) § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;
lg 7, mille kohaselt ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust;
lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;
lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat;
lg 1, mille kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides; § 50 lg 3 p 1 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Seega pani Nikolai Krasnov toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil Nikolai Krasnov tunnistas end talle inkrimineeritud kurireos süüdi täielikult, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud on selged, väga palju vaidlust, kuna N. Krsanov liikus oma autoga kokkupõrke hetkel vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku hiljem hukkunud F.ga. Vaidlus koht võiks esineda seoses nendele faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisega. Põhiline vaidlus puudutab kannatanute hagisid. Süüdistusaktis loetletud tõendid on lubatavad ja antud kriminaalasja on võimalik lühimenetluses menetleda. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Nikolai Krasnovi 03.03.2021.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, milles N. Krasnov on andnud ütlusi, et 19.11.2020.a ärkas ta hommikul kella 05.00 paiku. Kella 06.00 paiku väljus ta majast, et sõita tööle, istus sõiduautosse Xxxx reg. nr. xxxx. Väljas oli pime ja tee oli märg. Ta tagurdas parkimiskohalt välja, sõitis Raadiku tänaval Mahtra tänava suunas, selle tänaval on lubatud sõidukiirus 50 km/h, kiirust ta ei ületanud ja sõitis lubatud sõidukiiruse piires. Järgmisena mäletab, et lähenes elumajade juures ühele kohale, kus on lauge vasakkurv. Ta ei mäleta, et oleks antud kohas vastassuunda kaldunud, pigem liikus oma sõiduraja piires, järsku nägi enda ees tumedat varju, ta ei jõudnud pidurdada ja järgmisel hetkel sõitis sellele varjule oma auto vasaku esiosaga otsa. Ta sai aru, et põrkas kokku jalakäijaga, jalakäija paiskus esiklaasi vasakult poolt ning seejärel paiskus auto ette. Ta ei mäleta end pidurdavat, kuid jäi seisma oma sõidusuunas, oma rea piirides. Kõik toimus nii kiiresti, jalakäija ilmus tema auto ette ei kusagilt, ta lihtsalt oli järsku tema ees. Ta ei näinud kummalt poolt jalakäija tuli. Mäletab, et üritas helistada häirekeskusesse, ütles häirekeskusele edasi, et nad saadaksid kiirabi kuna jalakäijal tuli peast verd. Edasisest on tal väga ähmased mälestused, kuna oli juhtunust tugevalt häiritud. Ta ei mäleta kui kiiresti kiirabi tuli. Jalakäija lamas tema auto ees kahe suunavööndi vahel selja peal ja ta ei liigutanud. Ta ei mäleta kuidas täpselt jalakäija lamas ning kuhu poole olid tema pea või jalad. Tal on ääretult kahju, et selline intsident aset leidis ning et selle tagajärjel kaotas inimene elu (tl 1-6); Kannatanu J. G. 17.12.2020 ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 19.11.2020.a kella 06:00 paiku läks tema abikaasa A. F. parklasse, et tuua auto maja juurde. Parkla asub nende majast umbes 1 km kaugusel, ajaliselt umbes 10 minutit. Ta käis autot toomas peaaegu iga päev. Kui oli möödunud 15 minutit hakkas ta muretsema, et A.d ikka pole veel. Tavaliselt läheb A.l aega 10-15 minutit, et koju tagasi jõuda. A.le meeldis jooksta parklasse. Proovis A.le helista aga ta oli telefoni koju jätnud. Kuna mure aina kasvas äratas ta tütre M. M. F., et koos parklasse minna. Umbes kelle 06:40 paiku suundusid parkla poole. Jõudes teisele poole maja nägid vilkuritega politseiautot ja said aru, et on juhtunud mingi õnnetus, jõudes lähemale nägid maas lamavat meesterahvast, ta tundis kohe ära oma abikaasa ja sai aru, et ta on surnud. Seda nähe said tütrega šoki. Politsei saatis neid tütrega ära, kuna ta enesetunne läks halvaks, kutsuti talle kiirabi, kiirabi andis neile rahustavaid tablette. Seoses abikaasa surmaga on tekitatud talle moraalne ja materiaalne kahju, mille kohta soovib esitada tsiviilhagi (tl 7-8); 2 19.11.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolli, skeemi, fototabelit ja CD-ga, millest nähtub, et vaatlus toimus pimedal ajal, valgustus põleb, ilmastik pilves. Raadiku sõidutee on korras, lauge kurviga ning püsikattega, sõidutee kate märg, sündmuskohal on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Vaadeldakse sündmuskohta Ümera tänava poolt Mahtra tänava poole. (tl 15-23); 19.11.2020 sõiduki vaatlusprotokolli, millest nähtub, et vaadeldaval sõidukil Xxxx reg. nr xxxx on esiklaasi vasakpoolne osa mõranenud, vasakpoolne küljepeegel kahjustatud, esistangel nühkejäljed (tl 24-25); 19.11.2020 sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist nähtub, et sõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx teisaldati 19.11.202.a 07:36 Tallinn, Raadiku 14 majas hoiukohta Tallinna, Rahumäe tee 6/1 (tl 26); 27.01.2021 surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 20E-AOS0073/566, milles ekspert on andnud arvamuse, et A. F. surma põhjus on pea tömp trauma hulgaliste killunenud koljuluude (koljuvõlvi ja –põhimikus ning näokolju) murdude, parempoolse kõvakelmepealse verevalumi, traumaatiliste ämblikuvõrkkestaaluste verevalumite ja peaajupõrutusega ning nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega peapiirkonnas. Surm saabus lühikese aja jooksul peale liiklusõnnetuse toimumist 19.11.2020.a kelle 06.06 paiku. Surnukehal esinevad järgmised tervisekahjustused hulgalised killunenud koljuluude (koljuvõlvi ja –põhimikus ning näokolju) murrud, parempoolne kõvakelmepealne verevalum, traumaatilised ämblikuvõrkkestaaluste verevalumid ja peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, verevalumid kõõlustanul, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid peapiirkonnas; paremal
lg 1 tulenevat kohustust, mille kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides, tõenäoliselt poleks kokkupõrget kannatanuga toimunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav eiras süüdistuses talle süüks arvatud liiklusnõudeid:
lg 2 - mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;
lg 7, mille kohaselt ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust;
lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;
lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat;
lg 1, mille kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides; § 50 lg 3 p 1 peab juht 5 kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Loetletud liiklusseaduse sätete rikkumise tagajärjel toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel A. F. suri saadud vigastustesse liiklusõnnetuse sündmuskohal. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 20E-AOS0073/566 kohaselt oli A. F. surma põhjuseks pea tömp trauma hulgaliste killunenud koljuluude murdude, parempoolse kõvakelmepealse verevalumi, traumaatiliste ämblikuvõrkkestaaluste verevalumite ja peaajupõrutusega ning nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas. Seega on süüdistatava poolt liiklusseaduse sätete rikkumine, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus, põhjuslikus seoses A. F. surmaga. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 422 lg 1 tahtlust sõiduki liiklusnõuete rikkumise suhtes ja ettevaatamatust tagajärje, s.o inimese surma suhtes. Koosseis on realiseeritud kui isik rikkus liiklus- või käitusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tuleb Nikolai Krasnov süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks arvestatakse karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13-11, p 9). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-18-11, p 8.1). Karistuse mõistmisel tuleb keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-152-13), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 422 lg 1 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et N. Krasnov on rikkunud mitmeid liiklusseaduse nõudeid. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta kannatanu käitumist, kannatanu ületas jookstes sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas, pimedal ajal, tal puudus helkur. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 6 tähenduses. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada, et N. Krasnovi ei ole kriminaalkorras karistatud. Samuti puuduvad tal väärteokaristused. Eeltoodust tulenevalt jääb kohtu hinnangul N. Krasnovi süü kuriteo toimepanemisel sanktsiooni keskmise määra lähedale. Arvestades karistust kergendavat asjaolu ja varasema karistatuse puudumist, võib kohtu hinnangul mõistetav karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Seega mõistab kohus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada süüdistatavale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista N. Krasnovile kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kuna N. Krasnovi ei ole varem karistatud, töökohast iseloomustatakse teda ja tema kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt mõistab ta toime pandud teo tõsidust, on kohtu hinnangul võimalik saavutada karistuse eesmärke jättes mõistetud vangistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga. Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 129 lg 1 sätestab, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. VÕS § 129 lg 2 kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Kohtueelses menetluses on kannatanu M. M. F. esitanud süüdistatava Nikolai Krasnovi vastu tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 280 eurot ja J. G. 2539,50 eurot. Varaline kahju seondub matusekuludega, mille tõendamiseks on kohtule esitatud Tallinna Kalmistud kirstumatuse arve summas 535,50 eurot, Kristin Matusebüroo arve summas 2004 euro ning Männiliiva OÜ arve summas 280 eurot. Antud juhul on tõendamist leidnud, et süüdistatav on oma õigusvastase käitumisega põhjustanud A. F. surma ning selle tagajärjel tuli kannatanutel kanda matusekulud. Seega on süüdistataval seadusest tulenev kohustus matusekulude kandmiseks. Kuivõrd Inges Kindlustus on 19.08.2021.a liikluskahju otsusega otsustanud hüvitada M. M. F. peielaua kulu summas 280 euro ja J. G.le 2539,50 eurot matusega seostud kulud, siis jätab kohus kannatanute hagid rahuldamata. Kannatanu M. M. F. on esitanud tsiviilhagi süüdistatav Nikolai Krasnovi vastu mittevaralise kahju nõudes summas 6000 eurot. Kannatanu J. G. on esitanud tsiviilhagi süüdistatav Nikolai Krasnovi vastu mittevaralise kahju nõudes summas 6000 eurot. Mittevaralist kahju kannatanud on hagis põhjendanud sellega, et nägid sündmuskohal A. F. surnukeha, see pilt on neil tänaseni silme ees, ei suuda juhtunust ja leinast taastuda. Kuni tänase päevani on neil väga suur emotsionaalne trauma. Mittevaralise kahju osas märgib kohus järgmist. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Seaduses ei ole sätestatud, millist asjaolu loeb seadusandja erandlikuks ning igal konkreetsel juhul tuleb arvesse võtta konkreetses asjas olevaid faktilisi asjaolusid. VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa erandlikuks asjaoluks olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka 7 täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Erandlike asjaolude esinemist peab tõendama kannatanu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-19-08 p-s 17 märkinud, et lähedase isiku kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 mõttes õigustaks esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Samuti on Riigikohus samas lahendis märkinud, et erandlikuks asjaoluks ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Samuti on Tartu Ringkonnakohus 08.05.2020.a lahendis 1-19-1175 märkinud: Nimelt teadaolevalt ei ole kohtupraktikas tuletatud erandlikkust laiba nägemisest iseenesest: ilmselt näevad lähedased ohvri laipa väga tihti, kasvõi matustelgi. Seega tuleb küsida, kas laiba nägemine just sündmuskohal on sedavõrd haruldane ja kaalukas sündmus, et see tuleb lugeda erandlikuks asjaoluks VÕS § 134 lg 3 tähenduses. Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Esiteks juhtub ilmselt üsna tihti seda, et keegi saab õnnetusest teada, kiirustab sündmuskohale ja näeb seal oma lähedase laipa. Teiseks on aga keeruline näha mingit tõsist (emotsionaalset või sisulist) erisust selles, kas inimene näeb oma lähedase elutut keha kohe sündmuskohal või nt alles surnukuuris. Eelnevalt nimetatud erandlikke asjaolusid antud juhul ei esine. Kohus nõustub, et abikaasa ja isa surnuna nägemine sündmuskohal, on kannatanutele traumeeriv kogemus, kuid antud juhul tuleb arvestada, et lein kaasneb iga lähedase isiku surmaga.. Tulenevalt eelnevast jätab kohus rahuldamata kannatanute M. M. F. ja J. G. hagid mittevaralise kahju hüvitamiseks. Lisaks A. F. surmaga tekitatud kahjule, on kannatanul M. M. F.l tekkinud ka varaline kahju saamata jäänud töötasu näol summas 4000 eurot ja psühholoogikulu summas 100 eurot ja G. G.l tekkinud ka varaline kahju saamata jäänud töötasu näol summas 189 eurot, mis oli tingitud sellest, et kannatanud olid sunnitud töölt lahkuma. Kohtule ei ole esitatud kannatanute poolt töövõimetuslehte, kust nähtuks, et kannatanud oleks töölt puudunud, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, kus ja kellena kannatanud töötavad ning millised on nende sissetulekud. Seega, mis puutub varalisse kahjusse, mis sisaldab endas töötasu nõuet, peab kohus vajalikuks märkida, et sellise iseloomuga varalise kahju nõude puhul peab hageja tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kui kannatanu M. M. F. on märkinud tsiviilhagis, et tema saamata jäänud töötasu on 4000 eurot ja kannatanu G. G. on märkinud tsiviilhagis, et tema saamata jäänud töötasu on 1890 eurot, pidanuks kannatanud esitama täpsemad andmed nende igakuise saamata jäänud töötasu kohta. Seejuures pidanuks kannatanud tõendama ka asjaolu, et ta oma igapäevaseid tööülesandeid ei täitnud. Kohtueelses menetluses ega ka kohtulikul uurimisel ei ole kannatanu esitanud tõendeid, mis tõendaks seda, et kannatanud oli kuriteo toimepanemise tõttu sunnitud töölt puuduma ja seetõttu oli tal tekkinud varaline kahju. Samuti ei ole kannatanu M. M. F. esitanud tõendeid, mis tõendaks seda, et kannatanud oli sunnitud pöörduma psühholoogi poole kuriteo toimepanemise tõttu ja seetõttu oli tal tekkinud varaline kahju Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kannatanu M. M. F. esitatud tsiviilhagi 4100 euro nõudes ja kannatanu G. G. esitatud tsiviilhagi 189 euro nõudes on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti on kannatanu M. M. F. esitanud varalise kahju nõudes seoses pärimisega kokku summas 810,32 ja G. G. esitanud varalise kahju nõudes seoses pärimisega kokku summas 467,36 eurot. Pärimisseadus § 151 lg 1 sätestab, et pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Sama § lg 2 kohaselt 8 pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt. Kuivõrd pärimisega seotud kulud kaetakse pärandvara arvelt, st pärimisega seotud väljaminekud ei ole üldjuhul kulu e. kahju, leiab kohus, et pärimisega seotud kulud tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd sisuliselt pole kahju tekkinud kuna vara tervikuna suurenes. G. G. esitanud varalise kahju 2000 eurot nõudes kuna J. G. kannab väidetavalt tulevikus kulu hauasamba ja hauapiirde soetamiseks. VÕS § 129 lg 1 kohaselt kuuluvad isiku surma põhjustamise korral hüvitamisele mõistlikud matusekulud. Mõistlikeks kuludeks tuleb pidada matustega tavapäraselt või ka nö kohustuslikus korras kaasnevaid kulusid, näiteks kirst v urn, hauaplats, teenused, peied, hauaplaat. Hauaplaat sisaldub aga juba Kristin matusekeskus arvel nr M01956. Samuti ei ole ka käesolevaks ajaks teada hauasamba ja hauapiirete tegelik maksumus, seega jätab kohus J.. G. tsiviilhagis summas 2000 eurot rahuldamata. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Nikolai Krasnovilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 981 eurot. Ekspertiisitasu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulu. Teostatud ekspertiiside kohta märgib kohus järgmist. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajaduses lähtudes menetleja määruse alusel. Seega määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 07.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud isiku surnu kohtuarstlik ekspertiisi, mille maksumus oli 627 eurot, milline tuleb välja mõista Nikolai Krasnovilt. Toimiku ankeetandmete kohaselt süüdistatav töötab, seega omab sissetulekut. Süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta oma majandusliku olukorra tõttu ei ole maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et on põhjendatud ja välja mõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Eeltoodust tulenevalt, tuleb Nikolai Krasnovilt välja mõista menetluskulu kokku summas 1608 eurot. 9 Pidades silmas riigi nõudena väljamõistetavate sundraha ja menetluskulude kogusuurust, peab kohus võimalikuks rakendada süüdistatava suhtes KrMS § 180 lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks 12 kuu peale ning Nikolai Krasnovil tuleb peale kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 134 eurot. Kohus selgitab, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid Toimikus olevad CD-plaadid, DVD plaadid peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; pardakaamera/videoregistraator ja SD kaart – antud hoiule PPA asitõendite hoiuruumi Rahumäe tee 6/1, Tallinn 18.03.2021 akti nr 21ATH08157 alusel peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; musta värvi jalanõud, pruuni värvi müts ja prilliraam (võetud kaasa sündmuskohalt Raadiku 14, Tallinn) – antud hoiule PPA asitõendite hoiuruumi Rahumäe tee 6/1, Tallinn (tl 69). Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1,3; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2; § 310; § 311; § 313; § 315; KarS § 73 lg 1,3 ja § 78 p 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Nikolai Krasnov KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aastat ja 4 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Nikolai Krasnov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Nikolai Krasnovile määratud 2 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.01.2022.a. Tsiviilhagi Jätta M. M. F. tsiviilhagi mittevaralise kahju summas 6000 eurot nõudes ja varalise kahju summas 5238,26 eurot nõudes rahuldamata. Jätta J. G. tsiviilhagi mittevaralise kahju summas 6000 eurot nõudes ja varalise kahju summas 5195,86 eurot nõudes rahuldamata. Menetluskulud Välja mõista Nikolai Krasnovilt 981 eurot sundraha ja ekspertiisitasu 627 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1608 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 134 eurot kuus. Välja mõista Nikolai Krasnovilt kannatanu esindaja kulud summas 900 eurot. Nikolai Krasnovi kokkuleppel kaitsja kaitsjatasu jätta isiku enda kanda. 10 Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend Toimikus olevad CD-plaadid, DVD plaadid peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Sündmuskohalt kaasa võetud asjad: - pardakaamera/videoregistraator ja SD kaart – antud hoiule PPA asitõendite hoiuruumi Rahumäe tee 6/1, Tallinn 18.03.2021 akti nr 21ATH08157 alusel – peale kohtuotsuse jõustumist tagastada Nikolai Krasnovile; Musta värvi jalanõud, pruuni värvi müts ja prilliraam (võetud kaasa sündmuskohalt Raadiku 14, Tallinn) – antud hoiule PPA asitõendite hoiuruumi Rahumäe tee 6/1, Tallinn - peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 04.02.2022.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.