KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2022, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-22-6528 Eesti Vabariik Sotsia

§ 468lg 1 p 2).

5. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. Viru Maakohtusse saabus 03.05.2022 Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi I. Z.i vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub I. Z.ilt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks Sotsiaalkindlustusameti kaudu OAS alusel makstud hüvitis summas 9590 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja Viru Maakohtu 03.04.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-1399 (jõustunud 28.08.2019) mõistetud süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver sai raske tervisekahjustuse. Kuriteo ohver esitas Sotsiaalkindlustusametile 26.09.2019 ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 11 alusel taotluse püsivast töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 04.11.2019 otsusega nr KTO628-1 hüvitati isikule püsivast töövõimetusest tekkinud kahju. Ajavahemikul 19.12.2016 kuni 30.06.2019 on kuriteo ohvrile makstud kokku hüvitist summas 9590 eurot. OAS § 15 kohaselt on kuriteoohvrile makstava hüvitise piirmäär 9590 eurot. Kuriteoohvri riikliku hüvitist makstakse kuni hüvise saaja vastab OAS § 9 lõikes 3 toodud nõuetele või kuni piirmäära täitumiseni. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 129 kohaselt kuulub isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju hüvitamisele. Eelnevast lähtuvalt on kostja kahju eest vastutavaks isikuks. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu.
2. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. 2

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei ole täitnud oma kohustusi Sotsiaalkindlustusameti ees ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 6.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 129 1043, 1045 lg 1 p 1 ja OAS § 31 alusel kogu haginõude 9590 ulatuses. MENETLUSKULUD 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

§ 145

lg 1 alusel on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Et hagejal oleks tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 9.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 3