Obsah (6)

§ 109§ 1§ 113§ 117§ 153§ 31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2021.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-20-7367 Tsiviilasi OÜ Pessara

§ 109

lg 1 ja § 113 lg 1 p 2 alusel või alternatiivselt

§ 109lg 1 ja § 113 lg 1 p 3 alusel kehtetuks tunnistada.

1. Rahaline kohustus täideti 31.07.2019.a. summas 14 000,00 eurot ning 13.08.2019.a. summas 404,07 eurot, võlgniku ajutine haldur nimetati 09.09.2019.a. Harju Maakohtu määrusega, seega on rahaline kohustus täidetud kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
2. Hageja hinnangul kahjustati rahalise kohustuse täitmisega kostjale võlgniku teiste võlausaldajate huve. Rahalise kohustuse täitmisega kostjale kahjustati mitmete tänaseks võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse esitanud võlausaldajate huve, sh suuremate nõuetega võlausaldajate KPMG Tax AS, Crowdestate Collateral Agent OÜ, Norra maksuamet, A&S Bygg og Renovering AS huve, kelle nõuded võlgniku vastu olid kostjale laenu tagastamise hetkeks sissenõutavaks muutunud, kuid kelle nõudeid kassas olnud rahaliste vahendite arvelt ei rahuldatud.
3. 31.07.2019.a. ning 13.08.2019.a. rahaliste kohustuste täitmine kahjustab võlausaldajate huve, kuna sellega eelistati ühte võlausaldajat (so kostja) põhjendamatult teistele võlausaldajatele olukorras, kus võlgnik oli juba makseraskustes. 31.07.2019.a. ja 13.08.2019.a. sooritustega eelistas võlgnik üht (lähikondset) võlausaldajat teistele, sest tasus olemasoleva rahaga üksnes ühe (lähikondsest) võlausaldaja nõuet, muutes sellega võimatuks teiste võlausaldajate nõuete proportsionaalse rahuldamise pankrotimenetluses. Võlgnik oli makseraskustes hiljemalt alates 2018.a. augustist, millisest ajast alates tekkisid võlgnikul probleemid Norra ettevõttega AF Gruppen Norge AS ning milliste probleemide tõttu ei olnud võlgnik suuteline enam oma kohustusi võlausaldajate ees korrektselt täitma. Makseraskustesse sattumist alates 2018.a. augustist on kinnitanud ka võlgnik ise.
4. Võlausaldajate huvide kahjustamist kinnitab ka asjaolu, et võlgnik oli rahalise kohustuse täitmise ajal juba püsivalt maksejõuetu. Vastavalt

§ 1

lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku pankrotimenetluses on tuvastatud võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajana 2019.a. veebruar. Rahaline kohustus on täidetud pärast seda, kui võlgnik oli muutunud püsivalt maksejõuetuks. 13.

§ 113

lg 2 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis võlgniku maksejõuetusest.

§ 117

lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks muuhulgas ka juriidilise isiku juhtorgani liige. Kostja oli rahalise kohustuse täitmise ajal võlgniku juhatuse liige, seega võlgniku lähikondne

§ 117

lg 2 p 1 tähenduses, kelle puhul

§ 113lg 2 kohaselt eeldatakse, et ta oli võlgniku maksejõuetusest teadlik.

Eeltoodust tulenevalt esinevad kõik

§ 113

lg 1 p 2 nimetatud alused ning rahalise kohustuse täitmine summas 14 404,07 eurot kostjale tuleb tunnistada kehtetuks. 14. Hageja esitab alternatiivse nõude

§ 113

lg 1 p 3 alusel juhuks, kui kostja asub kohtumenetluses väitma, et nõude aluseks tuleb võtta kostja poolt hagejale 07.01.2020.a. esitatud kassaraamatu väljavõte, mille kohaselt on kostjale tagastanud laenu väidetavalt hoopis 10.04.2019.a. summas 10 000,00 eurot, 31.05.2019.a. 4 000,00 eurot ning 14.07.2019.a. 407,07 eurot. 15. Rahaline kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Rahalise kohustuse täitmisega kahjustati võlgniku teiste võlausaldajate huve. Kostja on võlgniku lähikondne 3

§ 117lg 1 p 2 tähenduses.

Võlgnik ei olnud kostjale rahalise kohustuse täitmise ajal maksejõuline. Võlgnik oli makseraskustes hiljemalt alates 2018.a. augustist, millisest ajast alates tekkisid võlgnikul probleemid Norra ettevõttega AF Gruppen Norge AS ning milliste probleemide tõttu ei olnud võlgnik suuteline enam oma kohustusi võlausaldajate ees korrektselt täitma. Makseraskustesse sattumist alates 2018.a. augustist on kinnitanud ka võlgnik ise. Võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on võlgniku pankrotimenetluses tuvastatud 2019.a. veebruar. Rahaline kohustus on täidetud pärast võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimist.

§ 113

lg 2 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta oli võlgniku maksejõuetusest teadlik. 16. Eeltoodust tulenevalt esinevad kõik

§ 113

lg 1 p 3 nimetatud alused ning rahalise kohustuse täitmine summas 14 404,07 eurot kostjale tuleb tunnistada kehtetuks.

1. Arvestades hagiavalduses välja toodud nõuet, võlgneb hageja põhivõlgnevusena 14 404,07 eurot.
2. Hageja palub kohtul mõista kostjalt viivis välja kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatuna võlgnevuselt 14 404,07 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates 21.05.2020.a. (so hagi esitamisest) kuni kohtuotsuse tegemise päevani ja kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja vastuväited
3. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.
4. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et võlgniku kassaraamatu väljavõtte kohaselt on võlgniku kassas olnud viimaste rahaliste vahendite arvelt tagastatud kostjale laenu kogusummas 14 404,07 eurot, so 31.07.2019.a. summas 14 000,00 eurot ning 13.08.2019.a. summas 404,07 eurot. Nimelt on kostja esitanud pankrotihaldurile pearaamatu väljavõtte, mille kohaselt on Xle tagastatud laenu 10 000 euro ulatuses 10.04.2019, 4000 eurot 31.05.2019 ja 404,07 eurot 14.07.2019 ning kostjal puuduvad andmed selle kohta, miks halduri käsutuses olev pearaamatu väljavõte erineb hageja väljavõttest.
5. Hageja ei ole tõendanud, et teiste võlausaldajate huvide kahjustamine oleks toimunud. Hageja eelistamise väide on arusaamatu ning hageja on vaid üldsõnaliselt märkinud, et väljamaksete tegemine kostjale oli põhjendamatu, kuid see väide ei ole põhjendatud. Pankrotihaldur ei ole suutnud tõendada kostjale maksete tegemise majanduslikku ebaotstarbekust. Võlgnik ei saanud isegi teoreetiliselt muutuda maksejõuetuks kostjale laenu tagasimaksete tõttu. OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotimenetluses esitati kokku 21 võlausaldaja poolt nõudeid summas 2 414 046,00 eurot, kusjuures teadaolevalt on võlausaldajaid 22 ning nõude kogumaht on 2 548
6. Kostjale tehtud laenu tagasimaksed, mida pankrotihaldur soovib tagasi võita, on aga 14 404,07 eurot. Seega moodustasid need võlgniku kohustustest kõigest 0,59%.
7. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas laenu tagasimaksed kostjale kahjustasid võlgniku võlausaldajate huve

§ 109lg 1 mõttes.

Hageja hagist ei nähtu, kas ja millised võlausaldajad võlgnikul vaidlusaluste maksete tegemise ajal olid, kuidas kostjale laenu tagastamiseks tehtud maksed võlausaldajaid mõjutasid ja miks saab võlausaldajate huve lugeda kahjustatuks. 23. Hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et täitmata on

§ 109lg-s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks 4 esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
2. Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: 09.09.2019.a. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr. 2-19-10988 nimetati OÜ Pessaaraag (endine ärinimi OÜ Q-haus Baltic) (edaspidi ka võlgnik) ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (tl 6-7). 13.11.2019.a. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr. 2-19-10988 kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (tlk 8-10). Äriregistris võlgniku kohta avaldatud andmetest nähtub, et perioodil 15.11.2006.a. kuni 05.09.2019.a. oli võlgniku juhatuse liikmeks X (edaspidi ka kostja). Võlgniku 100% osanikuks oli perioodil 16.09.2013.a. kuni 12.08.2019.a. OÜ MERU BALTIC, millise juhatuse liikmeks ja osanikuks oli omakorda kostja. Alates 05.09.2019 on võlgniku uueks ärinimeks senise OÜ Q-haus Baltic asemel OÜ Pessaraag ja võlgniku juhatuse liikmeks on D (tlk 11-15).
3. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega.
4. Hageja on esitanud kostja vastu hagi, milles palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku rahalise kohustuse täitmine kostjale.

§ 109

lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Hageja nõude aluseks on

§ 113

lg 1 p 2 ja alternatiivselt

§ 113lg 1 p 3.

28.

§ 113

lg 1 p 2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma.

§ 113

lg 1 p 3 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.

§ 113

lg 2 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis võlgniku maksejõuetusest.

§ 117

lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks muuhulgas ka juriidilise isiku juhtorgani liige. 29.

§ 117

lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondseks muuhulgas juhatuse liige. Vaidlust pole selle üle, et kostja oli võlgniku OÜ Pessaraag (pankrotis) juhatuse liige ja seega võlgniku lähikondne, kellele võlgnik täitis rahalise kohustuse. Pooled vaidlevad selle üle, millal toimus võlgniku poolt rahalise kohustus täitmine kostjale ja kas rahalise kohustuse täitmisega kostjale on kahjustatud võlausaldajat huve. Kostjale rahalise kohustuse täitmise aja tuvastamine on oluline, sest selles sõltub, kas hageja nõude aluseks saab olla

§ 113lg 1 p 2 või p 3.

1. Hageja väitel on võlgniku kassas olevate rahaliste vahendite arvel tagastatud laenu summas 14 404,07 eurot. Hageja on tuginenud võlgniku pearaamatule, mille kohaselt on võlgniku kassas olnud viimaste rahaliste vahendite arvelt tagastatud kostjale laenu 31.07.2019 summas 14 000 eurot ning 13.08.2019 summas 404,07 eurot (tlk 19-20). Andmed laenu tagastamise summade ja kuupäevade kohta pärinevad võlgniku juhatuse liikmelt D, kes esitas vastavad andmed hagejale 18.09.
2. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega. Kostja väitel on ta pankrotihaldurile esitanud võlgniku pearaamatu väljavõtte, mille kohaselt temale on tagastatud laenu 10.04.2019 summas 10 000 eurot, 31.05.2019 summas 4000 eurot ja 14.07.2019 summas 303,07 eurot (tlk 27) ja kostjal puuduvad andmed selle kohta, miks pankrotihalduri käsutuses olev pearaamatu väljavõte erineb tema poolt esitatud pearaamatu väljavõttest.
3. Vaidlust pole selle üle, et võlgniku juhatuse liige D on esitanud 18.09.2019 hagejale andmed võlgniku poolt kostjale laenu tagastamise summade ja kuupäevade kohta. Kohus tuvastab, 5 et kostja on kohtus andnud võlgniku vande hageja poolt esitatud andmete alusel 06.12.2019 (tlk 21). Samade andmete alusel on võlgniku vande andnud 09.12.2019 D (tlk 22). Kohus tuvastab, et hageja on esitanud 13.12.22019 kostjale nõude rahalise kohustuse tagastamiseks pankrotivarase (tlk 24-25). Kohus tuvastab, et koos vastusega hageja nõudekirjale on kostja 27.12.2019 edastanud hagejale võlgniku pearaamatu väljavõtte (tlk 26-27). Kohus leiab, et kostja poolt esitatud hilisem pearaamatu väljavõte ei ole usaldusväärne tõend, sest selline pearaamatu väljavõte on esitatud hagejale alles pärast seda, kui hageja esitas kostjale kohtuvälise ettepaneku raha tagastamiseks tuginedes asjaolule, et maksed tehti 3 kuu jooksul enne ajutise halduri nimetatamist. Lisaks on kostja ise andnud kohtus 06.12.2019 võlgniku vande, milles on kinnitanud, et esitatud andmeid võlgniku vara, võlgade ja äritegevuse koha on temale teadolevalt õiged. Kohtule esitatud 16 aastase kogemusega raamatupidajana töötanud W selgituse kohaselt on võrreldud kostja poolt esitatud kassaraamatu väljavõtet võrreldes D poolt esitatud kassaraamatu väljavõttega ning on leitud kostja poolt esitatud kassaraamatu väljavõtte kohaselt on muudetud raamatupidamiskannete 19.190209 ja 190228 kuupäeva ja summat ning sisestatud raamatupidamisse täiesti uus kanne 19.190229 (tlk 109-112). Seega on kosta poolt hilisemalt esitatud kassaraamatu kandeid muudetud ja tegemist ei ole usaldusväärse dokumendiga. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus võlgniku poolt kosjale tagastatud laenu aja ja summa osas hageja poolt kohtule esitatud pearaamatu väljavõttest.
4. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud, et võlgniku kassas olnud vahendite arvelt on tagastatud kostjale laenu 31.07.2019 summas 14 000 eurot ning 13.08.2019 summas 404,07 eurot.
5. Kuna võlgnikule nimetati ajutine haldur 09.09.2019 ja võlgnik on täitnud rahalise kohustuse kostjale 31.07.2019 ja 13.09.2019 so kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis saab hageja nõude aluseks olla

§ 113lg 1 p 2.

34. Seega on vajalik võlgniku poolt kostjale rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks tuvastada, et

1. a)rahalise kohustuse täitmine kahjustas võlausaldajate huve,
2. b)rahaline kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist,
3. c)täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtaega või üht võlausaldajat teisele eelistades ja
4. d)võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja
5. e)võlausaldaja teadis või pidi seda teadma. 35. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tulenevalt

§ 109

lg-st 1 on ka

§ 113

puhul rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-17, p 10;
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-09, p 11;
5. aprilli
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-09, p 15;
7. detsembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-07, p 15). Riigikohus on varem selgitanud ka seda, et tagasivõitmise hagi rahuldamine on võimalik, kui kahjustatud on võlausaldajate tegelikke, mitte abstraktseid huve (vt nt Riigikohtu
9. mai
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17, p-d 12 ja 13), ning võlausaldajate huvide kahjustamine peab olema asjaoluna kindlaks tehtud (vt nt Riigikohtu
11. detsembri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-07, p 15;
13. mai
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-07, p 9).
15. Hageja väitel 31.07.2019 ning 13.08.2019 kostjale maksete tegemisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, sest sellega eelistati ühte võlausaldajat (so kostja) põhjendamatult teistele võlausaldajatele olukorras, kus võlgnik oli juba püsivalt maksejõuetu. 31.07.2019 ja 13.08.2019 sooritusega eelistas võlgnik ühe (lähikondsest) võlausaldaja nõuet, muutes sellega võimatuks teiste võlausaldajate nõuete proportsionaalse rahuldamise pankrotimenetluses. Olles maksete teostamise ajal võlgniku juhatuse liikmeks (lähikondseks) kostja teadis võlgniku maksejõuetusest ja maksete läbi teiste võlausaldajate huvide kahjustamisest.
16. Riigikohus on 30.09.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-18957 punktis 15 leidnud, et võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb eeldada juhul, kui hageja tõendab, et vaidlusaluste makseteta oleks rahasumma, mis võlausaldajate vahel pankrotimenetluse tulemusena jaotatakse suurem summast, mis võlausaldajate vahel tagasivõitmise aja seisuga jaotatakse. Teisisõnu saab 6 võlausaldajate huvid lugeda eelduslikult kahjustunuks, kui hageja tõendab, et võlausaldajate nõuded oleksid hüpoteetiliselt ilma vaidlusaluste makseteta saanud suuremas ulatuses rahuldatud, võrreldes sellega, millises ulatuses need saaksid kaetud tagasivõitmise aja seisuga.
17. Hageja on kohtule esitanud võlausaldajate poolt esitatud nõuete nimekirja, millest nähtuvalt on Pessaraagi OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud kokku 22 võlausaldaja poolt nõudeid summas 2 548 046 eurot (tlk 23). Kostja väitel võlgniku poolt kostjale tehtud laenu tagasimaksed summas 14 404,07 eurot, mida haldur soovib tagasi võita, moodustasid võlgniku kohustustest kõigest 0,59%. Seega kostja arvates ei saanud võlgnik isegi teoreetiliselt muutuda maksejõuetuks kostjale laenu tagasimakse tõttu. Kohtu hinnangul käesoleval juhul ei oma tähtsust asjaolu, et võlgniku poolt kostjale tehtud väljamakse moodustab kõigest 0,59 % võlgniku kohustustest. Kohus leiab, et võlgniku poolt kostjale tehtud makseteta võlausaldajate vahel pankrotimenetluse tulemusena jaotatav summa oleks 14 404,07 euro võrra suurem võrreldes sellega, millises ulatuses need saaksid kaetud tagasivõitmise aja seisuga. Seega kostjale välja makstud 14 404,07 eurot jaguneks kõigi pankrotivõlausaldajate vahel proportsionaalselt nende nõude suurusega.
18. Kohus leiab, et juhul, kui kostjale ei oleks laenu tagastatud, oleks ta samuti üks võlgniku võlausaldajatest ning kostja nõue kuuluks teiste võlausaldajatega samasse rahuldamisjärku ning kuna võlgniku pankrotivarast ei piisa kõigi selles järgus olevate nõuete võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, et ei rahuldataks pankrotimenetluse tagajärjel kostja nõuet täielikult, vaid kostja nõue ja teised samas järgus olevad nõuded rahuldatakse

§ 153lg 6 järgi võrdeliselt nõude suurusega.

1. Hageja on kohtule esitanud KPMG Tax AS, Corwdestate Collateral Agent AS, Maksu-ja Tolliameti ja A&S Bygg og Renovering nõudeavaldused, milles nähtuvalt võlgnikul olid kostjale laenu tagastamise hetkel sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 670 000 eurot (tlk 113-135). Seega on käesoleval juhul kostjale laenu tagastati samal ajal, kui olid olemas teised võlausaldajad, kelle nõudeid ei täidetud.
2. Riigikohus on 30.09.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-18957 punktis 16 leidnud, et kui hageja tõendab, et vaidlusaluste maksetega on üht võlausaldajat (kostjat) teistele eelistatud seeläbi, et temale tagastati laenu samal ajal, kui olid olemas teised võlausaldajad, kelle nõudeid ei täidetud, ei pea hageja täiendavalt tõendama, et kostjale maksmine oli majanduslikult ebaotstarbekas. Sellisel juhul tuleb kostjal tõendada, et temale maksmine oli majanduslikult otstarbekam võlgniku teiste kohustuste täitmisest. Näiteks võib kostja tõendada, et ta täitis kohustuse, mis tõi kaasa vara suurenemise. Käesoleval juhul kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et temale maksete tegemine oli majanduslikult otstarbekas või temale maksete tegemine oli oluline võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohast. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega neid tõendanud, et võlgniku poolt kostjale laenu tagastamine oleks kaasa toonud võlgniku vara suurenemise. Seega esineb rahalise kohustuse tagasivõitmise

§ 109lg-st 1 tulenev esimene eeldus.

1. Kuna võlgnikule nimetati ajutine haldur 09.09.2019 ja võlgniku kassas olnud vahendite arvelt on tagastatud kostjale laenu 31.07.2019 summas 14 000 eurot ning 13.08.2019 summas 404,07 eurot, siis on võlgnik täitnud rahalise kohustuse kostjale kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
2. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas võlgniku oli kostjale rahalise kohustus täitmise ajal maksejõuetu.
3. Hageja väitel võlgnik oli makseraskustes hiljemalt alates 2018.a augustist, millest ajast alates tekkisid võlgnikul probleemid Norra ettevõttega AF Gruppen Norge AS ning milliste probleemide tõttu ei olnud võlgnik suuteline enam oma kohustusi võlausaldajate ees korrektselt täitma. Makseraskustesse sattumist alates 2018.a augustis on kinnitanud võlgnik ise. 45.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada 7 võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

1. Tsiviilasjas nr 2-19-10988 13.11.2019 tehtud kohtumäärusest nähtuvalt kohus tugines pankroti väljakuulutamisel ajutise pankrotihalduri 17.10.2019 aruandele, mille kohaselt OÜ Pessaraag kohustuste suuruseks on 2 679 698,82 eurot ning puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Aruandes leitakse, et võlgniku makseraskused on saanud alguse seoses Norrast laekumata arvetega enam kui 700 000,00 euro ulatuses, millega võlgnik oma tegevuses arvestanud oli ning mille tagajärjel tekkisid võlgnikul kiiresti likviidsusprobleemid jooksvate kohustuste täitmisel. Kogutud andmete kohaselt on AF Gruppen Norge AS arvete tasumata jätmise põhjuseks võlgniku poolsed probleemid seoses tarnete, kvaliteediprobleemide ja viivitustega (tlk 8-10). 12.02.0202 OÜ Pessaraag (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo poolt kohtule esitatud ettekande kohaselt 2018.a. augustis tekkisid võlgniku sõnul probleemid Norra ettevõttega AF Gruppen Norge AS seoses võlgniku poolt Norras ehitatud majadega. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgnik esitanud perioodil 29.06.2018.a. kuni 21.12.2018.a. AF Gruppen Norge AS´le arveid kogusummas 814 763,53 eurot, millest jäi võlgnikul saamata 746 654,52 eurot. Võlgnikku Norras esindanud õigusbüroolt saadud andmete kohaselt oli AF Gruppen Norge AS tasumata arvete jätmise põhjuseks võlgniku poolsed probleemid seoses tarnete, kvaliteediprobleemide ja viivitustega. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks loeb haldur hiljemalt 2019.a. veebruarikuu (tlk 16-18).
2. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et AS Pessaraag OÜ (pankrotis) püsiv maksejõuetus kujunes välja veebruaris 2019 ja seega oli võlgnik kostjale rahalise kohustuse täitmise ajal maksejõutu.
3. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on võlgniku lähikondne

§ 117

lg 2 p 2 järgi.

§ 113

lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta võlgniku poolt temale laenu maksete tagasimaksmise ajal võlgniku maksejõuetusest ei teadnud. 49. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada, kuna

§ 109

lg 1 ja § 113 lg 1 punktis 2 sätestatud rahalise kohustuse täitmise tagasivõtmise eeldused on täidetud.

1. Sellega seoses tuleb tunnistada kehtetuks OÜ Pessaraag (pankrotis) poolt kostjale rahalise kohustuse täitmine summas 14 404,07 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 14 404,07 eurot.
2. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude põhinõudelt summas 14 404,07 eurot VÕS § 113 lg 1 teises sätestatud määras alates hagi esitamisest 21.05.2020 kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.
3. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 võimaldab hagejal nõuda viivist selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt.
4. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on rahuldanud hageja põhinõude. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväited hageja viivisenõudele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt viivise välja alates hagi esitamisest 21.05.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.04.2021 summas 1032,69 eurot (viivitatud päevi kokku 328, viivisesumma päevas 3,148431 eurot) ja alates 14.04.2021 viivised põhinõudelt summas 14 404,07 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus 8
5. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
7. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Marget Henriksen kohtunik 9