← Eesti

2-20-106077/15

Obsah (11)§ 187§ 407§ 444§ 415§ 162§ 174§ 138§ 177§ 178§ 468§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-106077 Tsiviilasi OK I

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

  1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on OK Incure OÜ (hageja) hagi R Lu (kostja) vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2999,50 eurot ja viivise 1048,41 eurot, kokku 4047,91 eurot. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on nõude aluseks kostja R Lu ja Ferratum Bank p.l.c vaheline leping, millega Ferratum Bank p.l.c võimaldas kostjal kasutada laenulimiiti 3000 eurot. Ferratum Bank p.l.c ütles lepingu üles, kuna kostja ei täitnud kohustust tasuda osamakseid. Ferratum Bank p.l.c loovutas nõude hagejale. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 350 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
  2. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 1 alusel kätte toimetatud avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.04.2022 avaldatud kohtuteatega ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 08.05.

  1. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses ja avaldatud teadaandes hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

  1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
  2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 350 eurot hüvitamist. Kostja hageja menetluskuludele vastuväited ei esitanud. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 4001–4500 eurot tasuda riigilõivu 350 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude hüvitise 350 eurot täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamine 9.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Maksekäsu kiirmenetluses püüti kostjale makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 04.03.2020 aadressil XXXXXXXXXX. Dokumendid tagastati märkega „ei ela/asu aadressil“. 02.04.2020 aadressil XXXXXXXXXXXXXX maakond. Dokumendid võttis vastu XXXXX, kellel on antud aadress rahvastikuregistri järgne elukoha aadress, dokumente kostjale üle antud ei ole (telefonikõne XXXX 16.04.2020). 04.03.2020 ja 02.04.2020 saadeti teavitus e-posti aadressilXXXXXXXXX. Kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus üritas kostjale hagimenetluses menetlusdokumente kätte toimetada e-posti teel aadressile XXXXXXXX, kuid kostja ei ole dokumentide kättesaamist kinnitanud. Töötamise registris kostja töökoha kohta andmeid pole. 13.01.2022 helistas kohus XXXXXXXXXX, kes kinnitas, et tema teadmisel läks kostja paar aastat tagasi elama XXX ja sellest ajast temaga kontakt puudub. Rahvastikuregistris ei ole kostja elukoha kohta täiendavaid andmeid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.