← Eesti

4-22-151/28

Obsah (6)§ 321§ 3§ 13§ 191§ 14§ 35

4-22-151 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2022, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-22-151 (930020000900) Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Hei

) § 321 lg 1 järgi Menetlusalune isik N V (isikukood: xxx), xxx kodakondsus, emakeel: xxx keel, elukoht: xxx, töökoht: xxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet (registrikood: 70000349) Aadress: Lõõtsa 8a Tallinn 15176 E-mail: kohtumenetlus@emta.ee Mari-Liis Tüür Ametnikud Maksuja Tolliameti juriidilise halduskohtuvaidluste I osakonna peajurist osakonna ja Rivo Koemets Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna halduskohtuvaidluste II osakonna jurist väärteomenetluse valdkonnajuhi ülesannetes Kohtuistungite aeg toimumise 25.04.2022-26.04.2022 ja 02.05.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 38 lg-st 1, § 107 lg 1 p-st 2, § 29 lg 1 p-st 1, § 30 lg 1 p-st 1, lg-test 13 ja 14, §-dest 108-111 ja §-st 2 ning KrMS § 126 lg 3 p-st 2, § 175 lg 1 p-st 3, § 180 lg-test 1 ja 3, § 181 lg-st 1, §-st 301 ja § 306 lg 1 p-st 61 kohus otsustas: 4-22-151 1. Lõpetada väärteoasjas nr 4-22-151

(930020000900)väärteomenetlus N Vi (isikukood: xxx) suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 2 ja KrMS § 301 alusel temale MKS § 1552 lg 1 järgi etteheidetud väärteo toimepanemises osaliselt (s.o 5972,999 liitri aktsiisivaba diislikütuse mootorsõidukite kütusepaakidest väljapumpamises ning selle kütuse ladustamises) seoses kohtuvälise menetleja poolt väärteoetteheitest vastavas osas loobumisega. 2. Lõpetada väärteoasjas nr 4-22-151
(930020000900)väärteomenetlus N Vi (isikukood: xxx) suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel temale MKS § 1552 lg 1 järgi etteheidetud väärteo toimepanemises ülejäänud osas (s.o seoses 84,311 liitri aktsiisivaba diislikütuse väljapumpamisega mootorsõiduki Xxx reg. nr-ga xxx kütusepaagist ning selle kütuse ladustamisega), kuivõrd teos puuduvad väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. 3. Lõpetada väärteoasjas nr 4-22-151
(930020000900)väärteomenetlus N Vi (isikukood: xxx) suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel temale

§ 321

lg 1 järgi etteheidetud väärteo (s.o 6057,31 liitri diislikütuse soetamises veoautojuhtidelt, kellel puudus tegevusluba kütuse müügiks) toimepanemises täielikult, kuivõrd tema süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

  1. VTMS § 38 lg 1, § 30 lg-te 13 ja 14 ning KrMS § 175 lg 1 p 3, § 181 lg 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista N Vilt riigituludesse menetluskuluna välja vedeliku ekspertiisi (akt nr 1-9/277-1) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 600 eurot. Ülejäänud osa ekspertiisi teostamise kulust, s.o 4395 eurot, jätta riigi kanda.
  2. Võttes aluseks VTMS § 30 lg 14, § 38 lg 1 ning KrMS § 180 lg 3 tuleb N Vil tasuda menetluskulu summas 600 eurot võrdsetes osades 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 50 eurot.
  3. Asitõendid:  Kütuse pumpamise süsteem (pump, voolikute süsteem ja tankurpüstol mõõdikuga), mis asub üleandmise-vastuvõtmise akti nr LTK-045 kohaselt Maksu- ja Tolliameti hoiukohas aadressil Hüüru küla Saue vald Harjumaa – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel N Vile pärast kohtuotsuse jõustumist.  Diislikütus koguses 6057,31 liitrit, mis asub üleandmise-vastuvõtmise akti nr LTK-045 kohaselt Maksu- ja Tolliameti hoiukohas aadressil Hüüru küla Saue vald Harjumaa – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel N Vile pärast kohtuotsuse jõustumist. Tulenevalt VTMS § 107 lg-st 3 sisalduvad menetluskulu nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse. Kohus selgitab, et juhul, kui ei järgita osastatud menetluskulude tasumise tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Otsus edastada menetlusalusele isikule N Vile ning kohtuvälisele menetlejale Maksu- ja Tolliametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva 2

(17)4-22-151 jooksul alates käesoleva otsuse kuulutamisest. VÄÄRTEOETTEHEITED N Vile heidetakse 20.12.2021. a väärteoprotokolli nr 930020000900/40 kohaselt (KVM tl 217) ette seda, et ta soetas ajavahemikul jaanuar 2020 kuni 29.07.2020 väärteomenetluses tuvastamata erinevate veoautojuhtide käest 100-250 liitri kaupa diislikütust üldkoguses 6057,31 liitrit, mida ladustas hooneühistu Xxx garaažiboksis nr xxx aadressil xxx. 29.07.2020 soetas N V diislikütust veoauto Xxx registrimärgiga xxx autojuhi E Bi käest, kellel puudus tegevusluba kütuse müügiks. Vedelkütuse seaduse (

) järgi võib kütust müüa äriühing, mis on täitnud

§ 3

lg 3 tingimused ja omab tegevusluba

§ 13lg 3 järgi.

N V soetas kütuse koguses 6057,31 liitrit veoautojuhtidelt, kellel puudus tegevusluba kütuse müügiks

§ 13

lg 3 järgi ja rikkus sellega

§ 191

lg-s 1 sätestatud keeldu, kuna kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud.

§ 191

lg 2 kohaselt on kütuse soetaja kohustatud kütuse soetamisel majandustegevuse registrist kontrollima kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu. Kontroll ei ole nõutav kütuse soetamisel tanklast. N V rikkus

§ 191lg 1 keeldu kavatsetult karistusseadustiku (Kar

S) § 16 lg 2 järgi, soetades kütust veoautojuhtidelt, kellel puudus tegevusluba kütuse müügiks ja pani sellega toime

§ 321

lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o kütuse soetamise registreeringuta isikult, mille eest on ette nähtud rahatrahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut. Samuti heidetakse N Vile nimetatud väärteoprotokolli kohaselt (KVM tl 217-218) ette seda, et ta ajavahemikul jaanuar 2020 kuni 29.07.2020 Tallinnas aadressil xxx pumpas mootorsõidukitest kütust välja koos väärteomenetluses tuvastamata veoautojuhtidega. Kütus pumbati välja menetluses tuvastamata mootorsõidukite kütusepaakidest, milledes oli Venemaalt, Leedust ja Poolast sisseveetud diislikütus, mis on aktsiisivaba kütus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 27 lg 1 p-de 20 ja 21 ning § 68 lg 4 ja § 69 lg 1 järgi. 29.07.2020 hommikul saabus Venemaalt Eestisse veoauto Xxx registrimärgiga xxx ja 29.07.2020 öösel ajavahemikul 22.57 kuni 23.35 pumpas N V koos veoautojuhi E Biga veoauto Xxx registrimärgiga xxx kütusepaagist välja 84,311 liitrit aktsiisivaba diislikütust 1000liitrilisesse plastikmahutisse, mis seisis hooneühistu Xxx garaažiboksis nr xxx aadressil xxx ATKEAS § 68 lg 6 ja § 69 lg 3 järgi ei tohi liiduvälisest riigist või teisest liikmesriigist mootorsõiduki kütusepaagis Eestisse aktsiisivabalt sisse veetud kütust sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. N V pumpas välja Venemaalt, Leedust ja Poolast saabunud mootorsõidukite kütusepaakidest aktsiisivaba diislikütust üldkoguses 6057,31 liitrit 100-250 liitri kaupa ja ladustas (ATKEAS § 5) nimetatud kütust enda valduses hooneühistu Xxx garaažiboksis nr xxx aadressil xxx, eesmärgiga kasutada vedelkütust isiklikuks tarbeks. Aktsiisivaba kütuse väljapumpamisega mootorsõidukite kütusepaakidest ja selle kütuse ladustamisega rikkus N V ATKEAS § 68 lg 6 ja § 69 lg 3 nõudeid kavatsetult (KarS § 16 lg 2) ja pani sellega toime MKS § 1552 lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o mootorsõiduki standardses kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütuse tahtlikult välja pumpamise ja ladustamise, mille eest on ette nähtud rahatrahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUVAIDLUSTES 3

(17)4-22-151 Kohtuväline menetleja loobus N Vile MKS § 1552 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheitest osaliselt, s.t välja arvatud osas, mis seisnes E Bilt soetatud 84,311 liitri aktsiisivaba kütuse väljapumpamises ja ladustamises. Kohtuväline menetleja märkis, et kuigi tõendid kogumis viitavad, et ka ülejäänud menetluses äravõetud kütus on Eestisse toodud aktsiisivabalt ja välja pumbatud, siis ei ole antud asjas tõendeid, et kõrvaldada põhjendatud kahtlus, mis selle väite tegemisel võib tekkida. Ülejäänud osas leidis kohtuväline menetleja, et N V on temale MKS § 1552 lg 1 ja

§ 321lg 1 etteheidetud väärteod toime pannud tahtlikult omakasu eesmärgil.

Tegemist on ideaalkogumiga ning jätkuva teoga, mille viimane episood toimus 29.07.2020. Kohtuväline menetleja leidis, et ekspertiis oli vajalik. Samas hinnates ekspertiisi maksumust ja proportsionaalsust, ei ole mõistlik ega õiglane jätta kogu kulu menetlusaluse isiku kanda, mistõttu taotles kohtuväline menetleja mõista pool ekspertiisi maksumusest välja menetlusaluselt isikult ning teine pool jätta riigi kanda. Tulenevalt hiljutisest Riigikohtu lahendist ei ole kütuse konfiskeerimine väärteomenetluse raames võimalik, mistõttu tuleb see N Vile kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada. Samas taotles kohtuväline menetleja konfiskeerida menetlusaluselt isikult KarS § 83 lg 1 alusel teo toimepanemise vahendina pumbad ja voolikud. Kuigi vahepeal 11 kuu jooksul ei teostatud menetluses ühtegi toimingut, ei ole mõistlik menetlusaeg möödunud. Asjaolud ei ole sellised, mis peaksid tingima aegumistähtajast lühema aja lugemist mõistlikuks ajaks. Selle 11 kuu jooksul prooviti kätte saada võtmetunnistajat E Bit, üritati selgeks teha garaažide paigutus ja kütuse analüüsid vormistati vaatlusprotokollina tõepoolest alles 11 kuud hiljem. Arvestades teo toimepanemise perioodi (7 kuud), kütuse suurt kogust (üle 6000 liitri), asjaolu, et N V tegutses omakasu eesmärgil saamaks varalist kasu, kuid samas ei ole teda varem sarnase teo eest karistatud, on N Vi süü kokkuvõttes keskmise suurusega, millele vastavalt tuleks isikut ka karistada. Menetlusalune isik N V tunnistas ennast etteheidetud tegude toimepanemises süüdi. Kui on võimalik, siis loobuks kütusest kui ei peaks vastutasuks kandma rahalisi kohustusi. Karistuse jätab kohtu otsustada. Palub vabandust, et selline olukord juhtus. KOHTU SEISUKOHT I

§ 321

lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide Objektiivne koosseis Lühidalt kokku võttes heidetakse väärteoprotokolli kohaselt N Vile

§ 321

lg 1 järgi ette seda, et ta ostis jaanuarist 2020 kuni 29.07.2020 erinevate veoautojuhtide käest, kellel puudus tegevusluba kütuse müügiks, kokku 6057,31 liitrit kütust.

§ 321

lg 1 kohaselt on karistatav kütuse soetamine registreeringuta isikult, välja arvatud kütuse soetamine tanklast.

§ 191

lg 1 näeb ette, et kütuse soetamine müüjalt, kellel puudub tegevusluba kütuse müügiks, on keelatud.

§ 191

lg 2 kohaselt on kütuse soetaja kohustatud kütuse soetamisel majandustegevuse registrist kontrollima kütuse müüja asjaomase tegevusloa olemasolu. Kontroll ei ole nõutav kütuse soetamisel tanklast. Seega juhul, kui kütus on soetatud tanklast, eeldatakse, et kütus on soetatud müüjalt, kellel on kütuse müügiks vajalik tegevusluba. Muul juhul on kütuse soetaja ehk ostja kohustus kontrollida, et talle kütust müünud isikul on luba kütust müüa. Vastasel korral rikub kütuse ostja

§-s 191 sätestatut ning paneb toime

§ 321järgi kvalifitseeritava väärteo.

Eeltoodu tõttu kontrollibki kohus järgnevalt tõenditest nähtuvalt seda, kas menetlusalune isik on soetanud kütust. Kui jah, siis kelle käest ning kas nendel kütuse müüjatel oli kütuse 4

(17)4-22-151 müümiseks olemas ka nõutav luba. 29.07.
  1. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (kohtuvälise menetleja toimiku (edaspidi KVM) tl 1-6) nähtuvalt tuvastati vaatlusega, et xxx aadressil asuva garaažibokside juures asus veoauto Xxx reg. nr-ga xxx, mille ühest kütusepaagist oli tõmmatud voolik veoki kõrval asuvasse garaažiboksi, milles oli seitse 1000-liitrist plastikust anumat, üks umbes 50-liitrine anum ja üks umbes 20-liitrine anum, milles oli vedelik. Lisaks oli uksest vasakul riiuli peal üks 5-liitrine plastikust anum, milles oli garaaži haldaja sõnul kütus veoautost Xxx, et veenduda kütuse kvaliteedis enne pumpamise alustamist. Viis 1000-liitrist anumat olid täis kütusesarnast vedelikku. Lisaks oli veel kaks pooleldi täidetud anumat, millest ühte oli veetud kütuse tankurpüstoli voolik koos kütusemeerikuga, millel oli kirjas näit 84,322 liitri (protokollile lisatud foto nr 5 kohaselt 84,311 liitrit – KVM tl 6). Garaažiboksi uksest paremal seina peale oli kinnitatud pump, millega kütust veoauto paagist tõmmati. Veoauto 700-liitrisest paagist, millest oli garaaži veetud voolik, oli alles hinnanguliselt 400 liitrit vedelikku. Mahutitest võeti 1-liitrised proovid. Sealhulgas võeti proov veoauto reg. nr-ga xxx kütusepaagist (nr on ET0067956). Garaažiboksi uksed suleti ja tõkestati trosstõkendiga nr
  2. 30.07.
  3. a läbiotsimisprotokollist (KVM tl 21-40) nähtuvalt teostati läbiotsimine N Vi valduses olevas garaažiboksis. Läbiotsimisprotokolli kohaselt kinnitas N V enne läbiotsimise algust, et kütus on temal ainult selles garaažiboksis, mis kuulub abikaasa I I, teistes midagi keelatut ei ole. Siinkohal täpsustab kohus, et kohtus ütlusi andes selgitas N V, et I I on tema elukaaslane, mitte abikaasa (vt kohtu tl 58). Läbiotsimisprotokollis märgitu kohaselt on kõik hooneühistu garaažiboksid nummerdamata ning N Vi sõnul teab kinnistusraamatu järgset nummerdust Hooneühistu Xxx esimees J O. Seetõttu kutsutigi läbiotsimise juurde J O, kes kinnitas, et garaažiboks, milles on kütus, on numbriga xxx. Siinkohal märgib kohus, et Hooneühistu Xxx (asukohaga xxx) äriregistri väljavõtte kohaselt on hooneosa nr xxx omanik I I (KVM tl 7, 8, 11). Garaažiboksi juurde kutsuti ka veoautod varustusega, et toimetada kütus Maksu- ja Tolliameti hoiukohta. Läbiotsimisprotokolli kohaselt avas N V kõnealuse garaažiboksi oma võtmega ning ametnikud eemaldasid garaažiboksilt trossplommi nr
  4. Seejärel alustati garaažiboksis nr xxx oleva kütuse ümberpumpamist veoautodega toodud tühjadesse 1000-liitristesse plastikanumatesse. Kasutades N Vi mõõdikuga kütusepumpa ning visuaalset vaatlust, tuvastati, et kokku leiti ja võeti läbiotsimisel ära 6057,31 liitrit kütust. Ära võeti ka pump, vooliku süsteem ja tankurpüstol koos mõõdikuga, mida on täpsemalt vaadeldud 03.12.
  5. a vaatlusprotokollis (KVM tl 59-66). Kogu kütus ning kütuse pumpamise süsteem viidi Maksu- ja Tolliameti hoiukohta, mida kinnitab ka kauba üleandmise-vastuvõtmise akt nr LTK-045 koos lisaga (KVM tl 57-58). Asjaolu, et läbiotsimist teostati just garaažiboksis nr xxx, kinnitavad ka 20.09.
  6. a vaatlusprotokoll (KVM tl 50-53 – võrdle KVM tl 51 asuvat vaatlusprotokolli skeemi ning KVM tl 27 asuvat läbiotsimise protokolli lisaks olevat skeemi) ning tunnistaja J Oi kohtuistungil antud ütlused selle kohta, kuidas hooneühistu garaažibokside numeratsioon, mis on toodud äriregistri väljavõttes, xxx aadressil kulgeb (vt kohtu tl 50 pöördel-51). Tunnistaja S B, selgitas kohtus (kohtu tl 31 pöördel-33), et olles suve keskel
  7. aastal, võis olla
  8. või
  9. juuni või juuli, politsei patrullteenistuses, said nad juhtimiskeskuselt väljakutse, et xxx garaažibokside juures toimub kahtlane tegevus. Reageeris kaks politseipatrulli. Tema koos paarimees K E ning teine patrull, kus olid R V ja M G, võimalik, et ka abipolitseinik. Kohale jõudes avastasid, et üks garaažiboks oli lahti ja selle juures seisis reka, mille kütusepaagist läks voolik garaažiboksi. Kohal oli garaaži omanik N ja teine isik, kelle nime tunnistaja ei mäleta. Garaažiboksi sisse vaadates oli näha ligikaudu seitse ühetonnist paaki, millest vähemalt viis olid täis ja vähemalt kaks olid poolenisti täis. Lõhna ja visuaalse vaatluse kohaselt eeldas tunnistaja, et neis on kütus. Isikute käest küsiti, mis toimub ning nad vastasid, et nad pumpavad üleliigset kütust, mida rekajuht oli toonud Venemaalt. Seejärel võeti ühendust Maksu- ja Tolliametiga, kes saatis enda ametnikud sündmuskohale. 5
(17)4-22-151 Tunnistaja R V, kes oli nii sündmuskoha vaatlusprotokolli (KVM tl 1) kui ka tunnistaja S Be sõnul 29.07.2020 sündmuskohal patrullpolitseinikuna, selgitas kohtus (vt kohtu tl 33-34 pöördel), et tuli väljakutse garaažibokside valvurilt selle kohta, et kuskil garaažibokside vahel käib mingisugune tegevus, mis ei peaks seal sellisel öisel/hilisõhtusel kellaajal käima. Tunnistaja reageeris sellele väljakutsele koos paarilise ning abipolitseinikuga. Enne neid oli kohale jõudnud just ka teine patrull K E ja Siga. Kohale jõudes oli näha rekat, mille kütusepaagist oli voolik viidud garaaži. Kohal oli kaks isikut, üks oli väidetavalt selle garaažiboksi omanik, kes võib olla menetlusalune isik, ja teine transpordiettevõtte töötaja ehk rekajuht (kes oli teistsuguse välimusega kui kohtus olev menetlusalune isik). Nende isikute selgitusi tunnistaja ei mäletanud. Esimene saabunud politseipatrull oli nende kahe isikuga rohkem suhelnud. Garaažis olid näha suured anumad, milles oli tundmatu vedelik, tunnistaja eeldas, et kütus. Kõikides oli vedelik. Anumaid oli neli-viis tükki kindlasti. Hiljem tuli ka Maksu- ja Tolliamet sündmuskohale ja võttis sündmuse politseilt üle. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja J M L, kes viibis 29.07.2020 sündmuskohal Maksu- ja Tolliameti suvetöötajana (vt KVM tl 1), selgitas (vt kohtu tl 29 pöördel-31), et
  1. aasta suvel sai ta Maksu- ja Tolliameti teabejuhtimiskeskuselt info selle kohta, et Politsei- ja Piirivalveameti patrull oli avastanud või neid oli kutsutud xxx asuvate garaažide juurde, kus toimub kahtlane kütuse tankimine. Tema ning vaneminspektor R K läksid sündmuskohale. Kohale jõudes nägi avatud ustega garaažiboksi, mille ees seisis sadulveoauto ilma haagiseta ning politseibuss. Veoauto paagist külje peal oli veetud voolik garaaži. Garaaži seina peal oli pumbale sarnanev ese ning garaažis oli ka kuus-seitse vedelikumahutit, milles oli tunnistaja arvates kütus. Osad anumad olid kindlasti täis, osad poolikud. Politseipatrull ütles, et oli toimunud kütuse pumpamine. Mõni aeg hiljem saabus sündmuskohale ka Maksu- ja Tolliameti vaneminspektor J E, kellel olid sõidukis kütuseproovide võtmise anumad. J E võttis ka proovid. Pärast proovide võtmist ning menetlustoimingute lõpetamist suleti garaažiuks ning paigaldati tollitõkend, et järgmisel päeval võtta kohtumäärus läbiotsimiseks ning teostada läbiotsimine. Tunnistaja jäi J E ainsana ööseks kohapeale valvama, et keegi tõkendit ei eemaldaks. Järgmisel päeval võeti läbiotsimise käigus anumates olnud vedelik, mille puhul tunnistaja eeldas, et tegemist on kütusega, ära. Selleks, et teha kindlaks, milline vedelkütus asus xxx asuvas garaažiboksis nr xxx, koostati kohtuvälise menetleja poolt 19.08.2020 ekspertiisimäärus (KVM tl 67). 03.09.
  2. a ekspertiisiaktist nr 1-9/277-1 (KVM tl 68-72, lisad tl 73-85) nähtuvalt on analüüsitud 29.07.2020 sündmuskohalt võetud 10 proovi, s.t veoauto kütusepaagist, 7 suurest mahutist, 50liitrisest ning 20-liitrisest anumast võetud proove (võrdle KVM tl 68-69 ning tl 2 ja 31). Ekspertiisiakti kohaselt on kõikide proovide näol tegemist gaasiõlidega. Nende KN-koodid erinevad ainult väävlisisalduse poolest. Viie proovi (nr ET0067956, ET0067957, ET0067960, ET0067967 ja ET006796) väävlisisaldus ei vasta standardis EVS-EN 590:2013+A1+NA:2017 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.03.
  3. a määruses nr 16 kehtestatud nõuetele. Proov nr ET0067959 vastab nõuetele katsemeetodi veapiiri arvestades. Ülejäänud neli proovi (nr ET0067958, ET0067966, ET0067969 ja ET0067970) vastavad määratud näitajate osas standardis EVS-EN 590:2013+A1:2017 kehtestatud nõuetele. Ükski proov ei sisalda erimärgistusaineid. Ühtlasi nähtub ekspertiisiaktist, et proov nr ET0067956 ehk veoauto Xxx reg. nr-ga xxx kütusepaagist võetud proov (vt ka KVM tl 2) ei pärine teiste kütustega samast kogumist. Lisaks on ekspertiisiaktis märgitud, et 10 proovist 9 on kas koheselt ehk n-ö puhtalt või segatuna (vajadusel madala väävlisisaldusega) diislikütusega kasutatavad mootorikütusena. Vaid üks analüüsitud proov (nr ET0067970 ehk suures mahutis nr 4 olnud kütus – vt KVM tl 2, 30 pöördel) sisaldas tahkeid osiseid, mis võivad segada selle kasutamist diiselmootoris. Seega kinnitab ekspertiisiakt, et garaažiboksis nr xxx oli kõikides mahutites, millest võeti proovid, ning ka veoauto kütusepaagis kütus, mis on kasutatav mootorikütusena. 17.09.
  4. a vaatlusprotokollist (protokoll KVM tl 91-93 ning lisad tl 94-122) nähtuvalt koostati 29.07.
  5. a sündmuskoha vaatlusprotokollile ning ekspertiisiaktile tuginedes mh 6
(17)4-22-151 tabel, milles kajastati kinnipeetud kütuste andmeid (KVM tl 92). Selle kohaselt oli kõikide proovide ning seega äravõetud kogu kütuse puhul tegemist diislikütusega. Tunnistaja E Bi selgitas kohtus (kohtu tl 52 pöördel-54 pöördel), et seisis lennujaama parkimisplatsil, kus toimub lahtitollimine, kui tema juurde tuli punase mikrobussiga mees – N – ja küsis, kas ta ei ole üleliigset kütust. Alguses vastas, et üleliigset kütust ei ole, siis palus meesterahvas uuesti vaadata, et äkki ikka on. Tunnistaja tuli kabiinist välja, vaatas kütusepaagi näite ja nägi, et tal on kokku hoitud umbes 100 liitrit kütust. Leppisid kokku selle kokkuhoitud kütuse müügis ning selles, et tunnistaja sõidab N garaažiboksi juurde ja seal antakse kütus üle. Pärast seda kui olid garaažibokside juurde jõudnud tuli mingi aja pärast sinna politsei. Autos olev kütus on selle firma oma, kus ta töötab. Veokist saadi kütus kätte mingi pumba abil, voolik pandi veoki kütusepaaki. Pump ja kanistrid olid N omad. Menetlusalune isik N V selgitas kohtus ütlusi andes (kohtu tl 55-59 pöördel), et ühel õhtul pärast tööd sõitis ta garaažide ees asuvale parkimisplatsile. Astus ühe veoki juurde, koputas uksele. Ukse avas mees nimega E, kellelt küsis, kas tal on kütuse ülejääki, mida ta võiks müüa. Alguses E ütles, et ei ole, aga siis ütles, et kohe mõõdab kütuse olemasolu paagis ja siis ütleb. Seejärel E küsis, kuidas ta kütust võtta soovib, kas voolikuga. Vastas Ele, et tal on garaažis pump ja garaaž on siin kõrval. Näitas Ele, kus garaaž asub ja kuhu on vaja sõita. E haakis veoki haagisest lahti ja sõitis garaaži juurde. Küsis Elt kui palju ta kütust saab anda. E vastas, et ta võib anda ligikaudu 100 liitrit. Panid vooliku paaki, menetlusalune isik võttis tankimispüstoli ja pani selle enda mahutisse. Kui hakkasid kütust pumpama, siis tuli politsei. Politseile vastas, et nad ei varasta kütust, vaid ta võtab/ostab kütust enda tarbeks. Politseinik ütles, et seda ei tohi teha. Politseiniku tulekul seiskasid pumba. Jõudsid umbes 80 liitrit selleks hetkeks ära pumbata. Kohtu täpsustavale küsimusele vastate selgitas menetlusalune isik, et kõigepealt pumbati 5 liitrit kontrolliks eraldi plastikanumasse, et kütuse kvaliteeti visuaalselt kontrollida ning seejärel ülejäänud osa mõõdikul näidatud 84,311 liitrist juba ühte suurde varasemalt kütust sisaldanud mahutisse (kohtu tl 70-70 pöördel; vt ka kohtu tl 58 pöördel). Kui tolliametnikud kohale jõudsid, siis üks nendest astus garaaži sisse ja vaatas üle kõik mahutid ning küsis, kas see on sinine kütus või õli. Menetlusalune isik ütles, et tegemist on autodest pärit diislikütusega. Samuti selgitas, et veokitest võetud kütuse paigutas kohe garaaži, pole seda ise kohale vedanud. Järgmisel või ülejärgmisel päeval tulid kohale kaks suurt autot tagumise tõstukiga ning menetlusaluse isiku enda pumbaga pumbati kütus tema mahutitest ümber veokites olnud mahutitesse ning see viidi ära. Proovid võeti ka. Kõik see diislikütus pärines erinevatelt Poola, Leedu, Läti, Venemaa veoautodest ning müüdi talle veokijuhtide poolt. Hakkas jaanuari lõpus 2020 kütust ostma, sest poliitiline olukord maailmas oli selline, et kütuse hind langes järsult. Kõige odavam hind Tallinnas oli tanklas 84 senti. Seepärast astus veokijuhtide juurde ja tegi nendele ettepaneku, et nad oleksid huvitatud müügist, et hinnavahe oleks 15-20 senti odavam. Ostis kütust kokku seni kuni kütuse hind oli madal, sest tahtis raha kokku hoida, sest mõistis, et tulevikus saab kütus väga kallis olema nagu praegune olukord kinnitabki. Tegutses selliselt umbes pool aastat. Plaanis seitse mahutit kütust täis saada ning siis oleks lõpetanud, sest garaažiboksis polnud rohkemate mahutite jaoks ruumi ning tahtis seda kütust hoiustada vaid ühes garaažiboksis. Keskmiselt soetas ühelt veokijuhilt 200-250 liitrit kütust. Plaanis seda ise kasutada oma sõidukites ja ka vanematele anda, kuna neil on õlikatel, samas vanematele oma plaanist ei rääkinud (seda kinnitavad ka tunnistaja Heino Raski ütlused – vt kohtu tl 39 pöördel40 pöördel). Tol ajal ei teadnud, et kütust ei tohi osta vastava registreeringuta isikult. Ostis kütust inimeste käest, kes ei olnud seda varastanud, vaid ostis ainult n-ö kokkuhoitud kütust. Samuti küsis alati enne tehingut, kas kütus on tangitud ametlikus tanklas, kuid ei huvitunud sellest, millises riigis (kas Eestis või välismaal) see kütus täpselt tangitud oli. Seega kinnitavad ülaltoodud tõendid, et N Vi kasutus olnud xxx aadressil asuvast garaažiboksist nr xxx leiti ning võeti Maksu- ja Tolliameti poolt ära kokku 6057,31 liitrit diislikütust, mis on kasutatav mootorikütusena. Kogu selle kütuse oli N V ostnud alates jaanuari lõpust 2020 kuni 29.07.2020 erinevatelt veoautojuhtidelt keskmiselt 200-250 liitri kaupa, sh E Bilt 84,311 liitrit. 7
(17)4-22-151 Nimelt müüdi talle n-ö kokkuhoitud kütust, mida pumbati välja veokite kütusepaakidest.

§ 3

lg-test 3 ja 6 ning §-dest 13 ja 14 tulenevalt saab kütuse müügiks vajalikku tegevusluba omada üldjuhul vaid äriühing ehk juriidiline isik, kuid mitte füüsiline isik. Nimetatud sätetest on kõige olulisem esmalt

§ 3

lg 3, mis näeb ette, et kütust võib müüa äriühing, kes on esitanud Maksu- ja Tolliametile

§-s 41 nimetatud tagatise ja kelle osavõi aktsiakapital on vähemalt 31 950 eurot või kellel on kehtiv vastutuskindlustuse leping kindlustussumma alammääraga vähemalt 31 950 eurot, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks. Käesolevas lõikes sätestatud osa- või aktsiakapitali või vastutuskindlustuse lepingu nõue ei laiene äriühingule, kes müüb ainult vedelgaasi. Samuti

§ 14

, mille kohaselt antakse tegevusluba (mh kütuse müümiseks

§ 13lg 1 p 3 mõttes) ettevõtjale.

Käesoleval juhul nähtub ülal analüüsitud tõenditest, et N V ostis kütust veoautojuhtidelt, s.t eraisikutelt, kes ei saanud omada aga kütuse müügiks nõutavat luba. Sealjuures möönis ka N V, et sellist müügiluba autojuhtidel olla ei saa (kohtu tl 58 pöördel). Sealjuures pole kohtu hinnangul praegusel juhul tegemist ka ühegi erandiga, mil kütuse müük oleks olnud lubatav ilma tegevusloata

§ 13lg 2 järgi.

Seega rikkus N V

§ 191

lg-s 1 sätestatud keeldu, kui soetas kütust isikutelt, kellel puudus tegevusluba kütuse müügiks. Seega täitis N V erinevatelt veoautojuhtidelt, kellel puudus kütuse müügi luba, perioodil 2020 jaanuari lõpp kuni 29.07.2020 kokku 6057,31 liitrit diislikütust ostes

§ 321lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seda siiski vaid juhul, kui konkreetne väärteokoosseis ei nõua tahtluse või koguni konkreetse tahtluse liigi tuvastamist.

§ 321lg-s 1 ei ole tahtluse nõuet kehtestatud. Kar

S § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast (vt väärteoprotokolli lk 2 – KVM tl 217 ning seisukohta kohtuvaidlustes – kohtu tl 70 pöördel) leiab kohus, et N V pani

§ 321lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime hooletusest. Kar

S § 18 lg 3 näeb ette, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Sealjuures sätestab KarS § 17 lg 3, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. N V selgitas ülekuulamisel, et kütuse ostmise ajal ta ei teadnud, et on keelatud osta kütust vastava registreeringuta isikult (kohtu tl 57, 58 pöördel). Tema lähtus eeldusest, et kui kütus ei ole varastatud, vaid on ostetud tanklast, tegemist on n-ö kokkuhoitud kütusega ning teine isik on nõus talle kütust müüma, siis võib seda osta. Näiteks kui kellelgi saab kütus tee peal otsa, siis võib talle osta kanistritäie abistamiseks. Samuti selgitas ta, et teab omast kogemusest, et inimeste suhtes, kes on kütust kokku hoidnud, siis nende suhtes tööandjatel pretensioone ei ole. Nüüd teab, et kui kuskilt mujalt kui tanklast ostab, siis peab kontrollima, et müüjal oleks kütuse müümiseks ka luba. Ühtlasi selgitas menetlusalune isik, et ta ostis kütust sellisel viisil veoautojuhtidelt, et hoida kokku raha ning varuda odavat kütust hilisemaks, mil kütuse hinnad kallinevad (kohtu tl 55 pöördel, 56 pöördel-57 pöördel). Kohtul ei ole alust arvata, et N V teadis, et tema teguviis on keelatud ning sellest hoolimata jätkas ta oma tegevust. Eeltoodud menetlusaluse isiku ütlused kinnitavad, et ta ei teadnud, et müügiloata isikult on keelatud kütust osta ehk ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Samas oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et selline tegevus on keelatud. Vastava keelu kohta oleks infot saanud seadusest, kuid ka eelnevalt Maksu- ja Tolliametiga konsulteerides. Sealjuures möönis menetlusalune isik ka 8

(17)4-22-151 ise, et veokijuhtidel mingit kütuse müügi luba vaevalt, et on. Asjaolu, mis motiivil isik antud juhul tegutses, s.o selleks, et hoida kütuse soetamisel kokku raha, ei viita kavatsetusele. N Vi eesmärgiks ei olnud soetada kütust justnimelt tegevusloata müüjalt. Ta arvas, et mingit luba sellisel viisil kütuse talle müümisel polegi vaja. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et N V pani

§ 321lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime hooletusest.

Seega on N V täitnud

§ 321lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu.

Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid N Vi poolt toimepandud ning

§ 321lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul ei esine.

N V oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest väärteoasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning N V on sündinud 1971. aastal (kohtu tl 3, 28, 68). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et N V on pannud toime koosseisupärase, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 321lg 1 järgi.

II MKS § 1552 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide Kokkuvõttes heideti väärteoprotokolli kohaselt N Vile MKS § 1552 lg 1 järgi ette seda, et ta jaanuarist 2020 kuni 29.07.2020 pumpas mootorsõidukite (veoautode) kütusepaakidest koos väärteomenetluses tuvastamata veoautojuhtidega välja Venemaalt, Leedust ja Poolast sisseveetud aktsiisivaba diislikütust kokku 6057,31 liitrit (mida oli veoautojuhtidelt soetanud), sh 29.07.2020 koos E Biga viimaselt soetatud 84,311 liitrit aktsiisivaba diislikütust veoautost Xxx reg. nr-ga xxx ning hoiustas/ladustas kogu seda kütust enda kasutuses olnud garaažiboksis. Kohtuvaidlustes loobus kohtuväline menetleja eelkirjeldatud MKS § 1552 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheitest osaliselt. Nimelt 5972,999 liitri (s.o 6057,31-84,311) aktsiisivaba diislikütuse väljapumpamise ning ladustamise osas. Ehk kohtuväline menetleja jäi eelkirjeldatud väärteoetteheite juurde vaid osas, mis puudutas E Bilt soetatud 84,311 liitri aktsiisivaba kütuse väljapumpamist ja ladustamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 02.02.2016. a otsuse nr 3-1-1-21-16 p-s 7 selgitanud järgnevat: [O]lukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes VTMS §-st 2 ja KrMS §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada. Seega kuivõrd kohtuväline menetleja loobus osaliselt N Vile MKS § 1552 lg 1 järgi esitatud etteheitest, tuleb menetlus MKS § 1552 lg 1 järgi selles osas N Vi suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 2 ja KrMS § 301 alusel lõpetada. Seetõttu ei hinda kohus alljärgnevalt, kas etteheide MKS § 1552 lg 1 järgi 5972,999 liitri aktsiisivaba kütuse väljapumpamise ning ladustamise osas on põhjendatud või mitte. Kohus analüüsib vaid seda, kas N V on 29.07.2020 E Bilt soetatud 84,311 liitrit aktsiisivaba kütust välja pumbanud ning ladustanud ning kas nimetatud tegu on kvalifitseeritav väärteona MKS § 1552 lg 1 järgi. Objektiivne koosseis MKS § 1552 lg 1 järgi on karistatav mootorsõiduki standardses kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütusega tahtlikult ebaseaduslike toimingute ja tehingute tegemine. Eelnevalt juba

§ 321

lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärteoetteheidet analüüsides on kohus toonud esile tõendid, mis kinnitavad, et 29.07.2020 ostis N V veokijuhilt E Bilt n-ö kokkuhoitud kütust. E B sõnul oli tehingu objektiks umbes 100 liitrit kütust. Menetlusaluse isiku sõnul jõuti sellest politsei saabumise hetkeks ära pumbata umbes 80 liitrit. Sealjuures sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli pumbal oleva mõõdiku näiduks 84,311 liitrit. Siinkohal märgib kohus, et kuigi protokolli kirjeldavas osas (vt KVM tl 1) on märgitud 84,322 liitrit, siis kuna protokollile lisatud fotol nr 5 kujutatu kohaselt (vt KVM tl 6) on mõõdiku näiduks fikseeritud 84,311 liitrit, siis lähtub kohus viimasest. Tõenäoliselt on kohtuväline menetleja protokolli kirjeldavas osas teinud trükivea, märkides ekslikult 84,322 liitrit. 9

(17)4-22-151 N V selgitas kohtule (kohtu lk 58 pöördel ning tl 70-70 pöördel), et kõigepealt lasi/pumpas ta n-ö prooviks kütust 5-liitrisse anumasse, et ka visuaalselt hinnata selle kvaliteeti. Alles seejärel pumbati kütus edasi suurde mahutisse. Nii toimis ta ka E Bilt kütust ostes. See tähendab, et kütusepumba voolikul olnud 84,311 liitrist kütusest 5 liitrit lasi ta äravõetud 5-liitrisesse anumasse (vt ka KVM tl 2, 5 pöördel, 31 pöördel) ning ülejäänud 79,311 liitrit pumbati juba suurde ühe tonnisesse mahutisse. E B avaldas kohtus ütlusi andes (kohtu tl 53 pöördel-54), et kütus, mis oli tema juhitud veoki kütusepaagis, sh see umbes 100 liitrit, mille pidi n-ö kokkuhoitud kütusena Nle müüma, oli pärit Venemaal asuvast ametlikust tanklast, seal tangitud. Ta ei olnud teadlik, et kütust ei tohi paagist välja pumbata. Siinkohal märgib kohus, et veoki reg. nr-ga xxx piiriületuse väljavõtte kohaselt saabus see 29.07.2020 kell 7.54 hommikul Koidula piiripunkti kaudu Venemaa Föderatsioonist Eestisse (KVM tl 187). Ka E B kinnitas ülekuulamisel, et tõenäoliselt saabus ta Eestisse just Koidula piiripunkti kaudu (kohtu tl 54 pöördel). 29.07.2020 võeti sündmuskohal proov mh E Bi valduses olnud veoki Xxx reg. nr-ga xxx kütusepaagist (nr ET0067956 – KVM tl 2). 03.09.
  1. a ekspertiisiakti kohaselt ei vastanud selles proovis väävlisisaldus standardis EVS-EN 590:2013+A1+NA:2017 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.03.
  2. a määruses nr 16 kehtestatud nõuetele (KVM tl 70). Ekspertiisiakti lisaks olevast analüüsiaktist antud proovi osas nähtub, et selles oli väävlisisaldus 400 mg/kg (KVM tl 73-76). 17.09.
  3. a vaatlusprotokolli üheks lisaks oleva Venemaa Föderatsiooni diislikütuse standardi ГОСТ 305-2013 väljavõtte (KVM tl 94-97) kohaselt on Venemaa Föderatsioonis diislikütuses lubatud väävlisisaldus kuni 500 mg/kg (KVM tl 97). Ekspert A G selgitas kohtuistungil (kohtu tl 37 pöördel-39), et Euroopa Liidus on võrreldes Venemaa Föderatsiooniga madalam väävlisisalduse standard (10 mg/kg), mille eesmärgiks on kaitsta sõidukeid. Ekspert täpsustas, et seega 5 proovi (sh eelmärgitud proovi nr ET0067956) puhul oli tegemist kütustega, mida Euroopa Liidu tanklates ei tohiks mootorikütustena müüa. Seega kinnitab nii läbiviidud ekspertiis, eksperdi kohtus antud selgitused, piiriületuse info kui ka eelmärgitud vaatlusprotokolli lisa E Bi ütlusi selle kohta, et kütus, mille ta müüs 29.07.2020 N Vile, oli pärit Venemaalt. Seetõttu on käesoleval juhul asjakohane ATKEAS § 27 lg 1 p 20, mis näeb ette, et aktsiisist on vabastatud kütus, mis toimetatakse liiduvälisest riigist (sinna alla kuulub ka Venemaa Föderatsioon) Eestisse ATKEAS §-s 68 lubatud koguses ja ATKEAS-is sätestatud tingimustel. ATKEAS § 68 lg 6 kohaselt tohib aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada ainult selles sõidukis, millega kütus Eestisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ega ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt eksis N V ATKEAS § 68 lg-s 6 sätestatu vastu, kuivõrd ta pumpas ehk võttis E Bi poolt juhitud veoki Xxx reg. nr-ga xxx kütusepaagis Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki aktsiisivabalt toodud kütust nimetatud veoki kütusepaagist välja (selleks, et seda endale omandada). ATKEAS § 5 kohaselt on aktsiisikauba ladustamine ATKEAS mõistes aktsiisikauba hoidmine isiku või asutuse valduses. Nimetatut arvestades oli N V ühtlasi juba jõudnud nimetatud kütust ka enda valduses olnud garaažiboksis ladustama hakata, kuivõrd 84,311 liitrit kütust oli juba pumbatud ümber garaažiboksis olnud 5-liitrisesse anumasse, kuid peamiselt ühetonnisesse mahutisse. Seega on N V 29.07.2020 E Bilt soetatud 84,311 liitrit aktsiisivaba kütust veoauto kütusepaagist välja pumbanud ning enda valduses olevas garaažiboksis ladustanud, rikkudes sellega ATKEAS § 68 lg-t 6 ning täites MKS § 1552 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis 10
(17)4-22-151 KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seda siiski vaid juhul, kui konkreetne väärteokoosseis ei nõua tahtlust või koguni konkreetse tahtluse liigi tuvastamist. Praegusel juhul näeb MKS § 1552 lg 1 ette, et tegu (s.o mootorsõiduki standardses kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütusega ebaseaduslike toimingute tegemine) peab olema toime pandud tahtlikult. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Nii väärteoprotokollis kui kohtuvaidlustes on kohtuväline menetleja vaid avaldanud, et tema hinnangul on N V MKS § 1552 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud tahtlikult, täpsustamata konkreetset etteheidetavat tahtluse liiki (vt KVM tl 217-218 ning kohtu tl 70 pöördel). Erinevalt kohtuvälisest menetlejast leiab kohus, et N V pani MKS § 1552 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. KarS § 18 lg 3 näeb ette, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusalune isik on kohtus selgitanud, et ta ei teadnud, et rikub seadust (kohtu tl 57). Ostis kütust välismaa veokijuhtidelt, kelle kasutuses oli nii Eesti kui Vene numbrimärgiga sõidukid (kohtu tl 58). Müüjad olid eri rahvusest, rääkisid kõik vene keelt (kohtu tl 56 pöördel). Ostis ka Eesti numbrimärgiga autojuhtidelt kütust, kuid ei küsinud kelleltki nende sissekirjutust, s.t kas nad elavad Eestis (kohtu tl 56 pöördel). Ta ei teadnud, kas ostetud kütus oli tangitud välismaal, sest see informatsioon ei pakkunud talle huvi (kohtu tl 58 pöördel). Seetõttu ei saa ta olla kindel, kas need veokijuhid tankisid kütust Eestis või olid nad toonud seda välismaalt (kohtu tl 58 pöördel). Tema jaoks oli oluline, et kütus oleks veokijuhtide poolt tangitud ametlikus tanklas, et selle kvaliteedis kindel olla (kohtu tl 58 pöördel). Kuid kus riigis veokijuhid olid seda kütust tankinud, see ei tulnud jutuks (kohtu tl 58 pöördel). Kokkuvõtlikult vastuseks kohtule kinnitas menetlusalune isik, et enne 29.07.2020 ei olnud ta teadlik, et kui Eestist väljaspool on kütust tangitud, see tangitud kütus on veoki kütusepaagis toodud Eestisse, siis sellele laieneb aktsiisivabastus ja just sellel põhjusel ei tohi seda kütust sealt paagist enam välja võtta, vaid tuleb kasutada sõiduki enda hüvanguks ehk sellesama sõidukiga sõitmiseks (kohtu tl 58 pöördel). Sai sellest alles uurija käest teada (kohtu tl 58 pöördel). Ühtlasi selgitas menetlusalune isik, et ta ostis kütust sellisel viisil veoautojuhtidelt, et hoida kokku raha ning varuda odavat kütust hilisemaks, mil kütuse hinnad kallinevad (kohtu tl 55 pöördel, 56 pöördel-57 pöördel). Menetlusaluse isiku ütlusi arvestades ei ole kohtul alust arvata, et N V teadis, et tema teguviis on keelatud, kuid sellest hoolimata oleks ta aktsiisivaba kütust välja pumbanud ja ladustanud. N Vi ütlused kinnitavad, et ta ei teadnud, et keelatud on aktsiisivabastusega kütust veokijuhilt E Bilt osta ning seetõttu seda kütusepaagist välja pumbata ja ladustada ehk ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Ühtlasi ei teadnud ta isegi seda, et antud kütuse puhul oli tegemist aktsiisivaba kütusega ning see pärines hoopis Venemaalt, mitte Eestist. Siinkohal märgib kohus täiendavalt, et see, kas veokil on Eesti või välismaa numbrimärk, ei näita ega tõenda asjaolu, millises riigis on selle veoki kütusepaagis olev kütus tangitud. Näiteks praegusel juhul oli E Bi juhitud veok küll Eestis numbrimärgiga, kuid tõendamist leidis, et kütusepaagis olnud kütus oli tangitud Venemaal. Veel vähem saab kütuse päritolu kohta teha järeldusi veokijuhtide rahvuse põhjal. Seega muul viisil kui kütuse päritolu järgi veokijuhilt pärides ei ole võimalik kindlaks teha seda, kas see on aktsiisivaba või mitte. Sellise informatsiooni vastu menetlusalune isik aga huvi mitte kunagi üles ei näidanud. Kohtuväline menetleja pole esile toonud ka ühtegi muud asjaolu, millest lähtuvalt pidi N V vähemasti võimalikuks pidama ja möönma (ehk tõendamaks vähemasti kaudse tahtluse esinemist KarS § 16 lg 4 mõttes), et E Bi juhitud veokis on aktsiisivaba kütus. Sealjuures ka asjaolu, et veok seisis tollilao vms territooriumil või selle lähedal, ei saa näidata seda, kas sõidukis olev kütus on tangitud Eestis või mõnes välisriigis. Asjaolu, mis motiivil isik antud juhul tegutses, s.o 11
(17)4-22-151 selleks, et hoida kütuse soetamisel kokku raha, ei viita samuti tahtluse olemasolule. N Vi eesmärgiks ei olnud soetada justnimelt aktsiisivaba kütust. Seega kuigi tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik saanud pärida kütuse päritolu kohta ning saades teada, et tegemist on välisriigist Eestisse sissetoodud kütusega, oleks ta ka seadustega kursis oleku korral pidanud ette nägema, et E Bilt soetatud kütuse väljapumpamine ning ladustamine on keelatud, ei ole ta temale etteheidetavat väärtegu siiski pannud toime mitte tahtlikult, vaid hooletusest. Kuivõrd MKS § 1552 lg 1 väärteokoosseis nõuab tahtluse ehk vähemalt kaudse tahtluse tuvastamist, kuid kohtu hinnangul on N V käitunud hooletult, siis pole temale etteheidetava väärteo puhul täidetud subjektiivne koosseis. Seetõttu tuleb tema suhtes väärteomenetlus antud väärteoetteheites (s.o 29.07.2020 E Bilt soetatud 84,311 liitri aktsiisivaba kütuse mootorsõiduki Xxx reg. nr-ga xxx kütusepaagist välja pumpamise ning enda valduses olnud garaažiboksis ladustamise osas) VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumiste tõttu lõpetada. III Väärteomenetluse lõpetamine Kuigi kohus on otsuse I osas tuvastanud, et N V on pannud toime

§ 321

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine selle teo toimepanemise eest, vaid tema suhtes võib väärteomenetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Nimelt näeb VTMS § 30 lg 1 p 1 ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on tuvastanud, et N V pani kütuse müügi luba mitteomavatelt veoautojuhtidelt perioodil 2020 jaanuari lõpp kuni 29.07.2020 kokku 6057,31 liitrit diislikütust ostes toime

§ 321lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus nõustub, et nimetatud tegu oli üks jätkuv tegu, mis pandi toime ligi 7 kuu jooksul. Nimelt on menetlusalune isik ka ise selgitanud, et ta soovis varuda enda tarbeks odavat kütust kuni 7 ühetonnise mahuti ulatuses (kohtu tl 58). Seega arvestades leitud kütuse kogust (6057,31 liitrit), oli ta oma eesmärgile lähedal. Kuigi teo toimepanemise periood on küllaltki pikk, leiab kohus, et teised tuvastatud asjaolud on sellised, mis kinnitavad isiku väikest süüd ning õigustavad käesoleval juhul väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Nimelt on kohus tuvastanud, et N V pani antud väärteo toime hooletusest, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm üldse. N Vit ei ole varem karistatud ei kriminaal- ega väärteokorras, käesoleval juhul on tegemist isiku esimese rikkumisega kogu elu jooksul (kohtu tl 3, 68-69). Menetlusalune isik on praegu aga 51-aastane. Sealjuures ka tema emaga juba enam kui 20 aastat koos elav tunnistaja H R kinnitas kohtus, et tegemist on kristalselt ausa inimesega, mistõttu tuli talle suure üllatusena, et tema suhtes viiakse mingit menetlust läbi (kohtu tl 39 pöördel). N V on temale etteheidetavat tunnistanud (vt eelnevalt ülal refereeritud ütlusi, kuid ka kohtu tl 59 pöördel ning tl 71 pöördel; sealhulgas avaldanud sündmuskohal viibinud tunnistajate osas, et nad rääkisid kõik õigust – vt kohtu tl 31, 33) ning seejuures kahetseb juhtunut kohtu hinnangul tõepoolest siiralt, olles palunud selle eest vabandust (vt nt kohtu tl 59 pöördel ja tl 71 pöördel). Ta on avaldanud, et see rikkumine oli tal esimene kord elus, kuid ta on oma õppetunni saanud ning nüüd teab seadust (kohtu tl 59 pöördel ja tl 72). Täiendavalt arvestab kohus siinkohal asjaoluga, et käesolev väärteomenetlus on kestnud pikka aega ning selle aja jooksul pole samuti ilmnenud, et N V oleks uusi rikkumisi toime pannud. Siinkohal peab kohus märkima, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt pole kohtuvälises menetluses väärteoasjas 11 kuu jooksul (s.o pärast 03.09.2020 saabunud ekspertiisiakti) mitte ühtegi menetlustoimingut (kuni 02.08.2021) tehtud. Kuigi kohtuvälise menetleja esindaja märkis kohtuvaidlustes, et sel perioodil püüti kontakti saada võtmetunnistaja E Biga, siis kohtule esitatud väärteoasja materjalid seda ei kinnita. Arvestades, et kohtumenetluses oli 12

(17)4-22-151 võimalik kohtuvälisel menetlejal mõne tunni jooksul selgitada välja, kas ja millal on E B läinud Eestist välja teise riiki, ei ole ka eluliselt usutav, et kohtuvälises menetluses kulus isikuga kontakti saamiseks sedavõrd kaua aega (isik kuulati üle alles 10.08.2021 ehk aasta pärast sündmuse toimumist – KVM tl 183). Ka selleks, et aru saada, kuidas jooksevad garaažiühistus bokside numbrid, ei ole 11 kuud mõistlik periood. Kuigi esimene versioon garaažibokside numeratsiooni kohta valmis vaatlusprotokollina 02.08.2021 (KVM lisatoimik lk 4-5), siis kulus veel enam kui kuu, kuni tehti kindlaks nende tegelik paigutus (numeratsioon). Sealjuures alles pärast 11-kuulist pausi kuulati näiteks üle garaažiühistu teised juhatuse liikmed (02.08.2021 ja 13.09.2021 – KVM tl 45, 47) ning alles pärast seda on vormistatud vaatlusprotokoll (20.09.2021 – KVM tl 50-53), mis käsitleb garaažibokside õiget numeratsiooni. Samuti ei näe kohus mingit põhjust, miks kütuse analüüside tulemusi, mis saabusid juba 03.09.2020 (KVM tl 68), ei olnud võimalik vaatlusprotokollis kajastada kiiremini kui aasta jooksul (17.09.2021 alles koostati kohtuvälise menetleja viidatud vaatlusprotokoll – KVM tl 91jj). Ka asjaolu, et algselt uuriti veel versiooni, kas menetlusalune isik võib olla toime pannud ka KarS § 372 järgi kvalifitseeritava väärteo ehk tegutsenud tegevusloata valdkonnas (vt KVM tl 196, 205), kus luba on nõutav, ei õigusta käesoleval juhul menetluses sedavõrd pikka tegevusetuse perioodi. Kõik toimingud, mis on läbi viidud olidki kantud sellest eesmärgist, et selgitada välja isikule etteheidetava teo õige kvalifikatsioon. Kokkuvõttes leiab kohus ning see nähtub ka kogutud ja kohtule esitatud väärteoaja materjalidest, et antud väärteomenetlust oleks saanud läbi viia oluliselt kiiremini kui see praegu toimus. Väärteoprotokoll koostati alles 20.12.2021 (KVM tl 216jj) ning väärteoasi saadeti Harju Maakohtule arutamiseks 13.01.2022 (kohtu tl 1-2). Seega teo toimepanemisest kuni asja kohtusse saatmiseni möödus ligi 1,5 aastat. Sisuliselt suurema osa sellest ajas ei toimunud kohtuvälises menetluses mitte midagi. Aktiivset menetlust toimetati vaid ca 7 kuu jooksul, kuid 11 kuud lisaks väärteoasi lihtsalt seisis. Kuigi tegemist on keskmisest mahukama väärteoasjaga (võrreldes mõne liiklusalase väärteoasjaga), siis majandusalaseid väärteoasju silmas pidades on antud asi pigem lihtsakoeline ega ole ka mahukas. Samas menetlusalune isik pole mitte vähimalgi määra väärteoasja menetlemist takistanud või venitanud. Praeguseks on väärteomenetlus kestnud ligikaudu 1 aasta ja 10 kuud.

§ 321lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo aegumistähtaeg on 2 aastat (vt Kar

S § 81 lg 3). Sealjuures on kohtuvälisel menetlejal ning menetlusalusel isikul võimalik käesoleva väärteoasjas tehtud otsus vaidlustada veel kahes kohtuastmes. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.06.

  1. a otsuses asjas nr 4-17-5471/47 p-s 20 asuti seisukohale, et ligi kaks aastat ühe väärteoasja menetlemiseks ei ole iseenesest ebamõistlikult pikk aeg. See tähendab, et väärteoasjade puhul, mille aegumistähtaeg on kaks aastat, ei pruugi mõistlik menetlusaeg enne aegumistähtaega möödudagi. Sarnaselt viidatud Riigikohtu lahendile leiab kohus aga konkreetse väärteoasja eelpool esile toodud asjaolusid arvestades, et mõistlik menetlusaeg on siiski praeguseks möödunud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20.12.
  2. a otsuse nr 1-17-10050/74 p-s 23 selgitanud, et KrMS § 2742 lg 1 järgi lõpetatakse menetlus mõistliku menetlusaja nõude rikkumise korral, kui seda ei ole võimalik muul viisil heastada. Eeskätt saab võimaliku heastamisvahendina rääkida süüdistatava karistuse kergendamisest (KrMS § 306 lg 1 p 61). Menetlus tuleb mõistliku menetlusaja möödumise tõttu lõpetada vaid siis, kui selle jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga. Teisisõnu tuleb see abinõu mõistliku menetlusaja riive heastamisel kõne alla üksnes juhul, kui süüdistatava karistuse kergendamine on heastava abinõuna ilmselgelt ebapiisav. Kuivõrd väärteomenetluse seadustikus ei ole eraldiseisvalt sätestatud abinõusid mõistliku menetlusaja rikkumise puhuks, siis kehtivad eeltoodud vahendid reageerimaks mõistliku menetlusaja rikkumisele tulenevalt VTMS §-st 2 analoogia korras ka väärteomenetluses. Kuigi kohus praegusel juhul leiab, et mõistlik menetlusaeg on möödunud, siis pole antud juhul tegemist sedavõrd olulise ületusega, mis peaks päädima menetluse lõpetamisega. Kohtu 13

(17)4-22-151 hinnangul on praegu võimalik mõistliku menetlusaja riivet heastada isiku karistuse vähendamise läbi. Seega kokkuvõttes on kohtu hinnangul tegemist ühe täiendava argumendiga teiste seas, mis lõppkokkuvõttes õigustab käesoleval juhul väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel, kuivõrd isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Ühtlasi leiab kohus, et käesoleval juhul puudub menetluse jätkamiseks ka avalik menetlushuvi. Esmalt põhjusel, et väärteomenetluses tuvastatu kohaselt soetas N V kütust vaid enda tarbeks, mitte edasimüügi eesmärgil. Seega ei mõjutanud tema tegevus teisi kütuse tarbijaid laiemalt. Teiseks on menetlusaluse isiku enda ütlustega tõendatud, et soetatud kütus oli veoautojuhtide poolt tangitud ametlikes tanklates. Seega polnud tegemist mingil viisil ebaseadusliku kütusega. See, et osa kütusest pärineb kahtluse kohaselt Venemaalt, ei muuda seda ebaseaduslikuks, kuivõrd sellise kütuse kasutamine mh Eestis on lubatud. Lihtsalt Euroopa Liidus ning sh Eestis on kütuse kvaliteedile kõrgemad nõudmised võrreldes Venemaaga, mistõttu lasub kütuse tarbijal endal vastutus selle eest, kuidas selline Euroopa Liidu standarditest kehvema kvaliteediga kütus võib mõjutada seadmeid, milles seda kasutatakse. Kolmandaks ei nähtu väärteoasja materjalidest, et kellelgi oleks olnud N Vi vastu pretensioone seoses kütuse ostmisega. Seda ilmestab kõige paremini asjaolu, et E Bi tööandja (s.o veoki Xxx reg. nr-ga xxx ja seega ka selles asuva kütuse omanik) ei olnud huvitatud isegi sellest, et kütuse väljapumpamise avastamisel sündmuskohale tulla (vt tunnistaja S Be ütlused kohtu tl 31 pöördel ning tunnistaja R Vi ütlused kohtu tl 34 ja 34 pöördel). Ka hilisemalt pole tal kohtule esitatud materjalide kohaselt pretensioone menetlusaluse isiku suhtes olnud. E Bi sõnul ei olnud tema tööandja sellise tegevuse küll rahul, kuid hoiatas just E Bit edasiselt sarnase tegevuse ja selle tagajärjena töökaotuse eest (kohtu tl 54 pöördel). Kokkuvõttes leiab kohus, et N Vi süü on väike, ta on varem karistamata, tema väärteoasja on menetletud õigustamatult pikalt ning kuna puudub ka avalik menetlushuvi, siis on põhjendatud lõpetada tema suhtes väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel

§ 321

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo osas seoses 2020 jaanuari lõpust kuni 29.07.2020 kokku 6057,31 liitrit diislikütuse ostmisega müügiluba mitteomanud isikutelt. Kohtu hinnangul on senine menetlus olnud isikule piisavaks mõjutusvahendiks, et edaspidi tema poolt uusi õigusrikkumisi ära hoida. IV Asitõendid Käesolevas väärteomenetluses on N Vilt kohtuvälise menetleja poolt ära võetud 6057,31 liitrit diislikütust ning kütuse pumpamise süsteem (pump, voolikute süsteem ja tankurpüstol mõõdikuga), mis asuvad üleandmise-vastuvõtmise akti nr LTK-045 kohaselt (KVM tl 57-58) Maksu- ja Tolliameti hoiukohas aadressil Hüüru küla Saue vald Harjumaa. Kohtuväline menetleja taotles kütuse pumpamise süsteemi konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel väärteo toimepanemise vahendina. Viidates hiljutisele Riigikohtu lahendile, leidis kohtuväline menetleja, et kütuse konfiskeerimine on praegusel juhul välistatud. Viimase seisukohaga peab kohus siinkohal nõustuma. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.04.2022. a otsuses nr 4-20-5209/46 p-des 11 ja 12 on asutud nimelt järgmisele seisukohale: KarS § 83 lg 2 võimaldab konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme üksnes seaduses sätestatud juhtudel, s.o seadusandja eraldi volituse alusel. MKS § 1552 ei näe ette süüteo vahetu objekti konfiskeerimist. Järelikult ei saa menetletavas väärteoasjas ära võetud kütust konfiskeerida ka KarS § 83 lg 2 alusel. KarS § 83 lg 4 järgi konfiskeeritakse vahend, aine või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub, kuid üksnes tingimusel, et isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo (KarS § 83 lg 5). Kütuse omamiseks ei ole vähemalt üldjuhul KarS § 83 lg-s 4 nimetatud luba tarvis, sest tegemist pole ainega, mille käitlemiseks oleks näiteks selle ohtlikkuse tõttu kehtestatud loakohustus või mis oleks tsiviilkäibes üldse keelatud. Kuivõrd praegusel juhul on kohus N Vi puhul tuvastanud vaid selle, et ta on toime pannud

(17)4-22-151 § 321 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, siis kütuse konfiskeerimiseks väärteo vahetu objektina KarS § 83 lg 2 mõttes peaks seaduses esinema konkreetne volitusnorm. Vedelkütuse seaduses on väärteo vahetu objekti konfiskeerimise võimalus ette nähtud aga vaid

§-des 31 ja 32 sätestatud väärtegude puhuks (

§ 35lg 2). Antud kütuse konfiskeerimine Kar

S § 83 lg 4 alusel on samuti välistatud, kuivõrd kütuse omamiseks ei ole vähemalt üldjuhul KarS § 83 lg-s 4 nimetatud luba tarvis, sest tegemist pole ainega, mille käitlemiseks oleks näiteks selle ohtlikkuse tõttu kehtestatud loakohustus või mis oleks tsiviilkäibes üldse keelatud. Nagu märgitud, siis käesoleval juhul tuvastas kohus rikkumise vaid selles, et N V soetas kütust isikutelt, kellel polnud selleks nõutavat luba. Vaieldamatult on kohtuvälises menetluses N Vilt äravõetud kütuse näol aga tegemist asitõendiga. Arvestades, et menetlusalune isik oli kogu kütuse soetanud ehk ostnud teistelt isikutelt, keegi pole tema vastu selle kütuse osas kohtule teadaolevalt pretensioone esitanud, siis tuleb N Vit pidada antud kütuse omanikuks. Seetõttu tuleb N Vilt kohtuvälise menetleja poolt ära võetud 6057,31 liitrit diislikütust VTMS § 2 ning KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada N Vile pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Siinkohal märgib kohus, et kütuse tagastamine menetlusalusele isikule peab toimuma sellisel viisil, mis ei põhjustaks talle ülemääraseid kulusid või nõuaks meetmete rakendamist, mida isikul pole võimalik täita. Vastaselt korral kaotaks kütuse isikule tagastamine sisulise tähenduse, s.t juhul, kui kütuse tagasisaamiseks tuleks isikul endal teha põhjendamatuid kulutusi või kui selle tagasisaamine on üksnes formaalne võimalus, mille tegelikkuses realiseerumine on vähetõenäoline. Obiter dictum´i korra selgitab kohus siinkohal, et kohtu hinnangul on praegusel juhul raske näha ka haldusõiguslikku alust nimetatud kütuse N Vilt äravõtmiseks või mittetagastamiseks. Nimelt on käesoleva väärteomenetlusega tuvastatud, et vaid 84,311 liitrit kütust pärines aktsiisivabalt Venemaalt. Samas on võimalik sellest kütuse kogusest vaid 5 liitri puhul (mis asuv 5-liitrises anumas) konkretiseerida, kus see kütus asub, sest ülejäänud 79,311 liitrit kütust pumbati E Bi juhitud veoki kütusepaagist suurde mahutisse, kus see segunes juba seal varasemalt olnud muu kütusega. Seega 79,311 liitri kütuse osas pole võimalik seda eristada muust kütusest, mille päritolu on tõendamata. Põhimõtteliselt peab kohus võimalikuks vaid 5 liitri kütuse puhul selle tagastamise tingimuseks haldusmenetluses seada näiteks tasumata aktsiisi maksmise nõudmist. Samas väärteomenetluse kohaselt tuleb kütus isikule tagastada ning selle kinnihoidmiseks puudub alus. Kütuse pumpamise süsteemi osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja taotlus selle konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 1 alusel väärteo toimepanemise vahendina pole praegusel juhul põhjendatud. Nimelt leidis kohus, et N V on toime pannud 6057,31 liitri diislikütuse soetamise veoautojuhtidelt, kellel puudus tegevusluba kütuse müügiks. Antud kütuse pumpamise süsteem oli aga vajalik pigem MKS § 1552 lg 1 järgi etteheidetud väärteo toimepanemiseks, kuid selles osas lõpetas kohus väärteomenetluse osaliselt kohtuvälise menetleja loobumise tõttu väärteoetteheitest ning ülejäänud osas väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kütuse soetamiseks tegevusloata müüjatelt ehk ostu-müügi tehingu tegemiseks, milline rikkumine on käesoleval juhul tuvastatud, polnud kütusepumba omamine iseenesest vajalik. Samas juhul, kui menetlusalusel isikul poleks kütusepumpa olnud, oleks arvatavalt jäänud sõlmimata ka müügitehingud, sest sellisel juhul oleks olnud raskendatud kütuse kättesaamine võimaliku müüja valduses olnud veoki kütusepaagist ning üleandmine võimalikule ostjale ehk menetlusalusele isikule. Seega kuigi nimetatud kütuse pumpamise süsteemi saab pidada

§ 321lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise vahendiks, ei leia kohus, et selle konfiskeerimine Kar

S § 83 lg 1 alusel oleks käesoleval juhul vajalik ning põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus ka asjaoluga, et N V on käesolevast menetlusest õppinud ning on vähetõenäoline, et ta edaspidi kütusega seotud rikkumisi toime paneks. Samuti määras kohus, et temalt äravõetud kütus tuleb talle tagastada. Kuivõrd N V oli kogu kütuse soetanud enese 15

(17)4-22-151 tarbeks ning käesoleva kohtuotsuse jõustumisel on tal võimalik seda ka kasutama hakata, siis selleks tarbeks on tal vajalik ka kõnealuse kütuse pumpamise süsteemi olemasolu. Seetõttu määrab kohus, et ka kütuse pumpamise süsteem tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada N Vile. V Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja menetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks mh riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas väärteoasjas on teostatud vedeliku ekspertiis maksumusega 4995 eurot (KVM tl 8687). Seega on nimetatud kulu puhul tegemist menetluskuluga. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud täiendavast tõendist (kohtu tl 73-74) nähtuvalt on analüüsitud 10 proovi (iga proovi osas on läbi viidud analüüse 449 euro ulatuses). Antud maksumusele lisandus ka eksperthinnangu kolme tunni töö tasu (kokku 135 eurot). Sealjuures rakendatud ekspertiisil 10%-list soodustust (kohtu tl 65). Seega on ekspertiisi maksumuse kujunemine arusaadav ja põhjendatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et ekspertiisi teostamine oli vajalik, kuivõrd N Vorontšhinnilt garaažiboksist äravõetud vedelik asus markeerimata mahutites ning selleks et teha kindlaks, millise vedelikuga on üldse tegemist, oligi vaja ekspertiis läbi viia. Ühtlasi aitas antud ekspertiis osaliselt tuvastada ka äravõetud kütuse päritolu ning kahtlust, et see võib vähemasti osaliselt olla aktsiisivaba kütus (84,311 liitri osas). Esmalt tuleb käesoleval juhul arvesse võtta seda, et ühe väärteoetteheite osas (MKS § 1552 lg 1 järgi) lõpetas kohus menetluse kas kohtuvälise menetleja poolt väärteoetteheitest loobumise või kohtu poolt väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud alus on analoogne olukorrale, kus kriminaalmenetluses tehakse isiku suhtes õigeksmõistev otsus. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud aga riik. Ainuüksi sel põhjusel tuleks N Vilt väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada vähemasti poole võrra. Sealjuures taotles ka kohtuväline menetleja, et kohus mõistaks pool ekspertiisi kulust välja isikult ning ülejäänu jätaks riigi kanda. VTMS § 30 lg 13 kohaselt, lõpetades VTMS § 30 lg-s 1 sätestatud alustel väärteomenetluse, hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Kuivõrd kohus teises väärteoetteheites (

§ 321

lg 1 järgi) lõpetas N Vi suhtes väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, siis oleks põhimõtteliselt põhjendatud mõista temalt riigi kasuks välja pool ekspertiisitasust ehk 2497,50 eurot. Samas võimaldab VTMS § 30 lg 14 menetluskulusid määrates arvestada menetlejal KMS § 180 lg-s 3 sätestatut, mis näeb ette, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. N V on kohtus selgitanud, et igakuiselt on tema brutopalk umbes 800 eurot, millele lisandub ka metalli müügist saadav (neto)tulu, mis võib olenevalt kuust olla kuni 1000 eurot (kohtu tl 59). Seega on N Vi igakuine sissetulek umbes 1500 eurot, mõni kuu rohkem, mõni vähem. Arvestades, et metalli müügist teenitav tulu ei ole N Vi püsiv sissetulek, talle kuulub korter, milles ta elab, sõidukid on väheväärtuslikud, tal on ka muud kulutused elamisele (sõidukitele, toidule, eluasemele), leiab kohus, et temalt väljamõistetavat ekspertiisitasu tuleb vähendada veelgi enam. Sealjuures on kohus juba ülal märkinud, et on väga vähetõenäoline, et N V paneks mõne uue rikkumise toime. Kohtu mõistev suhtumine ning isiku jaoks mõistlikult koormavate menetluskulude tasumise kohustuse panemine aitaks uute süütegude ärahoidmise eesmärgile kohtu hinnangul samuti kaasa. Seega arvestades eelpool toodud asjaolusid ning isiku resotsialiseerumisväljavaateid, mõistab 16

(17)4-22-151 kohus N Vilt menetluskuluna välja vedeliku ekspertiisi (akt nr 1-9/277-1) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 600 eurot. Ülejäänud osas tuleb ekspertiisi maksumus ehk 4395 eurot, jätta riigi kanda. N Vi palus kohtul võimaldada väljamõistetav menetluskulu tasuda ühe aasta jooksul (kohtu tl 59 pöördel). Kohtu hinnangul on selline taotlus põhjendatud, mistõttu kohus määrab, et menetluskulu summas 600 eurot tuleb N Vil KrMS § 180 lg 3 kohaselt tasuda võrdsetes osades 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 50 eurot. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.