← Eesti

1-21-6196/17

Obsah (4)§ 118§ 87§ 75§ 56

Kriminaalasi 1-21-6196 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2021 Tallinn (Tallinna kohtumaja) Kriminaalasja number 1-21-6196 Kohtukoosseis Kohtunik P

§ 118

lg 1 p 1 järgi Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav C-R R, isikukood: xxx, xxx kodanik, xxx, emakeel xxx keel, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend - kahtlustatavana kinni peetud 30.03.2021 kell 22.28 ning vabastatud 31.03.2021 kell 14.42 Kaitsja Karine Nersesjan Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada C-R R

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja vabastada ta karistusest kohaldades talle mõjutusvahendit

§ 87

lg 1 p 6 alusel.

§ 87lg 1 p 6 alusel allutada C-R R 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile.

Käitumiskontrolli ajal on C-R R kohustatud täitma kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 8, lg 4 alusel määrata lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; käitumiskontrolli ajal kohustada osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata C-R R Viru Vangla kolmanda üksuse juhi poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkendit ei kohaldatud. Tsiviilhagi: VÕS § 1043 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 rahuldada osaliselt kannatanu O E esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes ning mõista C-R R´elt välja O E kasuks 90 eurot riiete kahjustamise eest, mis tasuda kannatanu O E arveldusarvele nr XXX (AS Swedbank). Jätta rahuldamata kannatanu O E tsiviilhagi osas mis puudutas saamata jäänud tulu ning valuvaigistite maksumust. Kannatanu O E esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes 6000 eurot rahuldada osaliselt ning VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2 ja 5; § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõista C-R R´elt välja O E kasuks mittevaraline kahju summas 500 eurot, mis tasuda kannatanu O E arveldusarvele nr XXX (AS Swedbank). Asitõendid: - - Sündmuskohalt kaasavõetud 1 pudel viina Viru valge, 2-liitrine pudel Sprite’i, 1 pudel Saaremaa GIN´i, proovid verekahtlastest määrdumistest asfaldil ja piirdel, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 1 CD häirekeskusesse tehtud kõne salvestusega – jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; 1 DVD politsei rinnakaamerate salvestustega - jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Kannatanul seljas olnud jope - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Kahtlustatavalt kinnipidamisel äravõetud nuga asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; C-R Rel seljas olnud riided ja jalanõud - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel C-R Rele või tema seaduslikule esindajale; C-R Relt kinnipidamisel võetud proovid - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; C-R Re kasutuses olnud mobiiltelefon Huawei, mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel C-R Rele või tema seaduslikule esindajale; Menetluskulud: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tervikuna riigi kanda menetluskulud kokku 453.40 eurot, mis koosneb: 1. määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses kokku 224.40 eurot ja kohtumenetluses kokku 168 eurot; 2. kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 19.12.2021. I Asjaolud ja menetluse käik C – R R’ele on esitatud süüdistus selles, et tema 30.03.2021 kella 21.45 paiku Tallinnas, xxx asuva Stroomi rannahoone lähedal lõi O E’t ühe korra noaga selja piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning torke-lõikehaava selja piirkonnas koos vasaku neeru alaosa vigastusega (grade 3 vigastus) ja retroperitoneaalse ning selja sirutajalihase sisese verevalumiga, s.o vigastuse, mis vastavalt ekspertiisiaktis nr 21E-AOI0065 esitatud eksperdiarvamusele on eluohtlik. Sel moel C – R R tekitas teisele inimesele raske tervisekahjustuse põhjustades ohu elule s.o

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O Ele on põhjustatud füüsilist, moraalset ja varalist kahju. Ta esitas tsiviilhagi varalise kahju osas summas 447.50 eurot, s.o rikutud riiete maksumuses 90 eurot, saamata jäänud tulu summas 307.50 eurot ning valuvaigistid maksumusega 50 eurot. Mittevaralise kahju osas esitas kannatanu hagi summas 6000 eurot. II Prokuröri seisukoht Prokurör avaldas 28.10.21 istungil süüdistuse sisu ja andis ülevaate tõenditest. Prokuröri hinnangul on esitatud süüdistus tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Prokuröri hinnangul tuleb C – R Re suhtes kohaldada

§ 87

sätestatud mõjutusvahendit võttes arvesse, et tegemist on varem karistamata alaealise isikuga, kel puudub õiguskaitseorganitega igasugune kokkupuude. Samuti kahetseb ta oma tegu ja on kannatanu ees vabandanud. Samasuguse seisukoha on avaldanud ka kohtueelses menetluses kriminaalhooldaja, mistõttu on prokurör veendunud, et kohaldades C-R Re suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrolli, on see piisav meede C-R Re õiguskuulekal teel edasi hoidmiseks. III Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad. Antud asjas tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas vaidlust ei ole. C-R R on oma süüd tunnistanud ka kohtusaalis ja kannatanu ees vabandanud. Kaitsja nõustub prokuröri ettepanekuga mitte karistada noort inimest, vaid vabastada ta karistusest ja kohaldada mõjutusvahendit. Kaitsja nõustub prokuröri poolt pakutud tingimustega. Tsiviilhagi on jäetud tõendamata, seega kaitsja palub jätta tsiviilhagi rahuldamata. IV Tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid ning mida kohtus uuriti:

  1. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud Tallinnas, xxx asuva Stroomi rannahoone ümbrust, fikseeriti verekahtlane määrdumine puidust piiretel ja maas vedelevad alkoholipudelid. Hoone esi- ja parempoolse (kui seista näoga maja esiosa suunas) külje juures, kus ristuvad jalakäijate rajad, on umbes 20m kaugusel majast politseilintidega piiratud ala, kus asfaldil paiknevad erinevad pudelid ja meditsiinitarbed (fotod nr 1-3). Markeeringuga nr 1 tähistati Viru Valge viina 0,5L klaaspudel, mis on läbipaistvat vedelikku täis. Kork on peal. Peale fotografeerimist antud pudel pakendati paberkotti (pakend nr 1; foto nr 4). Markeeringuga nr 2 tähistati Sprite 2L karastusjoogi plastikpudel, milles on umbes veerandik läbipaistvat vedelikku. Kork on peal. Peale fotografeerimist antud pudel pakendati paberkotti (pakend nr 2; foto nr 5). Markeeringuga nr 3 tähistati Saaremaa Rhu Gin 0,5L klaaspudel, mis on umbes pooleldi täidetud roosaka vedelikuga. Kork on peal. Peale fotografeerimist antud pudel pakendati paberkotti (pakend nr 3; foto nr 5). Markeeringuga nr 4 tähistati maas asfaldil olev verekahtlane määrdumine, millest võeti proov1 (pakendid nr 4; foto nr 6). Stroomi rannahoone on kahekordne, maja eest viib asfaldist tee randa (fotod nr 7-8). Hoonel on näha mitmes kohas valgekaameraid. Seejärel liiguti vaatluse käigus hoone eest maja vasakule küljele randa. Rannahoonest umbes 100 m kaugusel, mere ääres liival asuvad puidust piirded (fotod nr 9-10). Liikudes rannahoonest vasaku külje pealt otse piirdeni, on näha piirdel verekahtlase määrdumisega pritsmeid. Antud pritsmed markeeriti numbriga 5, mis fotografeeriti ning millest võeti proov (pakend nr 5; foto nr 11);
  2. Isiku läbivaatuse protokoll, milles on fikseeritud kannatanul O El nähtav vigastus: õmmeldud haav selja keskosas, selg verine /t.l 12 – 16/;
  3. Asitõend: CD-l asuva häirekeskusesse tehtud kõne salvestus, milles tunnistaja palub saata kiirabi kannatanule, kellele löödi noaga selga /t.l 18/;
  4. Tunnistaja C–P T’i ütlused, mille kohaselt viibis ta 30.03.2021 õhtul Stroomi rannas koos 2 sõbraga: C Re ja O Ega. Tarbiti alkoholi, sõbrad tülitsesid, kuid siis rahunesid. Ootamatult lõi C Oi noaga selga. Peale seda ründas O Ci ja lõi teda mitu korda rusikaga. Ta läks vahele ja kutsus kiirabi. Tunnistaja selgitas, et C-R Rt teab ta umbes 2 aastat, O Et tunneb 4 aastat. C-R R on xx aastat vana. 30.04.2021 umbes kella 20:30 kohtus ta nendega Kolde pst. bussipeatuses. Enne seda nad helistasid talle ja nad leppisid kohtumise kokku, et koos aega veeta. Kes alkoholi ostis, et ei tea, kuna kui tunnistaja kohtus C-R Riga ja Oi Ega oli juba alkohol ostetud. Kui nad tulid oli neil juba alkohol kaasas. Lisaks oli näha, et nii C-R kui O olid juba kohtumise ajaks alkoholi tarvitanud. Nad jalutasid Stroomi rannal ja tarvitasid alkoholi. Tunnistaja mäletab, et tema käes oli Sprite ja vist Oi kui ka C-Ri käes oli alkohol - neil oli džinn ja Viru Valge. Ise ta kellelegi alkoholi ei pakkunud, vastupidi hoopis nemad pakkusid talle. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus Ci ja Oi vahel sõnelus. O ütles, et ta soovib mere äärde minna aga C ei soovinud. Tunnistaja mäletab, et O ütles Cile, et ta läheb koos tunnistajaga nagunii mere äärde ja kui C soovib, siis võib jääda oma kohale ja ei pea kaasa tulema. O ütles Cile umbes, et kui sa tahad sa võid üksi olla, aga C otsustas ikkagi neile järele tulla. Kui nad olid jõudnud puidust piirete juurde, vaatas O mere poole ja ütles - vaata kui ilus on. Järsku ühel hetkel oli C Oi selja taga ja siis O kukkus maha. Kuna tunnistaja seisis Oi kõrval, siis ta keeras ennast Ci poole ja nägi, kuidas ta paneb noa taskusse. Kui ta Ci käest küsis, mida ta tegi ning mille eest, siis vastas, et ta ei teinud midagi. Ta märkas, et Oile tuleb seljast verd, ütles Oile, et ta võtaks jope ära, kuna ta on verine ja siis küsis uuesti Ci käest, kas ta lõi Oi noaga ja mille eest, mille peale C vastas: „ei löönud noaga, ma viskasin noa juba ammu ära". Ta ütles Cile veelkord - „mida sa tegid, mis toimub, kutsu kiirabi" ja C ütles uuesti, et ta ei teinud midagi. O oli maas liival, aga C otsustas sealt minema minna. Tunnistaja lükkas Ci tagasi Oi poole, kuna samal ajal helistas 112 ja kutsus kiirabi ja politsei. Tema mäletamist mööda C kükitas Oi kõrval. O lamas liival ning kui tal oli võimalus lõi ta Ci paar korda rusikaga näkku. Pärast osutati Oile abi ja viidi ta haiglasse. C peeti kinni politsei poolt. C-Ril oli mobiiltelefon rannas kaasas ja tunnistaja mäletab, et kuna C-R oli kartnud telefoni kaotada, palus ta võtta telefon tunnistaja kätte, kuid kuna ta keeldus, palus ta Oi, kuid pole kindel kas O võttis telefoni enda kätte või mitte.
  5. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati kahtlustataval alkoholijoove 1,10 mg/l kohta /t.l 22/;
  6. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt tuvastati kahtlustataval joove metüleendioksüamfetamiinist/MDA/, tetrahüdrokannabinoolist/THC/ ja amfetamiinist /t.l 23/;
  7. Isiku läbivaatuse protokoll, milles on fikseeritud kahtlustataval nähtavad vigastused : haav kulmul, haav parema käe pöidlal, verekahtlased määrdumised ninal, põsel, kätel, vasakul säärel. Jope taskust leitud taskunuga, millel samuti veresarnane määrdumine /t.l 24 – 30/;
  8. Asitõendi : DVD-l asuvate 3 politseiametniku rinnakaamera salvestuste vaatlusprortokoll, millest nähtuvad osaliste selgitused vahetult peale sündmust /t.l 31 – 36/;
  9. Asitõendite vaatlusprotokoll, milles vaadeldud kannatanul seljas olnud jopet, fikseeritud rebend keset selga /t.l 38 – 44/;
  10. Asitõendi : kahtlustatavalt kinnipidamisel äravõetud noa vaatlusprotokoll, milles on nuga vaadeldud, nähtav on verekahtlane määrdumine noateral /t.l 45 – 47/;
  11. Asitõendite : kahtlustataval kinnipidamise ajal seljas olnud riideesemete : poolsaabaste, sokkide, dressipluusi, pükste, soojade pükste ja jope vaatlusprotokoll, milles on fikseeritud verekahtlased määrdumised saabastel, dressipluusil ja pükstel /t.l 48 – 61/;
  12. SA PERH kompuutertomograafia uuringu vastus O E kohta, mille kohaselt tuvastati kannatanul vasaku neeru vigastus /t.l 66 – 67/;
  13. SA PERH patsiendikaart, millest nähtuvalt tuvastati kannatanul selja alaosa ja vaagna lahtine haav millega kaasnes suur verekaotus /t.l 69 – 70/;
  14. C – R R’e poolt kahtlustatavana antud ütlused, milles selgitab, et ei mäleta juhtunut kuna oli joobes. O E on tema hea sõber. Tunneb teda 2 või rohkem aastat, kes on xx aastat vana. O on teadlik, et C – R R on alaealine. O helistas talle ja tegi ettepaneku kohtuda ja aega veeta. Nad kohtusid Estonia pst peatuses kella 17.00 paiku ja käisid xxx keskuse toidupoes, kus O ostis kanget Gini, mille nad koos vanalinnas uisuplatsi juures ära jõid. Pärast sattusid nad kuidagi Pelgur-anda, kus nendega liitus K (tema perekonnanime ei tea, ta on Oi tuttav). C – R Rel oli kaasas taskunuga. Pruuni puidust käepidemega, teral on laigud ja kiri, et nuga on tehtud Jaapanis. Tavaliselt ta ei kanna seda kaasas, aga seekord oli niisama kaasas. C – R R mäletab, et oli juba politseiautos. Käis jõnksatus, mille tõttu ta kukkus politseiautos ja lõi end. Miks ja kuidas ta sattus politseiautosse, ei tea. Oi noaga löömist väga kahetseb, aga kahjuks ei mäleta midagi. Enda mäletamist mööda tarvitas ainult alkoholi. Oma ütlusi täiendas C – R R seigaga, et ühel hetkel oli ta Stroomi rannahoone lähedal maas - ma lamasin paremal küljel ja O koos teise noormehega (kelle nime ma ei mäleta) peksid teda koos kätega ja võimalik, et ka jalgadega (seda kindlalt väita ei saa, kuna ei mäleta). Teda löödi siis näkku ja vastu selga. Kuna O ja teine noormees on täiskasvanud ja temas füüsiliselt tugevamad, võttis ta enda jope vasakust taskust enda liigendnoa ja tegi selle lahti. Ta võttis noa välja, kuna teda peksid kaks isikut ja tal ei jäänud muud üle, kui ennast kaitsta. Ta ei mäleta, mis toimus edasi ja kas ta lõi selle noaga Oile selga. Teadmata asjaoludel sattus tema mobiiltelefon Huawei Oi kätte. Pärast seda, kui ta sai politseiametnike käest enda mobiiltelefoni tagasi, siis avastas, et mobiiltelefoni korpus on painutatud ja ekraan on katki, mistõttu ei saa enam telefoni kasutada. O Et peab enda sõbraks ja nad tunnevad teineteist 1-2 aastat. Tol õhtul pidi tema juurde minema ööbima. Ei oska öelda, kuidas nendevaheline konflikt Stroomi rannas alguse sai ja mis oli selle põhjuseks.
  15. Kannatanu O E ütlustes on kirjeldatud kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kannatanu selgitas, et 30.03.21 kohtus C R Rega Tallinnas, Vabaduse Väljaku lähistel. C on talle juhututtav (enne juhtumit olime kohtunud 3-4 korda), kellega läbi tutvuste on veidi suhelnud. Teab, et C on alaealine. Temaga kokku saades olid seal ka teised isikud, kelle nimesid ei tea ja kes tarvitasid juba eelnevalt alkoholi. Nendega olles hakkas C uhkeldama oma hästi terava noaga ja rääkis, et sai selle kingituseks (nuga oli puidust käepidemega, kokkupandav). Mõne tunni pärast liikusid nad Vabaduse Väljaku xx poodi, kuna kannatanu soovis saada kokku C-P Tiga, kes on tema hea sõber ja kellega polnud ammu suhelnud. Ta ostsin enda ja Ci tarbeks 1-1 Saaremaa Džinni ja poole liitrise Viru Valge viina. Cile ei pakkunud alkoholi juua. Osts ainult enda ja C Ti tarbeks. Edasi liiksid C Rega number 40 bussile, et sõita Kolde peatusesse ja liikuda koos Tiga randa. Kohale jõudes tarvitas Tiga mõõdukalt alkoholi ja läksid merele lähemale, et privaatselt juttu rääkida. See oli umbes kell 21.
  16. C võttis samuti iseseisvalt džinni ja jõi seda. Keegi ei pakkunud temale. Ta jõi džinni oma soovil. Ütlustest nähtub, et alguses kõik oli korras ning umbes 10 minutit enne juhtumit rääkis C, et nad on head sõbrad tema arvates ja ta sooviks kannatu juurde ööseks tulla. Peale seda, paludes Ciga veidi privaatsust, et rääkida läksid nad kahekesi merele lähemale ning ühel momendil tuli selja tagant nende juurde C, kes tahtis midagi öelda. Kannatanu palus tal veidi oodata, et rääkida Ciga lõpuni. Järgmine moment mida kannatanu mäletab, oli, et kukkus Ti kõrval kokku. Mõne hetke pärast tundis seljas, vasakul pool valu ning käega katsudes nägi, et käsi oli väga verine. Selle peale küsis T kõvahäälselt Cilt, mida sa tegid. Hiljem rääkis T talle, et ta nägi kuidas C pani verise noa taskusse ja vastas, et tema ei teinud midagi. Ise ta seda ei näinud kuid koha peal olid nad kolmekesi. Tõustes hoidis vasaku käega haavast kinni ja T kutsus kiirabi ja politsei. Kuna nad mõlemad on kuulnud, et Cil oli vahepeal suur probleem narkootikumidega, siis tundus, et C oli vahepeal neile märkamata midagi tarvitanud. C lõi noaga selga ootamatult. Kannatanu ei teinud enne seda temale midagi provotseerivat. Peale seda ta lõi teda 2 korda rusikaga näkku ja rohkem ei teinud midagi. Edasi mäletab, et kohale tuli kiirabi ja politsei ning ta viidi haiglasse. Haiglas tehti seljale 3 õmblust ning suunati intensiivravisse antibiootikumidega voodi režiimile. Pärast seda, kui uurija helistas talle ja küsis, kuidas sattus C-R Re mobiiltelefon ja pangakaart tema jätte, rääkis ta C Tiga ja tuli meelde, et ajal, kui viibisid Stroomi rannas, ütles C-R R, et ta kardab, et võib kaotada oma mobiiltelefoni koos pangakaardiga ja palus võtta neid hoiule. Kannatanu pani Ci mobiiltelefoni koos pangakaardiga panin enda jope tasku. Seda nägi ja kuulis C-P T. Juba siis telefonil oli ekraan katki - mõrane.
  17. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 21E-AOI0065 kohaselt on kannatanul diagnoositud torkelõikehaav selja piirkonnas koos vasaku neeru alaosa vigastusega (grade 3 vigastus) ja retroperitoneaalse ning selja sirutajalihase sisese verevalumiga. Nimetatud vigastus on eluohtlik /t.l 115 – 116/. Kohtule esitatud alaealist süüdistatavat iseloomustavad tõendid
  18. SA PERH väljavõte haigusloost ja vastus nõudekirjale, milles kirjeldatakse kahtlustatava vaimset seisundit ja diagnoosi /t.l 79, 138 - 139/;
  19. Tunnistaja F Ai ütlustes iseloomustab tunnistaja oma poega C-R Rt. Ütlustest nähtuvalt om CR R ainukene laps peres. C-R õpib xxx. Eelmisel aastal ta õppis väga hästi kuid sel aastal on C-Ril õpiraskused. C-Ril on varem politseiga probleeme olnud. Ta tarvitas alkoholi ja narkootikume, kuid poja sõnade järgi teab, et ta soovib narkootikumide tarvitamisest loobuda. Kodus ta on hea laps. Teeb seda mida palutakse. Varem elas C-R R koos oma emaga, kuid tekkisid probleemid ja C-R R jooksis kodust ära. Pärast seda ta elas tunnistaja vanemate juures ja seejärel, umbes 5 aastat, on nad koos elanud. C-Ri emalt võeti vanemlikud õigused ära. Seda, et poeg lõi kedagi noaga, sai teada politsei käest järgmisel päeval, noorsoopolitseiniku käest, kui hakkas C-Rit otsima, kuna ta ei ööbinud kodus. Keegi ei teavitanud, et C-R oli kinni peetud. Kodus C-R selgitas, et ta ei mäleta midagi. Ta tunnistas, et tarvitas alkoholi koos sõpradega. C-Ril oli kulm katki. Paremal pöidlal oli haav. Tunnistaja arvab, et ei saa välistada, et see oli kahepoolne kaklus. Ta nägi, et C-R oli masenduses. Praegu suunati C-R tema soovil psühholoogi ja psühhiaatri juurde. Veel pakuti rehabilitatsiooni läbimist xxx ja nad arutavad C-R Riga seda. /t.l 80 - 81/;
  20. Kohtule on esitatud tunnistaja A F ütlused, milles annab ülevaate kahtlustatavaga läbiviidud tegevustest ja nimelt on ta Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna kesklinna piirkonnagrupi noorsoopolitseinik ning alatest november 2020 tegeleb alaealisega C-R R, kes elab aadressil xxx. Nähtuvalt ütlustest oli alaealise C-R. Rega esimene kokkupuude narkootiliste ainete üledoos, millega ta sattus lastehaiglasse. Tunnistaja on C.-R. Rega tihedalt töötanud alatest esimesest info saamist lastekaitse poolt (24.11.2020), kuni tänasepäevani (uurinud minevikku, uurinud kuidas saaksime teda ja perekonda aidata ning kui suur on narkootiliste ainete sõltuvus). 11.12.2020 alaealine ja lapsevanem F A allkirjastasid nõusoleku programmis „xxx" osalemist, millega sai alustada alles 16.03.2021, kuna C-Ril tulid vahejuhtumid, mis olid seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. 31.03.2020 alustades tööpäeva, luges patrullpolitseiniku N F ettekannet selle kohta, et 30.03.2021 hilisõhtul alaealine C.-R. R oli kinnipeetud seoses nuga andmisega teisele inimesele/isikule. Sündmus leidis aset Põhja-Tallinnas, Stroomi rannas. Samal hommikul (31.03.2021) sai F. A (lapsevanem) telefoni kõne, et F 'i laps (C-R) ei ole eilsest päevast koju tulnud ning ei vasta ka telefoni kõnedele. 31.03.2021 läks jaoskonna kambriblokki alaealisega suhtlema ning kuna C-R on ka sotsiaalprogrammis, olin ta nõus kiir narkotestiga (uriin), mis näitas ainete MDA, THC ja AMP positiivse tulemust - alaealine aga väitis, et ei mäleta midagi ainete tarvitamise kohta. C-R oli tunnistanud, et eelnev päev oli tarvitanud alkohoolset jooki (džinn), mis on tuvastatud indikaatorvahendiga peale sündmust. Peale C-Ri vabastamist võttis ta koos ohvriabitöötajaga I S C-Ri üle ja läksid rääkima ning C tundis huvi enda telefoni vastu, mis läks eelmine öö kaduma. Alaealise kirjeldas enda telefoni ja asju, mis peaksid telefoni ja telefoni kaitse vahel olema. Miks telefon oli kannatanu asjade hulgas C-R ei osanud seletada, sest ta ei mäletanud midagi. Vestluse käigus oli C-R: vaikne; tõsine; endasse tõmbunud; soovis, et teda ei oleks olemas (peale viimast sündmust); rääkis suitsiidi mõtetest ja ka katsetest; muretses enda sõprade suhete pärast; ning palus abi psüühilise ravi tasandil. 30.04.2021 kell 21:43 helistas C-R R isa (F), kes andis teada, et laps tuli koju, tunda alkoholilõhna suust ja räägib, et tema ja perekonnaliikmete elu on ohus. Peale kõne saamist, helistas tunnistaja C-Ri telefonile, et uuris mis on juhtunud. Alaealise kõne maneeri järgi oli arusaadav, et C oli alkoholi tarvitanud ja laps tunnistas, et on ühe õlle joonud. Suheldes temaga telefoni teel, ei saanud last rahustada ja veenda magama minna ning otsustas minna perekonna juurde aadressile xxx. Kohapeal vestles Ciga, kes oli pleedi all voodis ja nuttis. Küsimusele, mis juhtus, oli lapse vastuseks see, et "te ei saa minust aru (ei mõista probleemi) ja ma ei tohi palju rääkida". Pikkema vestluse peale hakkas laps rääkima ja selgitas probleemi. Jälitamise kohta rääkis C nii palju, et tema maja juures pargivad „kahtlased" autod ja jälgivad teda. Õues kõndides/jalutades, tunneb alaealine, et teda jälitatakse iga nurga tagant, mille pärast ei julge ta palju õues aega veeta, istub parem kodus. C ei julge enda sõpradega suhelda, kuna kardab neid asjasse segada. C-R R arvab, et kõik praegused probleemid tulid tal peale oma „sõbrale" noa andmist, mille kohta Kesklinna politseijaokonnas on käimas kriminaalmenetlus. C-R'i kasuema M ja isa F andsid teada, et kui laps hakkas rääkima, et teda jälitatakse, hakkas M vestlust lindistama. Selle kohta koostas ettekande ning koos tehtud kasuema poolt lindistusega edastas narko- ja organiseeritud kuritegude talitusse /t.l 83 – 85/;
  21. Kohtule on esitatud tunnistaja H M ütlused, milles kirjeldatakse Kesklinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna kokkupuuteid kahtlustatavaga /t.l 111 – 112/. H M hakkas tegelema C -R Rega alates septembrist
  22. Kuni
  23. aastani elas C -R R oma emaga koos, kes kuritarvitas alkoholi. C-Ri isa elas eraldi ja ei osalenud poja elus, toetas ainult rahaliselt.
  24. eluaastast elab CR koos isaga kuna emalt võeti ära vanemlikud õigused. Isal on uus elukaaslane. C-Ri oli vastuvõtul psühhiaatriahaiglas, mis diagnoos C-Ril ei ole teada. C-Ril on sotsiaalsed probleemid. Ta tarvitab narkootikume ja alkoholi. Käesoleval ajal tegeletakse C-R Rega väga aktiivselt. Peale seda kui ta oli kinnipeetud politsei poolt kuriteo toimepanemise pärast, oli korraldati kohtumisi C-R Re ja tema isaga, et teha tema kodune olukord paremaks. Käesoleval ajal pakuti perele, C-Ri nõusolekul suunata teda rehabilitatsiooni läbima xxx, mis asub xx ja seal viibivad sõltuvusprobleemidega noorukid.
  25. Iseloomustusest xxx poolt nähtub, et C-R R õpib xxx. xxx õpib ta alates
  26. aastast. Cil on head suhted klassikaaslaste ja teiste koolikaaslastega. Samamoodi on tal hea käitumine õpetajate ja kooli personaliga. Samas ei ole tal klassi- ja koolikaaslaste seas väga palju sõpru, need on pigem väljast poolt xxx, mistõttu puudub koolil täpsem ülevaade tema sõpruskonna või tema enda tegevuste kohta pärast koolipäeva. Teada on, et Cile meeldib vabal ajal tegeleda spordiga. Tema õpitulemused on rahuldavad ja valdavalt head. Kontaktõppe ajal täitis C-R kooli kodukorra reegleid enamasti korrektselt. Distantsõppeajal on C-Ril tekkinud kodutööde esitamisega mõned võlgnevused, samas on ta osalenud usinasti zoomi-tundides ja kõik tema poolt tehtud tööd on ka saanud positiivse tagasiside õpetajate poolt. Ci võib iseloomustada pigem sissepoole elava noormehena, kes igast oma murest kogu maailmale kuulutama ei lähe. Samas klassijuhatajaga on tal tekkinud usalduslik suhe. Ka koolijuhiga on Cil head suhted, kontaktõppe ajal eriti. C-Rit iseloomustab väljend "vaga vesi, sügav põhi". Kui tavaliselt ta oma arvamust igal juhul avaldama ei kipu, siis pahameelt millegi või kellegi suhtes julgeb ta välja näidata, argumenteerides asjalikult ja omi mõtteid selgitades. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi kool (juhtkond, klassijuhataja) on teadlik, et C-Ril on olnud oma noore ea kohta kergemaid ja raskemaid aegu, ei ole ta oma käitumisega kunagi kooli mainet rikkunud, olnud abivalmis kaaslane ja õpilane./t.l 148 – 149/;
  27. Kohtule esitatud xxx vastuses nõudekirjale antakse ülevaade varasemalt rakendatud mõjutusvahenditest ja nimelt teatatakse, et xxx sotsiaalhoolekande osakonnas töötab perekonnaga lastekaitsespetsialist H M, varasemalt on perega töötanud ka lastekaitsespetsialist A V. Alaealine on suunatud ennetusprogrammi „xxx", samuti on lastekaitsespetsialist suunanud lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele, millele tuli positiivne vastus. Rahalisi toetusi pere saanud ei ole. Arutusel on olnud lapse trenni rahaline toetus, kuid isa sõnul on C-Ril olnud rahaliselt võimalus käia trennides, millest laps ei ole huvitatud olnud. Selle aja jooksul, mil laps on elanud isaga, ei ole kool andnud teada, et lapsel oleks koolikohustuse täitmisega probleeme. 16.03.2021 suhtles lastekaitsespetsialist H M telefoni teel C-Ri klassijuhatajaga, kelle sõnul jaanuaris ei läinud lapsel koolis väga hästi, kuid märtsiks oli C-R tööd järgi teinud, osales tundides ja esitas töid õigeaegselt. Lastekaitsespetsialist on lapsega kohtunud kolmel korral. Esimest korda 16.09.2020 kui C-R R käis koos isaga xxx sotsiaalhoolekande osakonnas vastuvõtul. Teisel korral 16.03.2021 politseijaoskonnas programmi „xxx" raames ning kolmas kord 12.04.2021 kui lastekaitsespetsialist tegi kodukülastuse aadressile xxx. Hetkel on perega kokkulepe, et C-R läheb sõltuvusprobleemidega noorukite ravikeskusesse xxx esimesele vestlustele, et saada tagasisidet, kas antud teenus on C-Rile sobiv. Kui xxx spetsialistid hindavad, et teenus ei ole C-Rile sobiv, on noorsoopolitseinik teinud perele MDFT programmi suunamise, mille jaoks on pere nõusoleku andnud. /t.l 152 – 153/
  28. Kriminaalhooldaja poolt koostatud kohtueelse ettekande kohaselt vajab kriminaalhooldusametniku hinnangul C-R tugevat toetusvõrgustikku, et tulevikus probleeme efektiivselt ja seaduskuulekalt lahendada. Kuigi C-R osaleb juba sotsiaalprogrammis „xxx" ning saab ka psühholoogilist nõustamist, siis kriminaalhooldusametniku hinnangul oleks alaealist kõige efektiivsemalt võimalik mõjutada mõjutusvahendina käitumiskontrolli näol, mille puhul isikuga oleks võimalik läbi viia erinevaid rehabiliteerivaid vestlusi; teha pikemaajaliselt sõltuvusainete tarvitamise osas kontrolli. Samuti oleks jooksvalt pikema aja vältel ülevaade noore inimese meeleoludest, muredest - vajadusel on võimalik inspireerida pöörduma vastava spetsialisti poole. Lähtudes eeltoodust leiab kriminaalhooldusametnik, et C-R Re suhtes annab parimat tulemust tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks mõjutusvahendina käitumiskontrolli kohaldamine

§ 87lg 1 p 6 alusel.

Tegevused või kohustused riskide maandamiseks mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid mitte tarvitada alkoholi ja jätkata psühholoogi vastuvõttudel käimist kuni vajaduse ära langemiseni /t.l 163 - 166/.

  1. 28.10.2021 toimunud kohtuistungil selgitas C-R R, et süüdistus on talle arusaadav. Ta tunnistas oma süüd täielikult, oli nõus et asja arutatakse lühimenetluses ning ei soovinud enda küsitlemist, jäädes eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta selgitas täiendavalt, et käesoleval hetkel elab ta ema juures. Hetkel koolis ei käi, kuid tegeleb palju spordiga. Samuti osaleb ta programmis, kus läbib loenguid ja seal otsitakse ka noortele tööd. Samuti suhtleb ja tunneb tema käekäigu vastu noorsoopolitseiametnik, kes tegeles temaga kohtueelses menetluses. Alkoholi ja narkootikume ta ei tarvata enam ja kahetseb väga ning vabandab kannatanu ees. Sügisest soovib õpinguid jätkata ametikoolis.
  2. C-R Re seaduslik esindaja F A selgitas, et praegusel hetkel on pojaga asjad korras. Programm, milles ta osaleb, on organiseeritud xxx lastekaitsetöötajate poolt. Eelnevalt on C nendega ühenduses olnud. Temalt küsiti arvamust, mis töid ta praegu võiks teha jne. Käesoleval hetkel elab poeg alaliselt ema juures ja see on olnud poja huvides ende ühine otsus ning suhted on head.
  3. Kannatanu jäi esitatud tsiviilhagi juurde. Ta selgitas, et hagi suurendamise põhjuseks on see, et mida aeg edasi, seda rohkem annab seljavigastus tunda, nii tööd tehes kui ka vabal ajal. Loomulikult polnud see hea mõte tarvitada alkoholi koos alaealisega, kuid kannatanu hinnangul ei saa teda selles süüdistada, kui inimene ise soovis alkoholi tarvitada. V Kohtu seisukoht

§ 118

lg 1 p 1 objektiivse koosseisu moodustab raske tervisekahjustuse tekitamine kui teo tagajärjena on põhjustatud oht elule. Kaitstav õigushüve on inimese tervis ning oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Subjektiivse koosseisu puhul tuleb arvestada, et raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu ehk tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärjeni.

Kohtu hinnangul menetlusosaliste vahel vaidlust teo toimepanemise ning tõendatuse osas ei esine ning sellekohased tõendid on kohus ka juba avanud ning C-R Re süü talle inkrimineeritud kuriteos on leidnud tõendamist. Süüdistatav on nii kohtueelses menetluses kui kohtus kinnitanud, et ta on selle kuriteo toime pannud, lisaks on ülejäänud tõenditega tuvastatud, et justnimelt C-R R lõi kannatanut noaga seljapiirkonda ja tekitas sellise vigastuse, mis oleks võinud lõppeda ka traagilisemalt. C-R ise on öelnud, et ta väga hästi ei mäleta juhtunut, mis on ka eluliselt usutav võttes arvesse, millises koguses erinevate ainete tarvitamist tal pärast kinnipidamist tuvastati suhteliselt tugev alkoholijoove, lisaks ka narkootilistest ainetest joove. Arvestades C-R Re noort iga ja suhteliselt hõlbukest kehaehitust, on eluliselt usutav, et ta juhtunut uduselt mäletab. Samas ei välista see süüd. Eluohtlikkust

§ 118

lg 1 p 1 tähenduses saab toimepanijale omistada üksnes juhul, kui see on põhjustatud tahtlikult või hooletusega. Kohut hinnangul on C-R Re poolt toime pandu hooletuse vormis ja nimelt on võimalik olukord, kus isik tekitab tahtlikult tervisekahjustuse, mis objektiivselt on eluohtlik, kuid mille eluohtlikkust ta ise võimalikuks ei pea, kuid oleks pidanud pidama. Kriminaalasjas ülekuulatutud tunnistaja C – P T nägi sündmusi vahetult pealt ning andnud selles osas konkreetseid ütlusi, samuti on ekspertiisiaktiga tõendatud kannatanule vigastuste tekkimise ulatus, milline osutus eluohtlikuks ning seega on C-R Re tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 118lg 1 p 1 järgi.

VI Karistus Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. C-R R on juhtunut südamest kahetsenud. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta 16 aastane noor. Ta on varasemalt karistamata isik, kellel varasemalt puudus igasugune kokkupuude õiguskaitseorganitega. Samas on kohus tutvustanud läbi kohtus uuritud tõendite, et tegemist on mõnevõrra problemaatilise noorega, kel esinevad erinevad ärevushäired ning alkoholi ja erinevate ainetega kuritarvitamisega koosmõjus saabus ka paraku käesolev tagajärg. Võttes arvesse, et tegemist oli esmakordse õigusrikkumisega C-R Re elus ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning vabandamist kannatanu ees, ei ole kohtu hinnangul käesoleval hetkel tema karistamine otstarbekas ning C-R Re suhtes on võimalik kohaldada mõjutusvahendit. Karistusõigus eeldab nimetatud vanuses alaealiselt arusaamist oma teo keelatusest või võimet oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, kuid see võime pole alaealisel samaväärne täiskasvanuga alaealise sotsiaalse ebaküpsuse tõttu.

§ 87

sätte eesmärk on vältida alaealise karistamist ja saavutada karistusõiguse ülesannete täitmine pigem mittekaristuslike mõjutusvahendite kohaldamisega. Ka kriminaalhooldaja on oma kohtueelses ettekandes teinud ettepaneku, et C-R Re suhtes annab parimat tulemust tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks mõjutusvahendina käitumiskontrolli kohaldamine

§ 87lg 1 p 6 alusel.

Kohtu hinnangul on selline lähenemine mõislik ning perspektiivne. Allutades C-R Re käitumiskontrollile üheks aastaks täitmaks erinevaid kontrollnõudeid, peaks see olema piisav meede hoidmaks C-R Rt edaspidi õiguskuulekal teel. Teadaolevalt tegeleb käitumiskontrolli perioodil alaealise noorukiga väga palju erinevaid inimesi ja asutusi, kes koos töötavad selle nimel, et C-R Re elus enam uusi õigusrikkumisi ei tuleks ning seega saab kohus eeldada, et lisaks heale kodusele tugivõrgustikule saab C-R R piisavalt tuge ka sotsiaalsüsteemist. Samuti on mõistlik kohaldada lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning osaleda sotsiaalprogrammis. VII Tsiviilhagi Ainuke vaidlusküsimus käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagi. Nii nagu kinnitas prokurör kui ka kaitsja - C-R Re süü küsimuse lahendamine oli võimalik kohtueelses menetluses. Kohtueelses menetluses O E selgitas, et rikutud oli talvejope maksumusega 50 eurot, triiksärk maksumusega 15 eurot ning teksapüksid maksumusega 25 eurot. Jope ning särk on rikutud, kuna nendes on suur noaauk, mida ei saa parandada. Teksapüksid on määrdunud verega ning neid kasutada enam ei saa. Juhtumi tagajärjel ei saa ta ka nädala aja möödudes ennast korralikult liigutada (paelu siduda ja sokke jalga panna), magada saab vaid ühe külje peal ning ka väiksem füüsiline pingutus on liigselt kurnav. Sellega tekitati talle moraalne kahju. O E esitas 27.04.2021 tsiviilhagi, mille kohaselt temaga tegelenud arsti sõnul ei vaja ta operatsiooni seoses neeru vigastusega. Taastumine võtab vähemalt 3 kuud. Siiamaani tunneb valu selja piirkonnas. Esimene nädal pärast saadud vigastusi ei saanud ta normaalselt hingata, magada. Ta ei saanud isegi jalanõusid jalga panna. Kõik see tekitab talle ebamugavusi ja oluliselt muutis elukvaliteedi. Arvestades kuriteoga põhjustatud füüsilist valu ja vigastustest tulenevaid kannatusi leiab kannatanu, et antud kallaletungiga oli talle tekitatud moraalne kahju, mille suuruseks hindab 2000 eurot. Saadud löögi tulemusena olid pori ja verega määrdunud ja seetõttu rikutud riided teksapüksid maksumusega 25 eurot, triiksärk maksumusega 15 eurot ja talvejope Black Squad maksumusega 50 eurot. Kuna kannatanu oli sunnitud viibima haiguslehel 1,5 kuud, siis jääb tal saamata teatud summa palgast. Kuus sai palka keskmiselt 605 eurot. Haiguslehel olemise eest saab hüvitist 600 eurot. Seega jääb saamata 307,5 eurot. Samuti pidi ostma valuvaigistid, mis maksid 50 eurot (tšekid ei ole säilinud). Seega on kannatanule tekitatud varalist kahju 447,5 eurot (tšekid ei ole säilinud). Samuti esitas kannatanu 12.08.2021 täiendatud tsiviilagi, milles suurendab mittevaralise kahju summat. Algse hagi esitamisest möödunud rohkem kui kolme kuu jooksul on saanud selgeks, et tervislik seisund ei ole jätkuvalt taastunud. Füüsiline liikuvus ja suutlikkus teha füüsilist tööd on jätkuvalt piiratud. Tööpäeva jooksul vaevleb pidevalt seljavalu käes, isegi lühikese päeva ajal. Selg peab olema kaetud kinesioloogilise sidemega, mis hoiab lihased soojas. Enne tegi füüsilist tööd ja igapäevaselt trenni. Enam ei ole see võimalik. Tugevama pingutuse peale tekib aeg-ajalt alaselga väga tugev valu. Ka hommikul on raskusi liikuma saamisega. Pidi ka töökohta vahetama, valima töö mis ei eelda füüsilist jõudu ja liigutamist. Soovib esitada mittevaralise kahju nõude summas 6000 eurot, varalise kahju osas jääb varasemalt esitatud summa juurde. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud hagi juurde. Süüdistatav ja tema kaitsja hagi ei tunnistanud ja isegi kui möönda varalise kahju tekkimist, ei ole kaitsja nõus mittevaralise kahju hüvitamisega. Kaitsja juhtis tähelepanu, et kriminaalmenetluses toimub tsiviilhagi lahendamine tsiviilkohtumenetluse põhimõtete kohaselt ja TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjaolu, et tsiviilhagi on esitatud kriminaalmenetluses ei tähenda, et kannatanul oleks madalam tõendamiskoormis võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. Kui analoogne tsiviilhagi oleks esitatud tsiviilkohtus, siis ilmselt oleks see jäetud rahuldamata, kuna mitte ühtegi tõendit kannatanu esitanud ei ole. Samuti juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et kuigi süüdistatava teguviis ei ole õigustatav, tuleb arvesse võtta ka seda, mis asjaoludel antud sündmus üldse aset leidis. O E on xxxaastane noormees, C-R R on xxx-aastane. Täisealine isik ostab alkoholi ja tarvitab seda koos alaealisega. See on väga kahetsusväärne käitumine, tänu millele ka sündmused eskaleerusid. Kohtu hinnangul on tsiviilhagi varalise kahju väljamõistmiseks osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osas, mis puudutab rikutud riideid kogusummas 90 eurot. Tegemist on kuriteo tulemusena lõhutud ja rikutud riietega, mille taastamine ei ole enam võimalik. Nimetatud summa ei ole ilmselgelt ebamõistlik. Tuleb tõdeda, et kannatanu on jätnud täielikult põhjendamata kahjunõue saamata jäänud tulu osas ning arvutuskäik, milliselt ta on jõudnud summani 307,50 eurot, on kohtule teadmata ning seda pole ka võimalik kontrollida kuivõrd mitte ühtegi tõendavat dokumenti pole kannatanu esitanud. Kui rikutud riiete maksumuse osas saab kohus öelda, et tõepoolest nende hind on mõistlik ning kriminaalmenetluses ei ole alati võimalik eeldada, et kannatanu hoiab alles kõik ostutšekid, mis puudutavad väheväärtuslike esemete ostmist, siis tõendada saamata jäänud tulu, k.a oma sissetulekuid ning haigushüvitisi saamisi ei saa olla keeruline. Oma hagiavalduses on kannatanu viidanud, et hagi aluseks olev sündmus ja tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimikus kogutud tõenditega. Kohus loeb tuvastatuks, et asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendavad kuriteoga rikutud riideid, hindab tekitatud kahju mõistlikuks, kuid muus osas on hagi varalise kahju osas tõendamata. Tõendamata on ka kannatanu kahjunõue valuvaigistite osas, mida ta hindab 50-le eurole. Kuritegu leidis aset 30.03.2021 ja hagi esitas kannatanu 27.04.2021 ehk kuu hiljem peale juhtunut. Väidetavalt on ta selle ajaperioodi jooksul ära tarvitanud valuvaigisteid 50 euro väärtuses, mis kohtu hinnangul on enam kui ebausutav, v.a. juhul, kui kannatanule ei kirjutatud eraldi arsti poolt valuvaigistavat retseptiravimit, mida polnuks keeruline tõendada. Üldjuhul on valuvaigistid saadaval käsimüügiravimitena ja nende keskmine hind jääb 6 euro kanti. Näiteks kui vaadelda klassikalist käismüügiravimina saadavat Ibuproefeni, maksumusega 5,48 eurot, 50 tabletti karbis ja kui eeldada, et ravimiinfo ei soovita manustada üle 3 tableti päevas, siis on ilmvõimatu tarbida valuvaigisteid 50 euro eest ühes kuus. Seega jätab kohus ka selles osas kannatanu poolt esitatud varalise kahjunõude rahuldamata. Kannatanu O E on esitanud ka moraalse kahju nõude summas 6000 eurot, milleni ta suurendas oma kahjunõuet algse 2000 euro asemel. Hagiavalduse järgi seisnes kannatanu mittevaraline kahju elukvaliteedi languses. Algse hagi esitamisest möödunud rohkem kui kolme kuu jooksul on saanud selgeks, et tervislik seisund ei ole jätkuvalt taastunud. Füüsiline liikuvus ja suutlikkus teha füüsilist tööd on jätkuvalt piiratud. Tööpäeva jooksul vaevleb pidevalt seljavalu käes, isegi lühikese päeva ajal. Ka kohtuistungil selgitas kannatanu lakooniliselt, et seljavalud pole kuhugi kadunud ja vaevavad teda endiselt. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi ja seda silmas pidades saab jaatada kannatanul mittevaralise kahju tekkimist. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav tekitas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse ning kohtu hinnangul on ilmne, et kannatanu tundis füüsilist valu ning sündmus lõi ka mõneks ajaks sassi tema tavapärase elukorralduse. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise hüvitise määramisel tuleb arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. C-R Re süü suurusele andis kohus hinnangu süüdistatavale võimalikku karistust mõistes leides, et C-R Re suhtes on võimalik kohaldada mõjutusvahendit: süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine, ta lõi kannatanut noaga ühe korra ja on korduvalt pärast toimunut avaldanud siirast kahetsust ning vabandanud kannatanu ees. Süüdistatava kahetsus oli kohtu hinnangul väga siiras, kannatanu osales kohtuistungil ja kuulis süüdistatava sõnu. Mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kooskõlas VÕS § 139 lg 1 järgi vähendatakse kahjuhüvitist juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Seda tehakse ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohtu hinnangul on võimatu õigustada C-R Re süüd - nimetatu on täies mahus tõendamist leidnud. Kuid märkimata ei saa kuidagi jätta kannatanu poolset teopanust toimunusse. O E oli väga hästi teadlik, et suhtleb alaealise lapsega. See ei takistanud tal aga osta ja pakkuda alaealisele süüdistatavale alkoholi tarbides seda ühiselt. xxx-aastasel täiskasvanul peab juba olema piisavalt elutarkust teadmaks, kuidas alkohol noore inimese organismile võib mõjuda, mille üheks märksõnaks on ka ettearvamatus. Lisaks kasutab kannatanu süüdistatava olukorra mittemäletamist lihtsalt ära ja pisendab oma osalust nendevahelises konfliktis. Kuigi nii kannatanu kui tunnistaja räägivad, et C-R R lihtsalt ootamatult ründas, ei ole see kohtule usutav. Kohtu hinnangul pidi poolte vahel alkohoolses joobes olnuna toimuma midagi, mis ilmselgelt ärritas C-R Rt ning kriminaalasja materjalidest koorubki, et süüdistatava telefon oli mingil hetkel hoopis kannatanu käes. Kuigi kannatanu väitis, et C-R R andis selle ise tema kätte hoiule, jääb kohtu jaoks selles osas palju küsitavat, kuivõrd algselt oma ütlustes ei rääkinud kannatanu telefonist midagi. Fakt on aga see, et osapoolsed tarvitasid sedavõrd ohtralt alkoholi ja pruukisid narkootikume kuni jõuti mingisuguse konfliktini, mis omakorda päädis süüdistatava poolse tegevusega ning süüdistatava sellisesse seisu viimisel oli kannatanul vaieldamatult oluline roll. Mittevaralise kahju rahalise hüvitise suuruse määrab kohus kindlaks oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Selleks puuduvad objektiivsed kriteeriumid. Arvesse tuleb võtta õiguse üldpõhimõtteid (sh võrdsus), ühiskonna üldist heaolutaset, kohtupraktikat, rikutud õiguse kaalukust ja n-ö valu suurust, vajadust kallutada kahju tekitajat edasisest kahju tekitamisest hoiduma jm. Antud juhul kohus, hinnates hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitise nõude suurust ning kannatanu põhjendusi talle süüdistatava poolt toime pandud teo tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse ning elukvaliteedi languse osas leiab, et hageja nõue 6000 euro suuruses mittevaralise kahju nõudes ei ole põhjendatud ega proportsionaalses kooskõlas talle tekitatud kahjuga. Kohtu hinnangul on kõike eeltoodut silmas pidades mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks põhjendatud määrata 500 eurot. VIII Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. Käesolevaga kohus vabastas C-R Re karistusest kohaldades talle mõjutusvahendit

§ 87

lg 1 p 6 alusel ning sellega seoses on tekkinud menetluskulud kogusummas 453.40 eurot, mis koosnevad kaitsja tasust ning ekspertiisi maksumusest.

§ 87

sätestab, et kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendeid ning eeltoodu alusel peab kohus mõistlikuks jätte tekkinud kulud riigi kanda. IX Asitõendid: Kriminaalasja juurde on võetud asitõendid ja nendega tuleb toimida järgnevalt: Sündmuskohalt kaasavõetud 1 pudel viina Viru valge, 2-liitrine pudel Sprite’i, 1 pudel Saaremaa GIN´i, proovid verekahtlastest määrdumistest asfaldil ja piirdel, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; 1 CD häirekeskusesse tehtud kõne salvestusega – jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; 1 DVD politsei rinnakaamerate salvestustega - jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Kannatanul seljas olnud jope - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Kahtlustatavalt kinnipidamisel äravõetud nuga asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; C-R Rel seljas olnud riided ja jalanõud - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel C-R Rele või tema seaduslikule esindajale; C-R Relt kinnipidamisel võetud proovid - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; C-R Re kasutuses olnud mobiiltelefon Huawei, mis asub PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel C-R Rele või tema seaduslikule esindajale. Kohus juhindub KrMS § 238; §§ 313- 315 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.