KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ants Mailend Määruse tegemise aeg ja koht 18.05.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-996 Tsiviilasi Menetlustoiming AB „Lietuvos dra

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna summalt 2388,09 eurot alates 19.05.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

1. Määrata menetluskulud R A’i kanda.
2. Mõista R A’ilt (isikukood xxx) AB „Lietuvos draudimas“ kasuks välja menetluskulude hüvitis 290 eurot.
3. Mõista R A’ilt (isikukood xxx) AB „Lietuvos draudimas“ kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
4. Avaldaja esitas 20.01.2022 Harju Maakohtule avalduse R Ai vastu, paludes mõista välja xxx korteriomanikule kindlustuslepingu järgi hüvitatud kahju eest 2388,09 eurot ja viivise. 25.04.2018 ja 16.05.2018 sai eelnimetatud korter kahjustada L Aile kuulunud korterist nr xxx lähtunud veelekete tõttu. R.A omandas korteri L Ai pärijana hiljem. Korteriomanik rikkus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustusi ja põhjustas sellega teisele korteriomanikule kahju. Avaldaja poolt kindlustusvõtjale hüvitatud kahju suurus oli 2388,09 eurot. Võlaõigusseaduse (

) § 492 lg 1 järgi läks kindlustusvõtja nõudeõigus kahju põhjustanud korteriomaniku vastu avaldajale üle.

1. Avaldus toimetati R Aile isiklikult kätte 25.03.
2. R.A avaldusele ei vastanud. Kohus selgitas 11.04.2022 määrusega menetluse seisu ja tegi korraldusi asja lahendamise ettevalmistamiseks. Kohus fikseeris R.Ai poolt omaks võetud faktilised asjaolud ja selgitas tõendamiskoormist (määruse p 3 ja 4, dtl 66). Kohtu põhjendused
3. Kohus rahuldab avalduse, põhjendades seda alljärgnevaga.
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 4 lahendas kohus käesoleva asja hagita menetluses.
5. R A võttis vaikivalt omaks avalduse aluseks olevad faktiväited, mille kohaselt: 1) xxx korteris 25.04.2018 ja 16.05.2018 kahju põhjustanud veelekked said alguse temale kuuluvast korterist nr xxx; 2) lekete tulemusel korteris xxx põhjustatud kahju rahaline suurus oli 2988,09 eurot (702,09 + 2286); 3) avaldaja on kindlustuslepingu alusel hüvitanud korteri nr xxx omanikule põhjustatud kahju summas 2388,09 eurot (402,09 + 1986) eurot. Kohus on R.Aile faktiväidete omaksvõttu selgitanud (11.04.2022 määruse p 3, dtl 66). Omaksvõetud faktiväide ei vaja tõendamist (TsMS § 231 lg 2).
6. Korteriomanikul on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustus hoida korras nii oma eriomandi eset kui ka aidata kaasa kaasomandi eseme korrashoiule. Selle kohustuse rikkumisega teistele korteriomanikele põhjustatud kahju tuleb

§ 115ja § 127 järgi hüvitada.

Kuna kahju põhjustanud veeleke lähtus R.Aile kuuluva korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et korteri xxx omanik on oma eelnimetatud kohustusi (Riigikohtu 19.03.2021.a määrus tsiviilasjas 2-18-13649, p 16 ja 21). Tõendamiskoormist on kohus R.Aile selgitanud (11.04.2022 määruse p 4). R.A ei ole väitnud ega tõendanud, et tema korteri eelmine 2 omanik oma kohustusi ei rikkunud või et rikkumine oli vabandatav (

§ 103). 7.

Kuigi R.A ei olnud kahju põhjustanud sündmuste ajal korteri nr xxx omanik, läksid korteri omandamisega eelmise omaniku kohustused temale üle (KrtS § 43 lg 1). Kinnistusraamatust nähtuvalt omandas R.A korteri 27.05.2019 ja on tänaseni korteri omanik. 8. Kahju summa 2988,09 on tõendatud hinnapakkumistega (20.01.2022 avalduse lisad 9 ja 15, dtl 23 ja 29). R.A poole kahju suurust ja selle seost tema korterist lähtunud veeleketega vaidlustanud (p 5

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandjana hüvitanud kindlustusvõtjale kahju, siis kahjustada saanud korteri omaniku nõue läinud hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale. 10. Avaldaja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 11.12.2021, mil oli möödunud avaldaja poolt R.Aile hüvitise maksmiseks määratud tähtaeg (20.01.2022 avalduse p 3.11, dtl 8).

§ 82

lg 3 ja lg 7 alusel oli avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult viivist alates sellest päevast. Viivise määraks on

§ 113lg 1 teise lause kohaselt 8% aastas.

Käesoleva määruse tegemise ajaks (18.05.2022) sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurus on 83,22 eurot (2388,09 x 8% aastas ehk 0,021918% päevas x 159 päeva) ja kohus mõistab selle summa R.Ailt avaldaja kasuks välja. 11. Eespool selgitatud põhjustel mõistab kohus R.Ailt avaldaja kasuks välja 2388,09 eurot hüvitisena põhjustatud kahju eest ja 83,22 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste eest, kokku 2471,31 eurot Alates 19.05.2021 kuni põhivõla 2388,09 eurot tasumiseni mõistab kohus R.Ailt avaldaja kasuks välja

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud viivise kuni põhivõla tasumiseni (Ts

MS §-le 367).

1. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest, määrab kohus kõik menetluskulud R.Ai kanda.
2. Avaldaja menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõivuga summas 50 eurot ja avalduse kohtule esitamiseks kantud õigusabikulu 480 eurot esindaja 4 tunni töö eest tasumääraga 120 eurot tunnis (käibemaksuta. 20.01.2022 avalduse p 6 ja lisa 21, dtl 9 ja 38; 09.05.2022 menetluskulude nimekiri, dtl 69). Kohus loeb selle kulu põhjendatuks esindaja 2 tunni töö ulatuses arvestades, et tegemist on asjaoludelt ja õiguslikult lihtsa ja kindlustusandja jaoks tavalise nõudega, millele vastuväiteid ei esitatud. Kohus mõistab vastavalt R.Ailt avaldaja kasuks välja 290 eurot (50 + 2 x 120). 3
3. Avaldaja taotluse alusel (dtl 9) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 4