Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-15170 Tsiviilasi A. T. hagi A.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.09.2021 esitatud ja 30.09.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on 23.02.2009 tsiviilasjas 208-52912 A. T.alt (kostja) väljamõistetud elatis A. T.i (hageja) kasuks, mis ei vasta enam lapse vajadustele. 2009 väljanõutud elatisest on muutunud kulutused kasvava lapse toidule, vajadused telefoni ja koolitarbeks vajaliku arvuti ja interneti kuludele, riietele ja jalanõudele, transpordile kooli ja treeningutele, koolitarvetele ja ka hügieenitarvetele. Samuti on muudetud korduvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks hetkel on 292 eurot, aga 2019 oli see 140 eurot. Hageja igakuised kulutused on: koolitarbed 25 eurot; treeningkulud 35 eurot; toit 190 eurot; transport 30 eurot; hügieen 30 eurot; riided/ jalanõud 160 eurot; elekter, küte, 40 eurot; TV /internet/telefon 75 eurot, taskuraha iga nädalane 15 eurot ja ootamatud kulutused 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja suurendada elatist summani 290 eurot alates 01.10.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni või õpingute jätkamisel kuni 21 eluaastani. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud, kuna kulud lapsele on ilmselgelt liialdatud. 01.01.2022 on jõustumas uus eelnõu, mis lõpetab laste elatusraha sõltuvuse alampalgast. Uue eelnõu kohaselt on elatusraha summaks 193 eurot lapse kohta, mida kostja juba maksab. Samuti viitas kostja oma vastuses, et riiklikud lapsetoetused ja tulumaksusoodustused on hageja ema kasutada. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks 2 esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
4. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja vanemateks A. T. ja kostja (dtl 25). Kohus on tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-08-52912 on 23.02.2009 kohtumäärusega kinnitatud poolte kompromiss, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale elatist igakuiselt summas 3000 krooni, s.o 191,73 eurot kuni hageja täiskasvanuks saamiseni (dtl 22-23). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatist suurendada summani 290 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. 3 Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).

1. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on hageja iseenesest õigustatud nõudma elatise suurendamist. Arvestades, et eelmine kohtulahend on tehtud 13 aastat tagasi, siis on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et hageja igakuised kulud on selle ajaga suurenenud. 23.02.2009 tehtud lahendi ajal ei olnud hageja veel aastanegi ning seega osad käesolevas hagis märgitud kulud puudusid (nt koolikulud, treeningud, toidukulud hagis märgitud suuruses). Teadaolevalt on 13 aastaga kallinenud ka eraisikute toidukorv, eluasemekulud ning muud eluks vajalikud tarbekaubad. Samuti on seaduses sätestatud miinimumelatise suurus aastate jooksul muutunud ning ka hetkel kehtiv miinimum kostjalt väljamõistetud elatisest suurem.
2. Hagiavalduses on hageja välja toonud järgmised igakuised kulud: koolitarbed 25 eurot; treeningkulud 35 eurot; toit 190 eurot; transport 30 eurot; hügieen 30 eurot; riided/ jalanõud 160 eurot; elekter, küte, 40 eurot; TV /internet/telefon 75 eurot; taskuraha iga nädalane 15 eurot ja ootamatud kulutused 25 eurot. Kuna kostja on leidnud, et hageja igakuised kulud on ülepaisutatud, siis hindab kohus järgnevalt hageja igakuiste kulude suurust. Kulude suuruse hindamine on ka vajalik elatise suurendamise nõude lahendamiseks. 6.1 Kuigi hageja ei ole esitanud tõendeid koolitarvete osas, siis leiab kohus, et koolitarbed summas 25 eurot on eluliselt usutavad arvestades, et hageja on kooliealine. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud (s.h ekskurssioonid, klassiraha). 6.2 Treeningkulude osas on hageja esitanud kohtule Keila Võrkpallikooli õppemaksu arve, mille kohaselt on kuutasu suuruseks 35 eurot (dtl 83). Hageja on selgitanud, et võrkpallikooli arve on iga kuu sama. Kohtu hinnangul on igasugune treeningutel osalemine lastele vajalik ja kehaliselt arendav. Kohus peab seega treeningute põhjendatud kuluks igakuiselt 35 eurot. 6.3 Toidu ja hügieenikulud peab kohus põhjendatuks 200 euro ulatuses. Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samuti on tõendamist mittevajavaks asjaoluks ka hügieenikulude olemasolu. Samas on kohtu hinnangul mõlemad eeltoodud kulud veidi ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et hageja peaks jälgima oma toitumist, mistõttu oleks tema toidukorv keskmiselt kallim. 6.4 Transpordi osas ei ole hageja ühtegi tõendit kohtule esitanud. Seega ei ole transpordikulud põhjendatud. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et hageja saab kasutada ühistransporti, mis on tasuta. 4 6.5 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Samas märgib kohus, et riideid ja jalanõusid on erinevas hinnaklassis ning seega saab osta garderoobikaupasid ka soodsamalt ja järelturult. Iga kuu riietele 160 euro kulutamine ei ole kohtu hinnangul mõistlik. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu põhjendatud 80 euro ulatuses. 6.6 Hageja on välja toonud eluasemekulude suurusena 40 eurot, s.h elekter ja küte ning esitanud Eesti Energia arve septembri 2021 eest summas 236,52 eurot (dtl 85-86). 04.02.2022 dokumendis on hageja lisaks märkinud, et jaanuari 2022 elektriarve oli summas 165,97 eurot, detsembri 2021 arve summas 326,72 eurot, novembri 2021 arve summas 228,56 eurot, augusti 2021 arve 111,68 eurot ja juuli arve 147,09 eurot, mille tulemusel on hageja saanud keskmiseks summaks pereliikme kohta 47 eurot kuus. Viimati nimetatud arvete osas ei ole hageja tõendeid esitanud. Arvestades hageja selgituse ning esitatud tõendiga on samas kohtu hinnangul eluasemekulud 40 eurot igakuiselt eluliselt usutavad põhjendatud. Kohus selgitab täiendavalt, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-69-13 p 18, p 19). 6.7 TV /internet/telefoni kulud on hageja välja toonud 75 euro ulatuses ning esitanud Elisa teleteenuste arve septembri 2021 eest summas 53,92 eurot, s.h võlgnevus eelmisest perioodist 26,96 eurot (dtl 84), Telia mobiilsete teenuste arve september 2021 eest summas 91,90 eurot s.h hageja osas 27,05 eurot (dtl 87-89) ning Telia koduste teenuste ja järelmaksu arve september 2021 eest summas 165,57 eurot (dtl 90-92). Teleteenuste arvelt nähtub, et see on esitatud seoses kahe aadressiga, so Xxxx ning Xxxx. Kuna hageja elab xxxx aadressil, siis loeb kohus põhjendatuks arvestada üksnes nimetatud aadressi kuluga, s.o summas 15,98 eurot, millele lisandub käibemaks 3,20 eurot, s.o kokku 19,18 eurot. Nimetatud summa tuleb jagada omakorda neljaga (hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et elab koos 2 lapse ja oma emaga). Seega on hageja osa sellest 4,79 eurot. Telia telefoniarve loeb kohus põhjendatuks 27,05 euro ulatuses. Arvest nähtuvalt on kuutasu seoses hagejaga 5 eurot, millele lisandub ka mobiiltelefoni järelmaks. Mobiiltelefoni olemasolu ei saa pidada ebavajalikuks arvestades hageja vanusega. Telia teisest arvest nähtuvad kodused teenused (s.h koduinternet, telepakett) summas 48,83 eurot, järelmaks ja liising summas 107,90 euro ning lisateenused summas 8,84 eurot. Järelmaksu ja liisingu osas märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud, et järelmaksuga ostetud seadmed oleksid konkreetselt seotud hagejaga. Lisateenuste näol on aga tegu mugavusteenustega, mis ei ole otseselt vajalikud. Seega võib põhjendatuks pidada üksnes 5 koduseid teenuseid summas 48,83 eurot, mis tuleb jagada neljaga. Seega on hageja osa põhjendatud kokku 12,21 eurot. Seega on hageja TV /internet/telefoni kulud põhjendatud ja tõendatud kokku 44,05 euro ulatuses. 6.8 Hageja on ka välja toonud iganädalase taskuraha summas 15 eurot, s.o ca 60 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei saa taskuraha andmist pidada ebavajalikuks ning seega võib ka nimetatud kulu kuuluda elatise alla. 15 eurot iganädalaselt, s.o ca 60 eurot kuus on kohtu hinnangul arvestades hageja vanust mõistlik. 6.9 Hageja on välja toonud ka ootamatud kulutused summas 25 eurot. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud alaealistel lastel võivad täiendavalt tekkida, s.h nt kulud meelelahutustele, hobidele, ravimitele jms. Kohus loeb nimetatud kulu põhjendatuks seega 25 euro ulatuses. 6.10 Seega on hageja igakuised kulud vajalikud, põhjendatud ja tõendatud 509,05 euro ulatuses, mis teeb kostja osaks ca 255 eurot. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb 255 eurost arvestada maha pool lastetoetust (s.o 30 eurot) ja elatise suuruseks jääb 225 eurot.
3. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja igakuine sissetulek on 1700 eurot (dtl 149). Igakuiseid väljaminekuid ei ole kostja tõendanud. Kohus on teinud ise päringu krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja pangakontot S AS-s, milles oli 11.03.2022 seisuga hoiustatud 723,95 eurot (dtl 155-173). Perioodil 11.09.2021 kuni 11.03.2022 moodustasid kostja sissetulekud kokku 14176,34 eurot, so ca 2363 eurot kuus. Kohtu hinnangul on seega kostja majanduslikult võimeline hagejale elatist tasuma. Kostja ei ole tõendanud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21- 6 15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kostja on olnud oma 06.04.2022 seisukohas nõus hagejale tasuma 221 eurot, mis on ligilähedane kohtu poolt põhjendatuks peetud elatise summaga.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise suurendamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 01.10.2022 igakuiselt summas 225 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 7