1-20-9513/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-9513 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2022 määrus Roman Kalinini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Roman Kalinin 38504162727), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 15.01.2021 otsusega karistati Roman Kalininit KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta vangistusega, mida KarS § 74 lg 5, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati R. Kalininile kriminaalasjas nr 1-19-4181 Tartu Maakohtu 10.07.2019 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust, võrra ja mõisteti R. Kalininile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati R. Kalinini eelvangistuses viibitud aeg alates 27.10.2020 karistusaja hulka ja loeti 2 aasta 6 kuu vangistuse kandmise alguseks 27.10.
5. Karistuse kandmise aja lõpp 27.04.
7. Tartu Maakohtu 01.06.2022 määrusega jäeti R. Kalinin ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vaidlust ei ole selles, et formaalsed eeldused vabanemiseks on täidetud. 2.
8. R. Kalininil on 5 kehtivat kriminaalkaristust ja ka kehtivad väärteokaristused narkootiliste ainete tarvitamise eest. Maakohtu hinnangul on R. Kalinini uute kuritegude sooritamise soodusteguriteks alkoholi kuritarvitamine ja narkootikumide tarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk ning suutmatus vabaneda enda sõltuvuskäitumisest ja enda käitumist lähisuhetes, sh lapse juuresolekul, kontrollida. Kuigi R. Kalinin on korduvalt kinnitanud, et seekord motiveerib teda õiguskuulekalt käituma pere ja laps, siis isikul, kes on juba aastaid harrastanud kuritegelikke eluviise ja tarvitanud sõltuvusaineid (sh igapäevaselt süstimise teel), võivad väga suure tõenäosusega vabaduses kerkida üles samad probleemid. Asjaolu, et isik vangistuses käitub õiguskuulekalt ja ei tarvita sõltuvusaineid, ei taga, et range elukorralduse kadumisel selline seisund pikemat aega säiliks. Ka varasemad vangistused ja sotsiaalprogrammid ei ole R. Kalinini käitumist sisuliselt muutnud. Maakohtu varasema töökogemuse pinnalt ka lapse perre sündimine tekitab pigem lisaraskusi ja –probleeme, mis võivad anda aga tõuke uuteks tagasilangusteks, liiati, et süüdimõistetu on ka pärast lapse sündi narkootikume tarvitanud. Seega esineb R. Kalinini puhul väga suur oht, et ta jätkab vabaduses narkootikumide tarvitamist, alkoholi liigtarvitamist ja ka uute süütegude sooritamist. Kuna R. Kalininil on nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisega pikaajalised probleemid, ei ole tõenäoline, et ta vabaduses suudaks pikema aja jooksul sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda või pöörduks ravile. Ka süüdimõistetu elukaaslasel on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. 2.
9. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik jaatada, et R. Kalininist lähtuv retsidiivsusoht oleks madal. Seda ilmestavad selgelt korduv karistatus ja eriliigiliste süütegude sooritamine ning vaatamata mitmetele karistustele pikkade aastate jooksul kuritegeliku käitumisega jätkamine. Ka suured võlgnevused võivad soodustada uuesti varavastaste ja narkootikumide käitlemisega seonduvate kuritegude toimepanemist. Samuti vähendab R. Kalinini usaldusväärsust maakohtu silmis asjaolu, et ta on enda sõnul oma sõltuvusprobleemide kohta valeinformatsiooni andnud, et pääseda endale sobivasse vanglaosakonda. R. Kalinini kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna süüdimõistetu ei suutnud järgida käitumiskontrolli nõudeid ja pani toime uue kuriteo. Seega polnud maakohtul usku ka sellesse, et käitumiskontroll oleks isikule mõjus ja sobiv meede tema õiguskuulekale teele suunamiseks. Ka varasemad karistused ei ole süüdimõistetut õiguskuulekamale teele suunanud. 2.
10. Kuigi on positiivne, et R. Kalininil on olemas vabanemisjärgselt elukoht ja pere ning tal on ka võimalus asuda tööle, ei kaalu need asjaolud üles tema kuritegelikke hoiakuid, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise probleeme ning võimalikke majanduslikke raskusi seonduvalt suurte võlgnevustega. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub ka edaspidi õiguskuulekalt. Maakohtu hinnangul ei ole R. Kalinini puhul võimalik jaatada, et tema puhul oleks risk uute kuritegude toimepanemise osas piisavalt maandatud. 2.
11. Maakohtule oli inimlikult mõistetav, et R. Kalinini elukaaslasel võib olla keerulisem üksinda last kasvatada ja majanduslikult hakkama saada, kuid nagu nähtub vangla iseloomustusest, on R. Kalinini pere näol elukaaslasel siiski tugi olemas. Kuna ka A.M. l on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, siis suurendab elukaaslaste kokku kolimine ka R. Kalinini tagasilanguse ohtu seoses narkootikumide tarvitamisega. Samuti pani R. Kalinin viimase kuriteo toime just A.M. suhtes – kuigi kannatanu on enda sõnul oma elukaaslasele andestanud, siis juba toimepandud kuritegu sellega olematuks ei muuda ning ei saa eitada, et R. Kalinini senist käitumist vabaduses arvestades võib tema puhul jätkuvalt esineda ka oht uueks lähisuhtevägivallaks. Määruskaebus
12. Tartu Maakohtu 01.06.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Kalinin, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. 3.
13. Maakohus on tuginenud üksnes süüdimõistetu minevikule ja jätnud arvestamata positiivsed arengud käitumises vangistuse ajal nagu näiteks distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammides osalemine, positiivne käitumine avavanglas, peresidemete hoidmine. R. Kalinin toob välja, et ta on elukaaslasega leppinud (kannatanu). Ekslik on ka maakohtu seisukoht, et süüdimõistetu tagasilanguse oht on suur. Süüdimõistetu elukaaslasel ei ole kunagi alkoholi ega narkootikumidega probleeme olnud. 2 3.
14. Kohus saaks R. Kalinini suhtes rakendada näiteks vereanalüüside andmise kohustust ning täiendavaid sotsiaalprogramme. Süüdimõistetu ei eita sõltuvusprobleemi, on tegelenud nendega ja tegeleb edaspidi. Kinnipeetav ei saa vanglas endale osakonda valida, vaid ta paigutatakse vastavalt vanglaametnike äranägemisele. Kõik vangla poolt pakutavad tegevused on R. Kalininil läbitud ja edasine karistuse kandmine on mõttetu. Vabaduses saaks süüdimõistetu oma probleemide ja käitumisega edasi tegeleda. Tema tingimisi vabastamine oleks loogiline jätk. 3.
15. Süüdimõistetu edasine vangistus mõjutab negatiivselt ka tema elukaaslast ja poega. Vabaduses saaks ta tagasi pereellu ja osaleda lapse kasvatamisel ning seeläbi ennast tõestada. Perekond on R. Kalininile tugevaks lisa-motivaatoriks oma käitumise muutmiseks. R. Kalininil on olemas nii elu- kui töökoht, seega majanduslik olukord ei ole probleemiks. Haginõuetega saab paremini tegelda just vabaduses, kasutades selleks võla nõustamise teenust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu lõppjärelduse muutmiseks, mistõttu jääb see edutuks.
17. Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et R. Kalinini ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, mis nähtub KarS § 76 lg 4 asjaolude kogumis analüüsimisest.
18. Süüdimõistetu leiab, et edasine vangistuse kandmine on mõttetu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kui süüdimõistetu paneb toime kuriteo, siis tuleb tal arvestada, et selle eest mõistetakse talle karistus, mis tuleb tal ka ära kanda. See, et isikul on KarS §-st 76 tulenev võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks, ei anna veel alust väita, et karistuse edasine kandmine oleks mõttetu. Ka ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et süüdimõistetu vabaneks karistuse kandmisest, vaid karistuse kandmise viis muutub. Kuigi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist reguleerivate karistusseadustiku üldosa sätete alusel saab süüdimõistetu nõuda seaduses ettenähtud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, ei ole tal nende normide kohaselt subjektiivset õigust nõuda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist (RKKKo asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda. VangS § 6 lg 1 kohaselt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ringkonnakohus nagu maakohuski leiab, et süüdimõistetu suhtes ei ole uute kuritegude toimepanemise risk madal ning R. Kalinin ei ole isikuks, kelle puhul maandaks uute kuritegude toimepanemise riski ka kriminaalhooldus.
19. On positiivne, et süüdimõistetu on vanglas käitunud nõuetekohaselt, on täitnud individuaalset täitmiskava, tal on vabanedes olemas elu- ja töökoht, kuid ringkonnakohus märgib siinkohal täiendavalt, et kuigi elukoha olemasolu on sisuliselt üks formaalseid eeldusi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ning faktiliselt on positiivne, et süüdimõistetul on elukoht, siis ei ole tegemist asjaoluga, mis maandaks R. Kalinini puhul uue kuriteo toimepanemise riske. Nii on süüdimõistetu viimase kuriteo toime pannud oma varasemas elukohas. Samuti ei nähtu esitatud materjalidest, et garanteeritud töökohal oleks mõju süüdimõistetu käitumisele. Enne vangistust on süüdimõistetu töötanud, kuid see ei ole ära hoidnud uut kuritegu. Seejuures on R. Kalininit karistatud varavastase kuriteo eest. Seega formaalselt on küll tegemist positiivsete asjaoludega, kuid need ei hoia ära uusi kuritegusid. Süüdimõistetu rõhutab korduvalt, kuidas tal on vaja olla oma pere juures ning kokkuvõtlikult tema vangistus raskendab tema olukorda. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga mõistab, et 3 süüdimõistetu eemalolek võib raskendada pere toimetulekut, kuid kui tutvuda vangla iseloomustusega, siis ka perekond ei ole asjaolu, mis motiveeriks süüdimõistetut hoiduma kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et enne käesolevat vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase ja oma alaealise lapsega üürikorteris aadressil, kus jõuti elada 7-8 kuud. Seega oli R. Kalininil perekond ka enne vangistust, sh laps, kelle kasvatamisel oleks tulnud süüdimõistetul osaleda. Tegemist ei ole asjaoludega, mis paneks süüdimõistetut oma käitumist muutma ning ka määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis selliseks järelduseks alust annaksid. Asjaolu, et süüdimõistetu elukaaslasel on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumidega tuleneb kinnipeetava iseloomustusest, kust nähtub, et elukoha valikul on pere silmas pidanud asjaolu, et A.M. l on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ja üksnes tema tugi võib R. Kalinini puhul osutuda ebapiisavaks. Ringkonnakohus ei pea seda kuigi määravaks asjaoluks. Ka varasemalt on R. Kalininil olnud sama elukaaslane, kuid temast tulenev ei oma varasema elukäigu pinnalt mõju süüdimõistetu õiguskuulekusele. Enamgi veel, süüdimõistetu on kannatanu suhtes toime pannud kehalise väärkohtlemise.
20. Nagu maakohus on ka välja toonud, siis süüdimõistetul on probleeme alkoholi ja sõltuvusainetega, mis on uute kuritegude toimepanemise riskiks. Süüdimõistetu leiab, et ta on probleemidest teadlik, on nendega tegelenud ja tegeleb edaspidigi. Tutvudes kinnipeetava iseloomustusega nähtub ringkonnakohtule, kuidas süüdimõistetu on ebaõnnestunult tegelenud enda probleemidega ning kohtule ei ole esitatud ka ühtegi reaalset plaani selleks, kuidas tulevikus eelnevaga seotud probleeme vältida, tuues välja pere ja töötamise, mis varasemalt ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud. Lisaks on süüdimõistetu motivatsioon muutuda mõneti kaheldav, sest kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et R. Kalinin käesolevalt avaldab samuti, et narkootikumidest tulenevat probleemi ei näe, samas on nõus sõltuvusrehabilitasiooni läbima, juhul, kui see toimub kiiresti ning ei hakka takistama tema soovi saada võimalikult kiiresti avavanglasse. Lisaks nähtub vangla koostatud iseloomustusest, et eelmise riskihindamise koostamise käigus avaldas kinnipeetav, et on varasemalt valetanud oma narkootikumide tarvitamise osas, kuna tahtis pääseda SRS osakonda, kuna siin olevat paremad tingimused karistuse kandmiseks.
21. Kuna süüdimõistetu suhtes on varasemalt kriminaalhooldus ebaõnnestunud, siis ei nähtu esitatud materjalidest ega ka vangla iseloomustusest, miks käesoleval ajal tuleks asuda seisukohale, et kriminaalhooldus õnnestuks ning maandaks uute kuritegude toimepanemise riski. Käitumiskontrolli ajal oli süüdimõistetul probleeme käitumiskontrolli nõuete täitmisega ning ta pani katseajal toime uue kuriteo.
22. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
23. juuni 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Ingeri Tamm 4 /allkiri/ Erkki Hirsnik