Obsah (7)

§ 120§ 121§ 73§ 63§ 64§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2555 (21284000363) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekre

§ 120

lg 1;

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Meelis Reinsalu (isikukood: 39405206030; elukoht: xxxxxxx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistatud, viimati: Tartu Maakohtu 25.01.2017 otsusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi 3 kuulise vangistusega.

§ 73

lg 1, 3 alusel jäetud karistus tingimisi kohaldamata 1 aastase katseajaga, kui isik ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73

lg 1 alusel pööratud täitmisele Tartu Maakohtu 05.06.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4155 mõistetud rahaline karistus 500 eurot, s.o 50 päevamäära; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Meelis Reinsalu süüdi karistusseadustiku (

) § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Tunnistada Meelis Reinsalu süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 63

lg 2 ja

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Meelis Reinsalule liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Meelis Reinsalule katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui Meelis Reinsalu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx x-x xxxxxxx xxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Meelis Reinsalule katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Meelis Reinsalult kriminaalmenetluse kuludena sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ja riigi õigusabi tasu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1110 (üks tuhat ükssada kümme) eurot 60 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 92 (üheksakümmend kaks) eurot 55 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700023201 ning selgituse “Meelis Reinsalu, otsus nr 1-22-2555, menetluskulu“. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Meelis Reinsalu toime pannud kuritegudena: 2 1) tervisekahjustuse tekitamise ja olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist

§ 120

lg 1 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) 2019 aasta mais xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx x eramus ähvardas oma xxxxxxxx J.K maja põlema panemisega. Meelis Reinsalu oli närviline ja agressiivne ning tõi tuppa bensiinikanistri, millega ähvardas maja põlema panna. J.K tundis reaalset ohtu oma varale; 2) 03.11.2021.a oma elukohas xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx x-x korteris ähvardas oma xxxxxxxx J.K tervisekahjustuse tekitamisega. Meelis Reinsalu haaras kätte kaks purki ning ähvardas need visata J.Kle vastu pead puruks. Seejärel viskas Meelis Reinsalu purgid J.K näo eest mööda vastu seina puruks. J.K tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning kartis ähvarduse täideviimist. 2) teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1) 27.10.2020 oma elukohas xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx x-x korteris lõi oma xxxxxxxxx J.K rusikaga näopiirkonda, tekitades kannatanule näopiirkonda verevalumi ja põhjustades füüsilist valu; 2) olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, täpsemalt tuvastamata kuupäeval, ajavahemikul 01.11.2021 kuni 02.11.2021 oma elukohas xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx x-x korteris lõi oma xxxxxxxxx J.K käega vastu näopiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav süüdi mõista ja karistada

§ 120

lg 1 järgi karistusega 4 kuud vangistust;

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi karistusega 1 aasta vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust 1 aasta vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Meelis Reinsalu ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi

§ 75

järgi.

§ 75

lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Meelis Reinsalu on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3 Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 120

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2021 määrusest nr 116 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 654 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Meelis Reinsalu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 129,60 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1110,60 eurot: sundraha 981 eurot ja riigi õigusabi tasu 129,60 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4