lg 1, 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalja Vester Süüdistatav Kalevi Voltein – isikukood 39807302734, xxx (viibib kinnipidamisasutuses), emakeel vene keel, xxxharidus, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht xxx, , tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Argo Küünemäe RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kalevi Voltein
Süüdi tunnistada Kalevi Voltein
lg 1 järgi mõista karistuseks vangistus 3 kuud.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.04.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud ja 3 päeva vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 17.02.
Samuti Kalevi Volteini süüdistatakse selles, et tema 16.02.2022.a. kl 19:00 ajal xxx xx-xx korteris ähvardas kannatanu Y’t tapmisega ja/või kehavigastuste tekitamisega, öeldes „ma tapan su ära!“. Kuna eelnevalt on Kalvi Voltein korduvalt Y suhtes kasutanud füüsilist vägivalda, kartis kannatanu selle ähvarduse täideviimist. Seega Kalevi Voltein pani toime tapmisega, tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist ehk
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Kalevi Volteini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.06.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kalevi Volteini süüdi tunnistamist
lg 2 p 2,3 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat ning
lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 kuud.
lg 1 järgi mõista liitkaristuseks lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada antud karistust Harju Maakohtu 19.04.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 kuud ja 3 päev vangistust, ning lugeda liitkaristuseks 2 aasta 8 3 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Kalevi Volteini kinnipidamise aeg 17.02.2022a. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde ja hantel (asub PPA asitõendite hoidlas ) hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 981 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu 487.20 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja 4 jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.