Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 64§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.01.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-10741 Tsiviilasi A H hagi R D H

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.07.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt ei täida R D H (kostja) oma poja A H (hageja) ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Hageja igakuisteks kuludeks on eluasemekulud summas 99,20 eurot, toidukulud 140 eurot, kulud tervishoiule 20 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot, kulutused vabale ajale 80 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 10 eurot, kulutused kodutehnikale 10 eurot, kulutused mobiiltelefonile 17 eurot, kooli ja õppekulud (s.h ekskurssioonid, eesti keele täiendusõpe) 113,30 eurot, ortodont 42 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt igakuine elatisraha suuruses 292 eurot, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates hagi esitamisest, s.o alates 08.07.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 23.11.2029). Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Peale kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselu lõppu leppisid kostja ja hageja seaduslik esindaja kokku, et kostja tasub hagejale iga kuu elatist summas 292 eurot. Arvestades, et hageja viibib alates aprillist 2021 kostja juures igakuiselt enam kui 10 päeva ning hageja seadusliku esindaja arvelduskontole laekuvad riiklikud peretoetused ning kostja ostab hagejale igakuiselt hageja vajaduste rahuldamiseks asju, ei ole kostja kohustatud hagejale hageja seadusliku esindaja arvelduskontole täiendavat elatist tasuma. Hagejal on kostja elukohas olemas oma tuba, voodi ja kostja juures viibimise ajal on ka kostja kanda hageja ülalpidamiskulutused, eluase, toit, sidekulud jms. Samuti tasub kostja hageja telefoni ja internetikasutuse (arvuti, arvutimängud jms) eest, juuksuriteenuste, taskuraha, samuti osaliselt jalatsite ja riiete eest. Seega on kostja panus hageja ülalpidamiseks olnud piisav ja kostja on teinud kõik endast oleneva, et tagada hagejale ülalpidamiseks piisavad vahendid. 2 Samuti palus kostja arvestada elatise väljamõistmisel kostja ja hageja seadusliku esindaja sissetulekutega/kohustustega ning hageja vajadustega ning arvestada asjaoluga, et lisaks hagejale on kostjal veel 3 alaealist last, keda kostja peab ülal pidama. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja D B (tlk 6, 11-13). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid 3 peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist tasunud või muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus on selgitanud nimetatud tõendite esitamise vajadust oma 31.08.2021 kirjas (tlk 53-54). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks elatist tasunud või muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise suuruses 292 eurot, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates hagi esitamisest, s.o alates 08.07.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et ei saa enam tulenevalt PKS muudatustest siduda elatise suurust Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Samas tagab kuni 31.12.2021 kehtinud miinimummääras elatise väljamõistmine iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kohus selgitab, et kuna hagi esitati enne seaduse muudatust ning hageja nõudis elatist kuni 31.12.2021 kehtinud miinimummääras, siis ei olnud vajalik esitada menetluses ka tõendeid kulude suuruse kohta. 4 Hageja poolt välja toodud igakuiste kulude loetelu moodustab hagiavalduse kohaselt kokku 621,50 eurot s.h eluasemekulud summas 99,20 eurot, toidukulud 140 eurot, kulud tervishoiule 20 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 70 eurot, kulutused vabale ajale 80 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 10 eurot, kulutused kodutehnikale 10 eurot, kulutused mobiiltelefonile 17 eurot, kooli ja õppekulud (s.h ekskurssioonid, eesti keele täiendusõpe) 113,30 eurot, ortodont 42 eurot. Kostja ei ole nimetatud kulude olemasolule vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt eeltoodud igakuised kulud on vajalikud ning nende suurus mõistlik. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud eeldada, et hageja kulud vastavad igakuiselt vähemalt kuni 31.12.2021 kehtinud kahekordsele elatise miinimummäärale.
7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võis kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole menetluses iseenesest tuginenud asjaolule, et ta ei oleks suuteline elatist summas 292 eurot tasuma. Samuti ei ole kostja ühtegi tõendit oma igakuiste sissetulekute, kulutuste ja kohustuste osas kohtule esitanud. Kohus on teinud päringu krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja pangakontot xxx AS-s, milles konto jääk 18.10.2021 seisuga oli 59,58 eurot (tlk 66-79); AS-s xxx, mis suleti 28.09.2021 (tl 84-99); xxx AS-s, milles konto jääk 22.10.2021 seisuga oli 93,27 eurot (tlk 102-114) ning AS-s xxx, milles tehinguid ei ole toimunud ja konto jääk 0 eurot (tlk 116). Nimetatud kontode väljavõttest nähtuvalt on aga kostjale 6 kuu jooksul laekunud kokku 63 426,03 eurot, mis teeb 6 kuu keskmiseks sissetulekuks 10 571,01 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud sissetulek piisav elatise tasumiseks, ilma et kostja enda tavapärane ülalpidamine kahjustuks. Kostja ei ole töövõimetu ning tema sissetuleku suurused pangakontodel kinnitavad kohtu hinnangul võimekust enda ja hageja ülalpidamiseks. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga 5 ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
8. Kostja on viidanud oma vastuses ka teiste laste olemasolule. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostjal peale hageja veel üks alaealine laps (tlk 13). Kohus on oma 31.08.2021 kirjas selgitanud, et kui kostja tugineb menetluses teiste laste olemasolule, siis tuleb välja tuua ja tõendada, milliseid igakuised kulusid kostja seoses teiste lastega teeb. Ühtegi täiendavat selgitust ega tõendit ei ole kostja kohtule täiendavalt esitanud. Seaduse kohaselt on kostjal ülalpidamiskohustus kõigi oma alaealiste laste suhtes. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta ei oleks majanduslikult suuteline ülalpidamist kõigile oma lastele pakkuma või et elatise väljamõistmisel hagejale kahjustuks teise lapse ülalpidamine. Kohus asub seega seisukohale, et teise lapse olemasolu ei ole käesoleval juhul elatise vähendamise aluseks.
9. Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja viibib igakuiselt enam kui 10 päeva temaga ning kostja ostab hagejale ka asju. Samas ei ole kostja selgitanud ega tõendanud, kas ja kui tihti hageja reaalselt kostja juures on olnud ning milliseid kulusid ta hageja osas on kandnud, kui hageja on tema juures viibinud. Kohus on kostjale menetluses selgitanud, et juhul, kui laps veedab aega ka isaga, ei ole see automaatselt elatise vähendamise aluseks. Lapse igakuised põhikulud sellest ei vähene. Ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja viibiks ka kostja juures teatud aja kuust ning et kostja tasuks hageja põhikulude eest, siis ei ole elatise vähendamine põhjendatud.
10. Kostja on viidanud, et lapse emale laekub lastetoetus. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud PKS sätetest ei tulenenud, et kohus võiks miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada lastetoetuse võrra. Alates 01.01.2022 jõustunud PKS kohaselt ei pea aga vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS § 101 lg 5). Kohus asub seisukohale, et alates 01.01.2022 tuleb seega arvestada ka lastetoetusega ning arvestada see elatisest maha.
11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis summas 292 eurot alates 08.07.2021 kuni 31.12.2021, s.o kokku summas 1693,60 eurot ning alates 01.01.2021 elatis summas 232 eurot (s.o 292 lastetoetus 60 eurot), kuni hageja täisealiseks saamiseni. 6 PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud, et kostja tasuks elatise iga kuu eest ette vastava kuu 10ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 10ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
12. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 13. Kostja on 18.01.2022 esitanud taotluse tähtaegade pikendamiseks, kuna soovib leida endale uue esindaja.

§ 64

lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kohus asub seisukohale, et kostja taotlus ei ole põhjendatud. Kohus on alates 01.12.2022 korduvalt kostjale selgitanud õigust leida endale esindaja. Samuti on käesolevaks hetkeks möödunud kohtu poolt antud tähtajad täiendavate dokumentide ja seisukohtade esitamiseks. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. 7