Obsah (13)

§ 1132§ 404§ 9§ 170§ 172§ 3§ 8§ 20§ 13§ 402§ 4062§ 406§ 6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-113007 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2021.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi OK Incure OÜ hagi O. C. vastu võl

§ 1132

lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 45 eurot, mis põhineb tasuliste meeldetuletuskirjade saatmisest kostjale: 02.02.2021 nõudekiri; 08.02.2021.a meeldetuletuskiri; 17.02.2021 kohtuhoiatus, 03.03.2021.a. meeldetuletuskiri; 23.04.2021.a. meeldetuletuskiri. 3. Vastuseks kostja vastuväidetele selgitab hageja, et

§ 404

lg 1 tulenevalt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 79 on sätestatud, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirajastatud. 2 Lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused tahteavaldused ja leping on jõustunud siis kui pooled on saavutanud konsensuse (

§ 9lg 1, Ts

ÜS § 68 lg 1). Lepingu võib lugeda sõlmituks nii tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Tahe peab aga olema äratuntaval viisil väljendatud. Laenulepingu sõlmimisel kostjaga juhinduti laenulepingu üldtingimuste p 2.1, 2.2, 3.1, 4. Esmakordselt esitas kostja taotluse krediidikonto avamiseks 07.05.2021.a., käis enda isikut tuvastamas postkontoris (esitatud tuvastusankeet ja kostja isikut tõendava dokumendi koopia). Pärast seda on kostja korduvalt suurendanud krediidilimiiti logides sisse Credi24 kodulehel iseteenindusest kasutades pariooli. Kui klient soovib suurendada krediidlimiiti, ei ole vaja isikut uuesti tuvastada. Kui krediidkonto on avatud ja kontol on olemas raha, saab isik võtta raha kasutusele igal ajal logides sisse iseteenindusse või helistada telefoni teel. Kostja on teinud väljamakseid iseseisvalt iseteeninduses. Kostja on seega äratuntavalt lepingu sõlmimiseks tahet väljendanud, selles ei saa vaidlust olla. Lepingu üldtingimuste p 7 kohaselt peab laenusaaja maksma tagasi krediiti ja intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt saadetud arvele. Krediidandja esitab igakuiselt vähemalt minimaalse kuumakse kui klinedil on tagasimaksmata laenu, tasusid või intressi. Tagasimaksete suurused, jaotumise põhiosa ja kõrvalnõuete vahelarvutab krediidandja süsteem automaatselt vastavalt lepingutingimustele. Üldtingimuste p 7.3 kohaldub vaid hilinemises olevatele arvetele. Tagasimaksete suurus sõltub sellest, milline on kasutusele võetud laenusumma, kui suur on intressimäär ja kui pikaks ajaks laen on võetud. Tagasimaksed toimuvad nnuiteetgraafiku alusel. Laenusaajal on alati võimalus teha tagasimakse minimaalsest kuumaksest suuremas summas, mille tulemusena väheneb kasutuses olev laenu põhisumma suurus ning laenuga seotud intressimaksete kogukulu. Tagasimaksete algusaastatel koosneb igakuine makse peamiselt intressimaksetest, krediidi põhiosa moodustab maksest väiksema osa. Mida kauem laenusaaja on krediidti tagasi maksnud, seda suuremad on krediidi põhiosa maksed ja intressiosa väheneb. Lisaks on kostja võtnud kasutusele ka maksepuhkust kokku 8-l korral. Maksepuhkuse ajal ei peatu intressiarvestus, vaid maksepuhkus kehtib ainult põhiosa peale. Kostja tehtud tagasimaksed on arvestatud maksepuhkuse ajal tekkinud võlgnevuses olevate intressimaksete katteks. Krediidkonto limiiti võib poolte kokkuleppel suurendada või vähendada. Lepingu muutmise käigus võib krediidiandja määrata lepingule uue numbri, kuid vaatamata muudatustele ei ole tegemist uue lepingu sõlmimisega. Kostja hakkas limiiti kasutama alates 07.05.2017.a. Viimase, so 20.06.2018 lepinguga nr 3716309 anti kostjale võimalus kasutada krediidlimiiti 2800 eurot. Kostjal ei ole kohustust võtta krediit kogu ulatuses kasutusele hageja esitab krediidi kasutamise kohta tabeli (tl tl 19) millest nähtub võla kujunemine kogu laenuperioodi ajal. Tabelist nähtub, millal ja millises summas on limiiti kasutusele võetud, millised on tagasimaksed ning mille katteks on krediidiandja tagasimaksed arvestanud. Viimane tagasimakse on kostja poolt tehtud 20.01.2020.a. kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis kolm üksteisele järgnevat makset tasumata, oli krediidandjal õigus leping ültingimuste p 11.2.4 alusel üles öelda. Kõik arved ja meeldetuletuskirjad on kostjale saadetud tema enda antud e-posti aadressil XXX. Lisaks sellele saadetakse meeldetuletuskirjad veel ka paraleelselt tavapostiga. Üldtingimuste p 7.3 kohaselt ei vabasta arve mittekättesaamine kostjat kohustusest tasuda makse õigeaegselt. O. C.le on edastatud tähitud postiga teated laenulpeingu ülesütlemise ja nõude loovutamise kohta tema enda antud aadressil: XXX. Tulenevalt

§ 170

kui võlaualdaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse,, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Hageja esitab kinnituskirja, millest nähtub, et lepingust nr 3136580 tulenev nõue on 01.10.2021 loovutatud OK Incurele. 3 Hageja märgib, et kui kohus leiab, et lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teate kättetoimetamine kostjale ei ole tõendatud, siis palub hageja lugeda teated kostjale kättetoimetatuks hagiavalduse kättetoimetamise seisuga. 15.11.2021.a. esitas hageja selgitused nõude kujunemisele - 07.05.2017.a. lepinguga võimaldati kostjal kasutada krediiti 1250 eurot. Kostja on kasutanud kokku 1250 eurot; - 25.07.2017 limiidi suurendamise lepimguga võimaldati kostjal kasutada krediiti 1500 eurot, kostja kasutas kokku 915, 23 eurot; - 06.10.2017 limiidi suurendamise lepinguga võimaldati kasutad krediiti 2000 eurot, kostja kasutas 1380 eurot; - 19.04.2018 limiidi suurendamise lepinguga võimaldati kasutada krediiti 2400 eurot, kostja kasutas 400 eurot - 20.06.2018 limiidi suurendamise lepinguga võimaldati kasutada 2800 eurot, kostja kasutas 400 eurot. Lõppseisukohtades jäi hageja oma varasemates menetlusdokumentides antud nõude ja selgituste juurde ja palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED 4. Kostja ei tunnista hagi. Kostja märgib vastuses hagile, et hageja ei ole tõendanud kostja tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks, hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on isikusamasuse tuvastamisega avaldanud tahet laenulepingu sõlmimiseks (

§ 9lg 1).

Samuti ei kanna kostja allkirja hageja esitatud leping nr 3716309 20.06.2018.a. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millises ulatuses ja milliste nõuete (põhi-või kõrvalnõuete) katteks on ta kostjalt saadud tagasimaksed arvestanud. Hageja ei ole tõendanud meeldetuletus- ja hoiatuskirjade jõudmist saajani. Ainuüksi kirjade edastamine ei tõenda nende kättesaamist adressaadi poolt. Hageja ei ole tõendanud ka lepingu ülesütlemise teate kostjale kättetoimetamist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja sai kätte nõude loovutamise kirja/teate. Kohtule esitatud dokument ei kanna kuupäeva ega allkirja.

§ 172

tulenevalt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt nõude loovutamise dokumenti nõude loovutamise kohta välja arvatud juhul kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kuna hageja ei ole tõendanud, mille eest ja millisel alusel ta kostjalt raha nõuab, tuleb hagi kostja arvates jätta rahuldamata.

1. Vastuseks hageja 25.08.2021.a. menetlusdokumendi lisana esitatud tõenditele, märgib kostja, et ilmselt O. C. viibis 07.05.2017 Viimsi postkontoris ja tuvastas oma isikut, kuid hageja ei ole jätkuvalt esitanud dokumenti kus oleks poolte tahe äratuntavalt väljendatud. Hageja ei ole tõendanud kostjale esitatud meeldetuletuskirjade edastamist ja edastamise aega. Arvetel (EE000574876, EE000610792, EE000631359) puudub võlgnevus varasema perioodi eest. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud dokumentide alusel ei saa 100%-liselt välistada, et mingi võlaõiguslik suhe võis IPF Digital AS-i ja kostja vahel olla, kuid millal see tekkis, mis tingimustel, kuidas pooled oma kohustusi täitsid ja kuidas väljendasid oma tahteavaldusi, kes ja millises ulatuses jättis kohustused täitmata, ei ole võimalik üheselt tuvastada.
2. Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja ei nõustu hageja esitatud faktiliste asjaoludega. Kostja ei ole saanud /kasutanud laenu summas 4345, 23 eurot. Kostja tunnistab, et on saanud krediiti 2800 eurot, so krediidilimiidi ulatuses. 4 Kostja nõustub hagejaga, et on tagasi maksnud 3745, 01 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1545,23 eurot, intressi katteks 2168, 82 eurot ning lisatasud 30,96 eurot. Kostja peab põhjendamatuks ega tunnista hageja põhinõuet 2800 eurot kuna ei saa olla matemaatiliselt olukorda, kus kostja on saanud krediiti 2800 eurot, tagastanud põhiosas 1545,23 eurot ja on ikka võlgu põhiosa ehk 2800 eurot. Kostja peab põhjendamatuks ja ei tunnista hageja intressinõuet. Kostja on tasunud intressi katteks 2168,82 eurot ja hagiavalduse kohaselt võlgneb justkui ikka intressi eest 2007, 79 eurot. Intress on arvestatud vale võla jäägi pealt. Kostja peab põhjendamatuks viivise nõuet 480 eurot, kuna see on arvestatud vale võlajäägi pealt. Kostja keeldub

§ 172

alusel kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale kuna talle ei ole senise võlausaldaja poolt antud välja dokumenti nõude loovutamise kohta (

§ 172

). Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, kus poolte tahe leping sõlmida on äratuntavalt väljendatud. Samuti ei ole võimalik tuvastada mis tingimustel ja millises summas alustas kostja väidetavalt limiidi kasutamist 07.05.2017.a. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud (hagi on tõendamata) ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (

) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt

§ 3

võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.

§ 8

lg 1 ja

§ 9lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub.

§ 20lg 1 lubab nõustumust (aktsepti) lepingu sõlmimiseks väljendada mh ka teoga.

Lepingut võib

§ 13lg 1 järgi muuta poolte kokkuleppel. Kokkuleppel lepingu muutmiseks on seega vaja sellekohaseid tahteavaldusi, mida Ts

ÜS § 68 lg 3 järgi väljendada ka tegudega (vt Riigikohtu 17.12.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-144-09 p 11, 16.11.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-101-11). Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.

1. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, kus poolte tahe leping sõlmida on äratuntavalt väljendatud. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kostja O. C. nõustumus / tahteavaldus end 07.05.2021.a. krediidikonto lepinguga siduvaks lugeda on tõendatud nii postkontoris isiku tuvastamise (tl 22, 24) taotluse (tl 41-42), krediidilimiidi suurendamise kui tagasimaksete teostamisega (vt koondväljavõte, kohtute infosüsteemis (KIS) hageja 15.11.2021.a. menetlusdokumendi lisa). O. C. kinnitas kohtuistungil, et krediidikonto on ta avanud ja laenu on saanud krediidilimiiti on suurendanud (tl 67 pöördel), laenu on kokku saanud 2800 eurot (tl 70 pöördel). Eeltooduga on tõendatud X AS (X) ja kostja vaheline lepinguline suhe. 5 X AS ja kostja vahel oli sõlmitud krediidileping, mille alusel sai kostja vaba tagasimaksega krediidilimiidi (maksimaalses summas 2800 eurot, 20.06.
2. lepingu muudatustega) ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Leping sõlmiti tähtajatult ning lepingugajärgne aastane intressimäär oli 45% % (tl 43-62).
3. O. C. füüsilise isikuna sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse (

) § 1 lg 5 tähenduses.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12).
3. Kostjale avatud krediidikonto personaalsetes tingimustes (tl 43) on teavitatud, et krediidikonto leping on tähtajatu. Kostjale avati krediidilimiit 1250 eurot, mida ta sai korduvalt /tähtajatult kasutada (sh limiiti suurendada) ning mille kasutamise eest minimaalse kuumakse arvestuse perioodiks oli 36 kuud, intressimäär 45% aastas (ning 0,13% päevas), krediidikulukuse määr 56,59% aastas (20.06.2018 lepingumuudatustega 56,32%).

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (

§ 406lg 1) .

07.05.2017.a. so kostja ja XAS-i (Credit24) vahel lepingu sõlmise hetkel oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks

§ 4062lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 56,76% aastas.

Kohus möönab, et lepingujärgne krediidikulukuse määr 56,5% on piiripealne, kuid leping ei ole

§ 4062lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

1. Kostja vaidleb vastu nõude suurusele. Hageja märgib hagis (tl 5) ja 25.08.21, kostja vastusele esitatud seisukohas (tl 18-19) ja ka kohtuistungil (tl 67-71) , et kostja kasutas krediidilimiiti kokku 4.345,23 eurot (tl 8) Kohus sellga ei nõustu, hageja väide on eksitav. Lanuandja võimaldas kostjal 07.05.2017.a lepingu alusel kasutada krediidilimiiti esmalt 1250 eurot , kostja suurendas limiiti 25.07.
2. 1500 eurole (tl 48), 06.10.2017 2000 eurole (tl 53), 19.04.2018 2400 eurole ja 20.06.2018 lepinguga 2800 eurole. Hageja on arvestanud kasutatud krediidlimiidi hulka ka hageja tagasimaksed (põhiosa 1545,23 eurot). Tagasimakseid põhiosas sai aga laenusaaja uuesti kasutada (korduvkasutatav). Hageja esitatud 25.08.2021 (tl 18-19) ja 15.11.2021 menetlusdokumendi lisana esitatud tabelite kohaselt on kostja tasunud tagasimakseid kokku 3745, 01 eurot, milest põhiosa katteks on arvestatud 1545, 21 eurot ja intressi katteks 2168,82 eurot ning 30,96 lisatasud. Tagasimaksete summa võttis omaks ka kostja. 6
3. Kohtu hinnangul on Hageja esitatud nõude suurus ja arvestuse metoodika on tõendamata. Hageja esitas 15.11.2021.a. koondtabeli, millest peaks nähtuma arvestusperiood, tasutud maksed, milliste nõuete (põhi- ja kõrvalnõuete) katteks millise arvestusega on summad arvestatud. Päisest „copy O. C. „ võib eeldada, et tabel on tehtud O. C. suhtes. Kohtule jääb tabelist arusaamatuks nii korduvad (kattuvad) arvestusperiood kui põhiosa ja intressi arvestamise metoodika. Põhiosa tulbast nähtuvalt arvestati põhiosa katteks viimati septembris
4. Hageja selgituste kohaselt kui oli varasema perioodi eest viivitus, siis tagasimaksetest põhiosa makseteks ei arvestatud, vaid ainult intressi katteks (tl 70 pöördel) Millise arvestusmetoodika järgi on arvestatud põhiosa- ja intressimaksete suurus, jääb kohtule arusaamatuks. Laenuandja suurendas limiiti samas kui kliendil olid makseviivitused ja tasutud maksed arvestati väidetavalt varasemate tasumata arvete katteks. Hageja väitel kasutas kostja maksepuhkust 8 korral, maksepuhkuse ajal peatus põhiosa tagasimakse. Valdava enamuse tasumisele kuuluvast arvest moodustas intress, seega ei andnud maksepuhkus laenusaajale mingisugust leevendust, vaid vastupidi suurendas maksukoormust veelgi. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, kuidas olukorras, kus kostja on krediiti saanud kokku 2800 eurot, tasunud tagasi 3745, 01 eurot, sellest põhiosa katteks on arvestatud 1545, 21 eurot ja intressi katteks 2168,82, on jätkuvalt kostja väidetav põhivõlg hageja ees 2800 eurot ja intressivõlg 2007,79 eurot ning lisanduvad viivised. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi
5. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtul ei ole kohustust teha hageja eest arvutusi, seostada hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega ja koguda tõendeid omal algatusel. Samuti ei pea kohus ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Kuna hageja ei ole tõendanud milliste arvestuste järgi nõue kujuneb, kuidas on arvestatud põhinõue, kõrvalnõuded, ei ole võimalik ka kohtul kontrollida nõude põhjendatust ning hagi tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses.
6. Hageja esitatud teate kohaselt (tl 9) ütles X AS kostjaga sõlmitud tarbijakrediidlepingu osamaksete tasumata jätmise tõttu üles 21.02.
7. Kohus juhib tähelepanu, et ülesütlemise seisuga on teate järgi kostja võlgnevus 1517,20 eurot. Ülesütlemisega lõpeb intressi arvestamine. Hageja ei ole tõendanud, mil viisil kujunes ülesütlemisteates märgitud võlasummast hagis esitatud tasumata põhi- ja intressinõue. Kostja märgib et hageja ei ole tõendanud ülesütlemisteate kättetoimetamist kostjale. Kohus nõustub sellega. Ainuüksi teate edastamine ei tõenda selle jõudmist adressaadini. Käesoleval juhul ei ole ka tõendatud seda, et ülesütlemisteade oleks O. C.le saadetud. Tegemist on tahteavaldusega, mille kätte toimetamist kostjale peab tõendama hageja. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise kirja /teate kättesaamist ning tulenevalt

§ 172

võib kostja keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt nõude loovutamise dokumenti nõude loovutamise kohta välja arvatud juhul kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kohus nõustub, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise teate (tl 11) kättetoimetamist kostjale. 7 Ainuüksi kirjade edastamine ei tõenda, et teavitus oleksid saajani jõudnud. Nõude loovutamisest kostjale teatamiseks ei saa kohtu hinnangul pidada X AS (X) teadet nõude loovutamise kohta, mis on allkirjastamata. Ka hageja esitatud nõudekirjad, mis on adresseeritud kostja e-posti aadressile xxx (tl 63, 64), ei tõenda kirja jõudmist saajani. Kohus möönab, et kostja tavapäraselt nimetatud e-posti aadressi kasutab, kuid hageja ei ole tõendanud, et kostja faili avas või selle kättesaamist kinnitas. Hageja esitatud Omniva postisaadetise (väidetav ülesütlemise ja loovutamise teate saatmine postiga) väljastamise väljatrüki (tl 23). Nimetatud tõendist ei nähtu, mida saadetakse ja kellele. Vastavalt

§ 170

kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Käesoleval juhul ei ole tõendatud loovutamise teate jõudmine võlgniku / kostjani. Kohtu hinnangul on kostjal õigus keelduda tema ja X AS vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisest hagejale ning nõue tuleb seetõttu jätta rahuldamata. 15. Lisaks eeltoodule, on kohtu hinnangul nõue hea usu põhimõtte vastane. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

§ 6

lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 6

lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Heas usu käitumine tähendab seadusele ning ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditele vastavat käitumist, mis ei ole ülekohtune ning arvestab muuhulgas ka teise poole huvidega (vt 3-2-1-70-09 p 11, 3-2-1-7 09 p 15) Kohus nõustub, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult. Käesoleval juhul on krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord kohtu hinnangul oluliselt tasakaalust väljas. Kostja on kokku saanud krediiti 2800 eurot, tagasimakseid on teinud 3745, 01 eurot, põhinõude jääk on hagiavalduse kohaselt jätkuvalt 2800 eurot. Tarbijat kahjustav on kohtu hinnangul ühelt poolt võimaldada laenusaajale maksepuhkust ja teisest küljest samal perioodil suurendada tema kohustuste koormust intressimaksete näol (mis moodustavad peamiselt kogu igakuise tasumisele kuuluva makse), lisaks sellele võimaldada limiidi suurenemist ning lepingu muutmisega pikendada (alustada uuesti) annuiteetmaksete arvestamise perioodi. Kohtu hinnangul ei saa tarbija laenutingimuste kohta piisavat teavet Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt. Laenu- ja tagasimakse tingimused on eksitavad, tegelikkuses satub laenuvõtja “laenuorjusse”. Laenusaaja maksab üksnes intressimakseid vähendamata seejuures märkimisväärselt oma põhinõude suurust. Menetluskulude jaotus 16. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. 8 Kohus jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu 500 eurot (õigusabikulu). Kohtu hinnangul on õigusabikulu taotlus mõistliku suurusega (TsMS § 175 lg 1) arvestades õigusabitoimingutele kulutatud aega ja tunnihinda Kohus mõistab hagejalt välja O. C. menetluskulude katteks 500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga 9