3-22-1071/3

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1071 Määruse kuupäev

1. mai 2022 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määruse tõlge toimetatakse kätte taotlejale. ASJAOLUD, KOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Halduskohtusse saabus
3. mail 2022 X võõrkeelne riigi õigusabi taotlus. Taotluse tõlge
4. maist
5. Taotleja selgitas, et soovib RÕA kaebuse koostamiseks eesti keeles ja selle esitamiseks Advokatuuri aukohtu 4.11.2021 ja 07.04.2022 otsustele vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi tegevusele.
6. Advokatuuri aukohtu otsuse peale esitatud huvitatud isiku kaebuse vaatab läbi halduskohus (advokatuuriseaduse § 18 lõige 1). Taotlusest nähtuvalt soovib taotleja riigi õigusabi halduskohtule kaebuse esitamiseks ja halduskohtumenetluses osalemiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõigete 1 ja 2 järgi on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
7. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtupraktika kohaselt saab huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtupoolne menetlusnormide rikkumine. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata nii, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Aukohtul on kaalutlusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ning kas advokaati distsiplinaarkorras karistada või mitte. Kohus ei kontrolli aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust, st kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas aukohtu hinnang nendele asjaoludele on õige. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi otsus rikub, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. (Vt nt 3-22-1071 Tallinna Ringkonnakohtu
8. novembri
9. a määrus haldusasjas nr 3-13-1365, punkt 15;
10. aprilli
11. a määrus haldusasjas nr 3-19-362, punkt 10;
12. aprilli
13. a määrus haldusasjas nr 3-20-490, punkt 8.) Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on taotlejal seega võimalik aukohtu otsust vaidlustada ainult menetlusnormide rikkumisele viidates. Kohus leiab, et taotleja on ise võimeline kohtule selgitama, milliseid menetlusnorme on aukohus tema kaebuse menetlemisel rikkunud. Selliste selgituste esitamine ei eelda õigusteadmiste olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega põhjendatud. Taotleja suudab ise oma õigusi kaitsta, mistõttu tuleb tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2