Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2022.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-141383 Tsi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxx ja Kostja sõlmisid 21.09.2019 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai Kostja 300 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel võrdsete intressi- ja põhiosamaksetena hiljemalt 15.09.

1. Laenuleping oli pikendatud kuni 30.10.
2. Laenu saamiseks täitis Kostja xxx internetikeskkonnas xxx laenutaotluse ankeedi ning kinnitas Üldtingimustega nõustumist. 3.
3. Esialgne võlausaldaja rahuldas Laenutaotluse ning Laenusumma kanti Kostjale üle viimase poolt märgitud arvelduskontole. Ühtlasi saadeti Kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel Laenuleping koos selle lisaks oleva Laenu tagastamise ja intresside tasumise Graafikuga. Laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu VÕS §- i 410 lg 1 tähenduses, järgides seejuures VÕS §-de 4031 ja 404 sätestatud nõudeid. 3.
4. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 159,86 eurot, seega põhisumma jääk on 300 eurot – 159,86 eurot = 140,14 eurot. Ülejäänud Laenulepingu osamaksed jättis Kostja tähtaegselt tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevaga teinud. 3.
5. Kostja ei ole reageerinud xxx poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Eeltoodule ning VÕS §-le 416 lg 1 ja üldtingimuste punktile 13.1.4 toetudes, öeldi Kostjaga alates 20.08.2021 Laenuleping üles ning teavitati Kostjat Laenulepingu ülesütlemisest. 3.
6. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 23.08.2021 xxx Laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inkasso OÜ-le ning teavitas Kostjat nõude loovutamisest. Alates loovutuslepingu sõlmimisest on Kostja kohustatud täitma 2 Laenulepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale, mida tema ei ole teinud hagiavalduse esitamise kuupäevaga. Kostja ei ole reageerinud ka hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Hageja menetluskulud: Hageja poolt oli tasutud riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 200 eurot. Samuti hageja kandis õigusabikulud 192 eurot koos käibemaksuga (arvestusega 96 eurot koos käibemaksuga/1 tund), sealhulgas: 1) dokumentidega tutvumine ja nende analüüs – 40 minutit; 2) hagi koostamine – 1 tund 20 minutit. Hageja kinnitab, et kõik tema kulud on kantud seoses kõnealuse kohtumenetlusega. Hageja palub välja mõista kostjalt A M hageja kasuks võlgnevus 183,21 eurot, millest põhivõlgnevus 140,14 eurot, intressid 13,03 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,04 eurot; tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised arvestatuna 0,12% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates 20.01.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni ning kõik menetluskulud jätta kostja kanda ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei olnud võimalik kostjale materjale kätte toimetada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 10.03.2022.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 192 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 100 eurot, käesoleva asja hagihinnaks on 244,76 eurot, millelt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I alusel tuleb riigilõivu maksta 100 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda (244,76 eurot, sh põhinõue 140,14 eurot), hageja esindaja tehtud tööd (dokumentidega tutvumine ja nende analüüs 40 3 minutit, hagi koostamine 1 tund 20 minutit; tunnimääraga 96 eur/tund käibemaksuga) ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid ning esitatud on üksnes hagiavaldus, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele, ei ole tegemist keeruka nõudega. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 192 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 292 eurot (100+192).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (292 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4