KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-133686 Tsiviilasi

) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (

§ 187lg 6).

Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED Hageja nõude aluseks on kostja ja xxx vahel sõlmitud krediidileping nr xxx. Nõue on loovutatud hagejale. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1 ls 1). Riigikohus on selgitanud, et kui lepingupooled on kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas, siis saab intressi arvutada üksnes selle ajani, milleni laenusaajal oli õigus raha kasutada (RKTKo 3-2-1-141-12, p 10). Hagis väidetu kohaselt tuli kostjal laen tagastada miinimummakse alusel vastavalt iga kuu esitatud arvele. Samuti tuli hagi täienduse järgi intressi tasuda igakuise arve alusel. Seega oli kostjal õigus raha kasutada kuni tal tekkis arve alusel kohustus põhisumma tagastamiseks. Sama kuupäevani sai krediidiandja nõuda kostjalt vastavalt põhisvõla summalt intressi tasumist. Pärast tagasimakse kuupäeva saabumist, polnud kostjal enam õigust raha kasutada ning vastavalt ei saa temalt nõuda ka raha kasutamise eest tasu. Kui kostja jäi osamaksetega viivitusse, oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt viivituses oldud summalt viivist. Hageja poolt esitatud intressiarvestus on vastuolus hagis kirjeldatud võla tagasimakse korraldusega. Hageja ei esitanud vaatamata kohtu selgitustele asjaolusid intressinõude kujunemise kohta. Seetõttu ei ole kohtul võimalik esitatud asjaoludel kontrollida intressinõude põhjendatust ning kuna intressinõue ei ole esitatud asjaoludega põhjendatud, jätab kohus intressinõude rahuldamata. 2