuna on sissenõutavaks muutunuks 20.05.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates kompromissilepingu punkt 3.
2. alusel. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 29.05.2020, 22.12.2020, 15.06.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Hagimenetluses on hageja esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 113² lg 2 p 3 lähtuvalt. Kohtu nõudel selgitas hageja, et VÕS §-s 113² ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks vajalik eelnev kokkulepe. Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Hageja on võlgnevuse sissenõudmiseks pöördunud kohtuvälise esindaja poole, kes on esitanud teenuse eest arve, mis sisaldab sissenõudeteenuse osutamist. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ning jääb hagiavalduses esitatud sissenõudekulude nõude juurde.
3. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.01.2022 määrusega. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Samuti kohus selgitas hagejale, et hageja sissenõudmiskulude nõue võib jääda rahuldamata. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hagimaterjalid ja kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 05.05.2022

§ 317

lg 5 alusel 19.04.2022 avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 1911193). Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 19.05.2022 kell 24:

1. Kostja vastust hagile esitanud ei ole. Hagejale on menetlusse võtmise määrus kättetoimetatud AET-is 20.01.
2. Hageja ei ole kohtule täiendavaid seisukohti esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED 3

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (

§ 407lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

1. Hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromisslepingust / võlatunnistusest nr
2. Kostja ei ole täitnud sõlmitud kokkuleppest tulenevat rahalist kohustust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 § 113 lg 1 ja

§ 367

alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist kompromissisummas 4014,43 eurot, lepingu tasu 30 eurot, põhinõude (so 3107,03 eurot) täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist (so hagi esitamise seisuga 823,98 eurot) kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. 7. Tulenevalt

§ 367

ja hagi esemest mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 544,35 eurot (3107,03€ x 0,06% x 292kp perioodi eest 06.08.2021 – 24.05.2022 k.a) ning edasi protsendina määras 0,06% päevas põhinõudest kuni põhinõude (so 3107,03 eurot) täitmiseni kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, so kuni 831,30 eurot (3107,03 eurot põhinõue – enne 06.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 907,40 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 823,98 eurot – viivis otsuse tegemise seisuga 544,35 eurot).

1. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks summas 35,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõude aluseks hageja märkinud VÕS § 1132 lg 2 p
2. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamiseks on eeldus, et poole vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lõppenud lepinguga on sissenõudmiskuludes kokku lepitud. Nimetatud säte ei anna iseenesest alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirangud leppetrahvi – või kahju hüvitamise nõudele. Hageja ei ole hoolimata kohtunõudest välja toonud, kas ja millise lepingupunkti alusel on kostjaga kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamine VÕS § 1132 mõistes. Hageja ei ole esitanud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja otsustus edastada väidetavaid meeldetuletusi mitte postiteenuse osutaja vaid kolmanda isiku kaudu, ei ole põhjuslikus seoses kostja lepingulise kohustuse rikkumisega. Tegu ei ole pelgalt seadustatud hinnakirjaga. Kuna hagiavalduses puuduvad viited, et hageja ja kostja oleksid sissenõudmiskuludes kokku leppinud, mis on VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamise eelduseks, jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 35,00 eurot. 9.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab 4

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 22.07.2021 arve nr 461545 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu I. S. vastu kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja näidatud ajakulu 3,5 tundi kokku summas 420 eurot (koos käibemaksuga) ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga. Hagile on lisatud kompromissleping/võlatunnistus tekstiga 1,5 lehel ja 3 võlanõuet, millistes on muutuv võlasumma suurus. Kohtule jääb täies ulatuses arusaamatuks hageja vajadus komplekteerida ja analüüsida nimetatud dokumente 1,5 tundi. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1 tund. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-11513 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot ja ka 130 eurot (vt 2-20-114596 p 14), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 96 eurot (1h x 80€ + 20% käibemaks).

12.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,56% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 518,72 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5