Obsah (4)

§ 275§ 81§ 47§ 56

4-22-1192 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juunil 2022 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-1192 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekret

§ 275

lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht 16.05.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 275

lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o otsuse sisu 200 eurot Kaebuse esitaja taotlus Otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Tartu Vangla 07.04.
2. a otsus väärteoasjas nr 650020000148 tühistada osas, milles Indrek Kivi tunnistati süüdi 27.05.2020 toime pandud rikkumises ning määrati talle karistus.
3. VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel lõpetada menetlus osas, milles Indrek Kivi tunnistati süüdi ja karistati

§ 275lg 1 järgi 27.05.2020 toime pandud rikkumise eest.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Indrek Kivile

§ 275lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 40 trahviühikut, so 160 eurot.

Edasikaebamise kord 4-22-1192 Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Marko Kartau koostas 08.03.2022 väärteoprotokolli Indrek Kivi suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ütles 27.05.2020 kella 10.58 paiku süüdimõistetute eluhoone A-hoone poolses jalutusaias tööülesandeid täitvale xxxxx MxxxTxxx: „xxxxx“, visates jõuliselt enne seda tema suunas pooleliitrise veepudeli, mis tabas jalutusaeda, solvates sellega vanglateenistuja au ja väärikust. Eelnimetatud tegevusega solvas I. Kivi avalikku korda kaitsvat võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega ja pani seeläbi toime karistusseadustiku (

) § 275 lg 1 sätestatud väärteo. 2. Lisaks eelnevale heidetakse I. Kivile ette seda, et tema, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ütles 11.06.2021 (väärteoprotokolli ja -otsuse kirjeldavas osas ekslikult märgitud aastaks 2020) kella 15.05 paiku süüdimõistetute eluhoone jalutusaias tööülesandeid täitvale xxxx RxxxTxxx: „Kes sa oled enda arvates? xxxxxxxxxxxxxxxxx? xxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Hiljem ütles veel: „RxxxTxxx on xxxxxxxxxx!“, solvates sellega vanglateenistuja au ja väärikust. Ka eelnimetatud tegevusega solvas I. Kivi avalikku korda kaitsvat võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega ja pani seeläbi toime

§ 275lg 1 sätestatud väärteo.

1. Tartu Vangla 07.04.
2. a otsusega määrati I. Kivile

§ 275lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

4. I. Kivi vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule 08.04.2022 esitatud kaebusega, taotledes Tartu Vangla otsuse tühistamist.

§ 275

lg 1 kohaldamine ja selle järgi talle karistuse määramine on olnud seadusele mittevastav. I. Kivi on enda sõnul xxxxx isik ning teda on vanglaametnike poolt pidevalt provotseeritud enesekontrolli kaotamiseni. Samuti on olnud menetlus ühekülgne. I. Kivi ei suuda oma vaimsest seisundist tulenevalt enda käitumist kontrollida. 16.05.2022 toimunud kohtuistungil jäi I. Kivi esitatud kaebuse juurde.

1. Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil seisukohale, et menetlusalusele isikule ette heidetavad teod on tõendatud. 27.05.2020 episoodi osas tuleb menetlus aegumise tõttu lõpetada. 11.06.2021 episoodi osas on otsus seaduslik ja põhjendatud. I. Kivi xxxx ei ole selline, mis takistaks kinnipeetaval enda käitumist kontrollida. Kohtuotsuse põhjendused
2. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
3. Tunnistaja M.Txxxx kirjeldas 27.05.2020 teenistusülesannete täitmisel aset leidnud sündmuste käiku järgmiselt. Kinnipeetavate jalutushoovist möödumisel pälvis tema tähelepanu ilma särgita jalutuskäigul viibiv kinnipeetav - vangla kodukorra järgi on see rikkumine. M. Txxx liikus jalutusaiale lähemale ja püüdis kinnipeetavate tähelepanu, et saada kontakti särgita 2 4-22-1192 jalutava isikuga. Tema viipele reageeris I. Kivi, kes liikus tunnistaja suunas. Nimesilti ta ei kandnud, kuigi see on kohustuslik. Kuna M. Txxx sel hetkel I. Kivi nime ei teadnud, küsis ta temalt nime ja nimesilti. I. Kivi teatas, et tema ei pea jalutuskäigu ajal trenni tehes nimesilti üldse kandma. Seejärel liikus I. Kivi jalutusaia keskel oleva varjualuse alla, võttis sealt midagi, liikus tagasi tunnistaja suunas ja virutas jõuliselt M. Txxx suunas pooleliitrise veega täidetud pudeli, millega kaasnesid ka solvangud. Konkreetsed sõnad said kirja ettekandesse. I. Kivi isiku tuvastas tunnistaja hiljem, kuna ei ole temaga varasemalt tööalaselt kokku puutunud. M. Txxxx poolt 27.05.
4. a koostatud ettekandest nähtub, et kell 10.59 viskas I. Kivi valvuri suunas jõuliselt läbipaistva vedelikuga täidetud 0,5 liitrise pudeli ning karjus: „xxxxxxxxx“. Pudel tabas tugevalt M. Txxx ees vahetus läheduses olnud võrkaeda umbes rindkere kõrguselt. M. Txxx tundis ennast solvatuna.
5. Tunnistaja R. Txxx kirjeldas 11.06.2021 teenistusülesannete täitmisel toimunut järgmiselt. Kinnipeetavate jalutama suunamisel I. Kivi aedikusse ei läinud ning hakkas enda vastumeelsust avaldama. I. Kivi kasutas R. Txxx suhtes sõnu, mida tunnistaja täpselt ei mäleta, kuid midagi ilusat seal ei olnud. Kogu see olukord oli R. Txxx jaoks ikkagi solvav, kuidas I. Kivi teda seal kõigi ees mingis mõttes alandas ning kasutas solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. Need väljendid said ka ettekandesse kirja. R. Txxx poolt 11.06.
6. a koostatud ettekandest nähtub, et kella 15.05 paiku jalutusele minevaid kinnipeetavaid vastu võttes ja aedikusse suunamisel I. Kivi ärritus, kui sai teada, et ei saa minna aedikusse, kus ta tavaliselt jalutamas käib. Selle peale I. Kivi hakkas R. Txxx suunas kasutama väljendeid „Kes sa oled enda arvates?“ ja „xxxxxxxx“. Samuti ähvardas I. Kivi R. Txxx sõnadega „xxxxxxxxx?“, „xxxxxxxx“, „xxxxxxx“ ning „xxxxxxxxx.“ 9.

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKKo 3-1-1-31-16, p 10). 10. I. Kivi ei vaidlustagi, et ta ametnikele eelviidatud ebatsensuursed sõnad ütles – ta leiab, et selline sõnakasutus oli õigustatud. Ametnikud lihtsalt provotseerivad ja oleksid pidanud andma talle aega rahunemiseks. Kohtu hinnangul on üheselt tuvastatav, et nii M. Txxx kui ka R. Txxx tundsid ennast I. Kivi sõnade tõttu solvatuna. I. Kivi pöördus ametnike poole rämedalt ebatsensuursete sõnadega ning lisaks toimus see teiste kinnipeetavate juuresolekul. Sellega õõnestas ta vanglaametnike autoriteeti teiste kinnipeetavate ees. I. Kivi tegutses vähemalt otsese tahtlusega. 11.

§ 275lg 1 kohaselt on avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine karistatav.

Kohtu hinnangul täidab I. Kivi käitumine selle süüteokoosseisu. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

1. I. Kivi nii oma kaebuses kui ka kohtuistungil on korduvalt viidanud asjaolule, et tema tervislikust seisundist tulenevalt peaksid ametnikud rohkem menetlusaluse isiku käitumise eripäradega arvestama. Ta on psüühiliselt kergesti ärritatav inimene ning vanglal oli see teave olemas. Tekib küsimus, miks valvurid konflikti tekkimisel ei lahku, vaid provotseerivad. 3 4-22-1192
2. Tartu Vangla meditsiiniosakonna xxxxx. a psühholoogilise uuringu kohaselt esineb I. Kivil xxxxx ja tal on seetõttu xxxx ja xxxxxx. Samuti on I. Kivil Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastatud xxxxx, sest tal esineb xxxx (xxxxxx) kõrvalekalle.
3. Menetlusalusel isikul ei ole diagnoositud selliseid vaimse tervise häireid, mis seaks kahtluse alla tema võime oma käitumist juhtida ja tegude tagajärgedest aru saada. Ka asjaolu, et I. Kivi kannab vanglas karistust, viitab otseselt süüvõimelisusele.
4. Kohus ei sea kahtluse alla, et I. Kivi on xxxx inimene ja tõenäoliselt on tal oma käitumist mõnevõrra raskem juhtida. Sellisest probleemist teadlik inimene aga peaks tegema kõik endast oleneva, et vältida konfliktisituatsioone. Asjas kogutud tõendid seevastu viitavad, et I. Kivi otsib ise aktiivselt olukordi, kus vastasseis saaks tekkida. Kohus ei näe I. Kivi kirjeldatud ametnike tegevuses mitte midagi provotseerivat. Ametnike teenistusülesannete hulka kuulub vanglas kehtestatud korra järgimise tagamine. I. Kivi sisuline seisukoht on, et ametnikud ei peaks temalt üldse midagi nõudma ning kui ta ropendama hakkab, võiksid nad eemale minna. Selline seisukoht ei ole vähimalgi määral nõustumisväärne. Räme sõnakasutus võib olla teatud inimgruppides vastastikusel kokkuleppel aktsepteeritav, kuid kinnipeetav on vanglateenistujaga suheldes kohustatud väljenduma viisakalt. Mida kiiremini kaebaja seda endale teadvustab, seda sujuvamalt kulgeb edaspidi ametiisikutega suhtlemine. 16.

§ 81

lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega.

1. I. Kivile 27.05.2020 etteheidetava episoodi osas on see tähtaeg möödunud. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Seega tühistab kohus Tartu Vangla 07.04.
2. a otsuse osas, millega I. Kivi tunnistati süüdi võimuesindaja solvamises 27.05.2020 ning lõpetab selles osas väärteomenetluse aegumise tõttu.
3. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 275

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Järelikult on

§ 275

lg 1 järgi toime pandud väärteo eest võimalik määrata karistusena rahatrahv kuni 1200 eurot. 19.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt on karistuse määramise lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr.

1. Tartu Vangla määratud karistus vastab karistuse mõistmise alustele. Küll aga on peale otsuse tegemist üks I. Kivile ette heidetav tegu aegunud ja selles osas kuulub menetlus lõpetamisele. Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõnevõrra kergendada I. Kivile määratud karistust ning loeb kohaseks karistuse määraks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot. Kohtu hinnangul on see karistus vähim, mis I. Kivi süü suurusele veel vastab. 4 4-22-1192
2. Kohus väärteomenetlusõiguse rikkumisi ei tuvastanud. Väärteoprotokolli ja -otsuse kirjeldavas osas on 11.06.2021 etteheidetava teo osas ekslikult märgitud selle toimepanemise aastaks
3. Samas on mõlemas dokumendis eraldi alapunkt „Väärteo toimepanemise aeg ja koht“ ning seal on kuupäev märgitud õigesti. Teo toimepanemise aja ja koha näitamine on vajalik nii kaitseõiguse teostamise, jurisdiktsiooni kui ka võimaliku aegumise kontrolliks. Võimalikke kahtlusi teo toimepanemise ajas või kohas tuleb seejuures in dubio pro reopõhimõtte kohaselt tõlgendada isiku kasuks (RKKKo 3-1-1-37-16, p 9). Kohtu hinnangul on asjas üheselt arusaadav, millal aset leidnud tegevust ette heidetakse ning vastupidist ei ole väitnud ka menetlusalune isik. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja.
4. Kaebuse väited jäävad tagajärjetuks, kuid Tartu Vangla 07.04.
5. a otsus tuleb osaliselt tühistada ühe episoodi aegumise tõttu ning seetõttu korrigeerida karistust. (allkirjastatud digitaalselt) 5