← Eesti

1-21-5761/18

Obsah (6)§ 424§ 74§ 75§ 68§ 50§ 121

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5761 (20284000453) Kohtulahend Tartu Maakohtu 11.11.2021 otsus Tarmo Rapi süü

§ 424

lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 4 kuud, millest kandmata karistus 3 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Erli Kaseväli Süüdimõistetu Tarmo Rapp (isikukood: 38608036036; elukoht: xxxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ) 21.06.2022 Asja arutamise kuupäev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Jätta erakorralises ettekandes esitatud taotlus Tartu Maakohtu

  1. novembri 2021.a. otsusega Tarmo Rapile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
  2. Pikendada

§ 74

lg 4 alusel Tarmo Rapile määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks 11. veebruar 2023. 3. Määrata Tarmo Rapile

§ 75

lg 4 alusel lisakohustusena hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks.

  1. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
  2. Tarmo Rapp on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 11.11.2021 otsusega

§ 424

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 08.10.12.2020.a, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ning loeti Tarmo Rapil veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Tarmo Rapile määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 3 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui Tarmo Rapp ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Tarmo Rapile määrati katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Tarmo Rapilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Tarmo Rapi kohta. Ettekandest nähtuvalt Tarmo Rapp on rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Tarmo Rappi kriminaalhooldus algas 27.11.2021. Esmane registreerimine toimus 08.12.2021, mil hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga. Senise käitumiskontrolli jooksul on kokku lepitud 12 kohtumist. 22.12.2021 muutis T. Rapp registreerimisaega, mida seletas kiireloomuliste tööülesannetega. Ametnik muutis aega ning 23.12.2021 ilmus isik registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega. Indikaatorvahendiga Alcovisor Mercury Nordicuga tuvastatud alkoholisisaldus hooldusaluse väljahingatavas õhus oli 1,370 mg/l. Kriminaalhooldaja reageeris rikkumisele hoiatusega. 11.02.2022 muutis T. Rapp registreerimisaega, põhjendades seda transpordi vahendi puudumisega. Isik oli motiveeritud samal päeval kohale tulema, kuid ametnik ei saanud hooldusalust teiste tööülesannete tõttu vastu võtta. 07.03.2022 soovisid Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnikud Reili Lopp ja Triin Jõgeva teostada kohustuse kontrolli isiku elukohta aadressile xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx, kuid hooldusalust ei olnud kodus. Telefonivestluses oli T. Rapp hääle järgi ebaadekvaatses seisus ning tema jutust oli väga raske aru saada. 14.03.2022 seletas isik olukorda suuliselt, et oli vanemate juures Rapiku talus ning ta andis ametnikele aadressi, kuid nad ei tulnud. Alkoholi tarvitamist ei tunnistanud. 14.03.2022 ilmus isik registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega. Indikaatorvahendiga Alcovisor Mark X2 SN:157794 tuvastatud alkoholisisaldus hooldusaluse väljahingatavas õhus oli 0,084 mg/l. 27.04.2022 seletas T. Rapp kirjalikult, et ei ole alkoholi tarvitanud ning joovet näitas samal hommikul suuloputusvahendi kasutamine. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega. 14.04.2022 ei ilmunud isik registreerimisele, sest teavitas, et on haige. Hooldusalune esitas haigestumise kohta arstitõendi ning registreerimisele mitte ilmumist rikkumiseks ei loetud. 25.05.2022 teostasid kriminaalhooldusametnik Erli Kaseväli ja Vesta Golding kodukülastuse ja kontrollisid kohustust mitte tarvitada alkoholi, tulemus oli negatiivne. T. Rapp rääkis, et ei ole alates viimasest rikkumisest alkoholi tarvitanud. 01.06.2022 teavitas PPA kriminaalhooldusametnikku T. Rappi kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumisest. PPA andmetel toimus 31.05.2022 peretüli, kus algatati kriminaalmenetlus T. Rappi osas

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Kokku on kontrollitud isiku kohustust mitte tarvitada alkoholi 4 korral, millest 2 korral on olnud tulemus positiivne. 02.01.2022 kinnitati T. Rappi juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Senise kriminaalhoolduse jooksul 2 on tehtud AUDIT-test ning vesteldud alkoholi mõjust isiku käitumisele ja riskeerivast käitumisest, selle võimalikest tagajärgedest. AUDIT-testi tulemus oli 20 punkti, mis on Tervise Arengu Instituudi andmetel võimalik sõltuvus. Selline alkoholitarvitamise tase kahjustab vaimset või füüsilist tervist. Vajalik on alkoholi tarvitamist vähendada või sellest loobuda. Isiku sõnul on ta alkoholi tarvitanuna pigem lõbus kui närviline või vägivaldne. Alkoholi tarvitamiseni viivad väidetavalt pinged tööl või seltskonnas alkoholi joomine. Hooldusalune rääkis, et alkoholi tarvitamine ei mõjuta suhteid abikaasaga. T. Rapp tunnistas, et käitub riskivalt, kuid mõtleb eelnevalt ka tagajärgedele ning väidetavalt teeb otsused, kus keegi ei kannataks. Isik ei osanud välja tuua riskiva käitumise mõju ühiskonnale ning lähedastele. T. Rapp on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning teda on varasemalt selle eest ka kirjalikult hoiatatud. Hooldusalune ei ole õppinud oma eksimusest. Isiku puhul on alkoholi tarvitamine uue ohtliku kuriteo toimepanemise põhjusriskiks. Tulenevalt eeltoodust teeb ametnik ettepanku pöörata Tarmo Rappi karistus täitmisele. Ametnik on 14.06.2022 esitanud kohtule täiendavalt materjalid, mille kohaselt 12.06.2022 tuli Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) süsteemist automaatne teade selle kohta, et T. Rapp rikkus temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi oli alkoholi sisaldus isiku väljahingatavas õhus 1,49 g/l kohta. 2. Kohtuistung 21.06.2022. Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi on Tarmo Rapil tuvastatud neljal korral: 23.12.2021, 14.03.2022, 31.05.2022, 12.06.2022. Registreerimiskohustuse rikkumisi ei ole olnud. Tarmo Rapp on pöördunud sõltuvusravile, mis näitab, et tal on motivatsiooni oma vigadest õppida ja ennast muuta. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtult Tarmo Rapile lisakohustuse määramist (teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks igakuiselt laboratoorne vereanalüüs CDT määramiseks) ning katseaja pikendamist. Süüdimõistetu Tarmo Rapp avaldas kohtuistungil, et ta tunnistab neid rikkumisi, mis erakorralises ettekandes ja selle lisades on välja toodud. Ta suudab edaspidi alkoholist loobuda ja tal on motivatsiooni selleks, et ta elu kulgeks normaalsuse suunas. Ta teeb kõik selleks. On nõus CDT-näidu esitamise kohustusega ja katseaja pikendamisega. Kohustub käituma edaspidi seadusekuulekalt ja täitma käitumise kontrollnõudeid korrektselt. KOHTU PÕHJENDUSED 3. KrMS 427 lg 1 kohaselt

§ 74

lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. 3 Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Tartu Maakohtu 11.11.2011 otsusega on Tarmo Rapp süüdi tunnistatud

§ 424

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 08.10.12.2020.a, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ning loeti Tarmo Rapil veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Tarmo Rapile määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 3 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui Tarmo Rapp ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Tarmo Rapile määrati katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Tarmo Rapilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus märgib, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõuete rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla juhul, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus (vt RKKKm nr 3-1-1-61-13 p 9.2). 5. Erakorralisest ettekandest ja selle lisast nähtuvalt taotletakse Tarmo Rapile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, kuna ta on katseajal rikkunud

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Eelmärgitud kohustuse rikkumine on toimunud neljal korral: 23.12.2021, 14.03.2022, 31.05.2022 ja 12.06.2022. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 23.12.2021 kohaselt on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahendi Alcovisor Mercury Nordic abil tuvastatud Tarmo Rapil positiivne tulemus 1,370 mg/l (tl 52-52p). Tarmo Rapi 29.12.2021 antud kirjaliku seletuse kohaselt tarbis ta eelmisel päeval alkoholi (tl 53). Rikkumise kohta on kriminaalhooldusametnik teinud Tarmo Rapile kirjaliku hoiatuse, mille Tarmo Rapp on allkirjastanud 29.12.2021 (tl 54). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 14.03.2022 kohaselt on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 abil tuvastatud Tarmo Rapil positiivne tulemus 0,084 mg/l (tl 56-56p). Oma 27.04.2022.a. antud selgituses on Tarmo Rapp märkinud, et ei ole alkoholi tarvitanud ning joove võis tekkida suuloputusvahendi kasutamisest (tl 57). Nimetatud rikkumisele reageeris ametnik hoiatusega, mille Tarmo Rapp on allkirjastanud 25.05.2022 (tl 58). Politsei- ja Piirivalveameti 01.06.2022 teatise kohaselt on Tarmo Rapi osas alustatud 4 kriminaalmenetlus

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on Tarmo Rapil 31.05.2022 kell 23.07 aadressil xxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx tuvastatud alkoholijoove 1,98 mg/l (tl 60-60p). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 12.06.2022 nähtuvalt on Tarmo Rapil aadressil xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx indikaatorvahendi AlcoQuant abil fikseeritud positiivne näit 1,49 mg/l (66-66p). Tulenevalt eeltoodust on Tarmo Rapp katseajal korduvalt rikkunud kohtuotsusega talle vastavalt

§ 75

lg 2 p 2 määratud lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi ning esinevad alused

§ 74lg 4 rakendamiseks, muuhulgas ka karistuse täitmisele pööramiseks.

6. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu Tarmo Rapi ja kriminaalhooldusametniku, leiab, et antud hetkel karistuse täitmisele pööramine ei ole piisavalt põhjendatud. Positiivne on, et Tarmo Rapp on pöördunud sõltuvusravile, mille kohta on Libertas Keskus OÜ esitanud vastavasisulise tõendi (KoTo, tl 73). Tarmo Rapi ülalpidamisel on kolm alaealist last. Arvestades Tarmo Rapi motiveeritust edaspidi täita korrektselt käitumiskontrolli kontrollnõudeid, on käesoleval ajal kriminaalhoolduslikud meetmed isiku suhtes siiski efektiivsemad kui vangistus. Kohus peab otstarbekaks anda süüdimõistetule Tarmo Rapile võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel. Kuna Tarmo Rapp on rikkunud katseajal kohtuotsusega määratud lisakohustust, ei ole katseaeg tema suhtes kulgenud eesmärgipäraselt, seega on põhjendatud pikendada

§ 74

lg 4 alusel Tarmo Rapile määratud katseaega 3 kuu võrra ning määrata Tarmo Rapile

§ 75

lg 4 alusel lisakohustusena hiljemalt 1 kuu jooksul pärast kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.