KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2022.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-62794 Tsiviilasi J P´i pankrotimenetlus Menetlustoiming Koh

§ 175lg 7).

Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 30.08.2017 määrusega lõpetati J P’i (pankrotis, isikukood xxx) pankrotimenetlus ja algatati kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. 30.08.2017 määruses on võlgnikule selgitatud

§ 173

sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult 1 tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu.

1. Võlgnik ei ole tähtaegselt esitanud alates
2. aastast ühtegi aruannet. Kohus on 21.02.2022 teinud meeldetuletuskirja ja andnud võlgnikule tähtja esitada usaldusisiku aruanded
3. aasta,
4. aasta ja
5. aasta kohta. Võlgnik palus 07.03.2022 vastuses aruannete esitamiseks aega juurde. Kohus rahuldas võlgniku taotluse ja määras 08.03.2022 e-kirjaga võlgnikule tähtaja esitada aruanded hiljemalt 18.03.
6. Kohus hoiatas, et kohtu määratud tähtaeg on võlgnikule viimane tähtaeg
7. aasta,
8. aasta ja
9. aasta aruannete esitamiseks. Kohtu määratud tähtaja jooksul võlgnik aruandeid ei esitanud. Kohus otsustas võlgniku isiklikult ära kuulata 10.05.2022 kohtuistungil. Peale kohtukutse kättesaamist esitas võlgnik tähtaja möödudes suure hilinemisega 09.05.2022 kohtu nõutud aruanded.
10. Kohus on 30.08.2017 määrusega kinnitanud pankrotimenetluse lõpparuande, mille kohaselt J Pi (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: xxx AS 18 925, 24 eurot xxx 9 890, 16 eurot Kohtutäitur Hille Kudu 283, 30 eurot EV Maksu- ja Tolliameti kaudu 124, 37 eurot xxx 4 351, 61 eurot xxx 21 720, 19 eurot Kohtu põhjendused 5.

§ 175

lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 6.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 7.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 2 8.

§ 175

lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 9.

§ 175

lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 10. Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

1. Kohus ei näe põhjust, miks peaks kohus sedavõrd intensiivselt tegelema võlgnikule meeldetuletusteks menetluses ja sellises etapis, kus eeldatakse ja kohustatakse eelkõige võlgnikku ennast aktiivseks tegevuseks, sh aruannete esitamiseks. Ilmselgelt ei huvitu võlgnik menetlusest ja seeläbi ka võlgade tasumisest, ei formaalselt ega sisuliselt.
2. Kohus kuulas võlgniku ära 10.05.2022 toimunud kohtuistungil. Puudub mõjuv põhjus, miks võlgnik ei ole seadusest tulenevat võlausaldaja kohustust täitnud ja iga aastast aruannet esitanud. Ei saa rääkida, et võlgnik ei teadnud aruannete esitamise kohustusest, sest
3. aastal aruanne esitati. Peale seda ei ole võlgnik tähtaegselt ühtegi aruannet kohtule esitanud. Kohus leiab, et üks kord aastas aruande esitamine ei peaks olema üle jõu käiv usaldusisikule, kes töötab xxx. Kohus küsis võlgnikult, kui suures osas on võlgnik aastate jooksul 2019, 2020, 2021 pangale võlga tasunud. Võlgniku vastuse kohaselt ei ole võlgnik ühtegi tagasimakset võlausaldajatele teinud. 13.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 14. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas 3 tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (

§-d 169-177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.

1. Kohus tuvastas võlgniku ärakuulamisel ja esitatud aruannetest, et võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajate nõudeid rahuldanud mingilgi määra. Võlgnik on kohtu korduvatele meeldetuletustele esitanud suure hilinemisega aruanded ja rikkunud sellega õigeaegse teabe andmise kohustust. Võlgniku peamine argument on, et sissetulekust ei jää üle vaba raha võlgnevuste tasumiseks.
2. a aruandest selgub, et võlgnik töötas xxx töötasuga 2100 eurot kuus. Võlgniku kulud olid keskmiselt ühes kuus 20240 eurot (üür ja kommunaalid 600 eurot, söök 500 eurot, transport 300 eurot, kulu ülalpeetavale 540 eurot, muud kulud 100 eurot).
3. a aruandest nähtub, et võlgnik töötas xxx, töötasuga 2005 eurot kuus. Võlgniku kulud olid keskmiselt ühes kuus 2000 eurot (üür ja kommunaalid 700 eurot, söök 500 eurot, transport 115 eurot, kulu ülalpeetavale 540 eurot, muud kulud 100 eurot).
4. a aruande kohaselt töötas võlgnik xxx, töötasuga 2188 eurot kuus. Võlgniku kulud olid keskmiselt ühes kuus 2055 eurot kuus (üür ja kommunaalid 700 eurot, söök 600 eurot, transport 115 eurot, kulu ülalpeetavale 540 eurot, muud kulud 100 eurot). Arvestades võlgniku sissetuleku suurust, ca 2000 eurot ei ole kohtule eluliselt usutav, et võlgnik ei ole leidnud minimaalsetki summat, et tasuda võlgnevust. Elustiil on võlgniku enda valikute küsimus, võib elada selliselt, et palgast ei jää mitte midagi järgi ja võib elada säästlikumalt, et saaks tasuda võlgnevust nt 20 eurot kuus, mis teeb paarsada eurot aastas. Võlgnik teades seda, et tal käib paralleelselt kohustustest vabastamise menetlus, siis võlgnik oleks pidanud selle peale mõtlema ja täitma võlausaldajale seadusest pandud kohustust võlgnevuse vähendamiseks. Aruannetest 2019, 2020, 2021 selgub, et võlgnik ei ole ühtegi tagasimakset teinud ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
5. Võlgniku suurim võlausaldaja xxx on 02.05.2022 esitatud vastuses seisukohal, et tuleb lõpetada J P’i kohustustest vabastamise menetluse ning jätta J P pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, sest võlgnik ei ole usaldusisikuna täitnud temale seadusega pandud kohustusi. Kohus ei pea vajalikuks küsida teiste võlausaldajate seisukohti kohustustest vabastamise keeldumise kohta, kuna kohustustest vabastamise keeldumisega võlausaldajate õigusi ei rikuta.
6. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et J Pi kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud

§ 175

lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on tahtlikult rikkunud oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtul tuleb

§ 175

lg 5 alusel keelduda J Pi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 4 18. Kohus selgitas kohtuistungil võlgnikule, et võlgnikul on võimalus peale käesoleva menetlusse lõppu astuda kohtuväliselt võlausaldajatega, sh pangaga läbirääkimistesse, et leida lahendusi võlgnevuse tasumiseks kas maksegraafikuga või muul viisil. Võlgniku etteheide, et pank ei tule võlgnikule vastu, on praegusel juhul asjakohatu, sest võlgnik ei ole näidanud üles mingit huvi võlgnevuse tasumiseks ega astunud samme kogu menetluse kestel asja positiivseks lahendamiseks võlausaldajatega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 19.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 20.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab J Pi kohustustest vabastamise menetluse, tuleb J P vabastada ka usaldusisiku kohustustest. 21. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud J Pi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5