← Eesti

2-21-19816/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-19816 Tsiviilasi A.A. i hagi B.B. e vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 864,54 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. märtsi 2022 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. e apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): B.B. (ik: xxxxxxxxx), seaduslik esindaja C.C. , lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Vastustaja (hageja): A.A. (ik: xxxxxxxxx) RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. märtsi 2022 otsus ja teha uus otsus, millega jätta A.A. i hagi B.B. e vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.
  5. Rahuldada apellatsioonkaebus.
  6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  7. A.A. (hageja) esitas 20.12.2021 maakohtule B.B. e (kostja) vastu hagi, milles palus tuginedes perekonnaseaduse muudatustele vähendada Viru Maakohtu 06.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-114411 kostjale määratud igakuist elatist alates 01.01.
  8. a 262 eurolt 165,94 eurole.
  9. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et elatise vähendamiseks puudub alus. Hageja ei ole esitanud ühtegi perekonnaseaduse (PKS) §-s 102 sätestatud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks. Ainuüksi seaduse muutumine ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Hageja varjab oma sissetulekuid. Hageja töötab XXX OÜ juhatuse liikme/projektijuhina ja on XXX OÜ juhatuse liige. Peretoetusi ei saa arvestada selliselt nagu hageja seda teinud on. Kostja on hageja ja kostja seadusliku esindaja ainuke laps. Kompromissi sõlmimisel on arvestatud peretoetuse suuruseks 60 eurot ning sellest poole võrra elatist vähendatud. Hageja kostjaga ei suhtle ja kostjale täiendavaid kulutusi ei tee. Hagejal on tasumata ka elatise võlg. MAAKOHTU LAHEND
  10. Viru Maakohus rahuldas
  11. märtsi 2022 otsusega hagi ning vähendas Viru Maakohtu
  12. novembri 2020 määrusega nr 2-20-114411 A.A. ilt B.B. e kasuks välja mõistetud elatist ja mõistis A.A. ilt välja igakuise elatise B.B. e kasuks alates
  13. jaanuarist
  14. a 165,94 eurot kuni B.B. e täisealiseks saamiseni, s.o
  15. oktoobrini 2036, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alates 01.01.2022, s.o õigusliku aluse muutumisest. Hageja on palunud vähendada elatist alljärgneva valemi järgi: elatise baassumma on 200 eurot, millele lisandub 3% kohustatud vanema sissetulekust summas 43,44 eurot, kokku 243,44 eurot. Antud summast on maha arvestatud ½ kostjale makstavast peretoetusest ja lasterikka pere toetusest summas 77,50 eurot (toetuste kogusumma 620 eurot ÷ 4 lapsega = 155 eurot ÷ 2 = 77,50 eurot). Seega moodustab hagejalt väljamõistetav elatis 165,94 eurot (243,44 – 77,50). Tulenevalt alates 01.01.2022 kehtivast PKS §-st 2172 on elatise vähendamise aluseks, kui kohustatud isik ei ole nõus maksma elatist varasemalt väljamõistetud ulatuses, ka ainult õigusliku olukorra muutumine. Samuti on elatise vähendamise aluseks asjaolu, kui eelnevalt ei ole elatist vähendatud peretoetuse ja/või lasterikka pere toetuse arvelt. 06.11.2020 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja maksab kostja ülalpidamiseks elatist 262 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse summast. Kompromissi kinnitamise ajal oli hageja ülalpidamisel üks laps, s.o kostja. Antud asjaolu ei ole muutunud, kuid muutunud on seadus, mis annab aluse elatise vähendamiseks/ümberarvestamiseks. Seega ei ole põhjendatud kostja väited, et seaduse 2 muutumine ei ole elatise vähendamise aluseks ja kostja ema laste arv ei oma tähtsust. Seadus ei sätesta, et lasterikka pere toetust saab arvestada üksnes juhul, kui kõik lapsed on kohustatud isiku lapsed. Arvesse võetakse lapsi, kes elavad toetuse saaja perekonnas. Hageja esitatud elatise arvestus on kooskõlas alates 01.01.2022 kehtiva PKS §-ga
  16. Maakohus tegi hageja ja kostja seadusliku esindaja varalise seisundi hindamiseks päringud Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ning registritesse. Maksu- ja Tolliameti vastuste kohaselt ajavahemikus 01.02.2021–31.01.2022 hagejal sissetulek puudus, kostja seadusliku esindaja netosissetulek oli 9122,62 eurot, s.o 760,22 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti vastuse järgi on kostja seaduslikule esindajale määratud vanemahüvitis 654 eurot, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks 30,80 eurot, lasterikka pere toetus 300 eurot ja peretoetused 320 eurot, kokku 620 eurot. Kostja vanematel puuduvad sõidukid (hageja on 4 sõiduki kasutajaks). Kostja seaduslikul esindajal puudub kinnisvara, hagejale kuulub ¼ kaasomandist Tallinnas Tedre 18, millele on seatud käsutamise keelumärge kostja kasuks. Kinnistul on ka hüpoteek Swedbank AS kasuks. Hageja esitatud Swedbank AS konto väljavõttest nähtub, et hageja kontole laekuvad igakuiselt XXX OÜ-lt summad selgitusega „laen“. Kohus ei saa anda hinnangut, kas tegemist on laenu või sissetulekuga, kuid hageja on maksnud kostjale elatist keskmiselt 300 eurot kuus. Kas hageja on teinud seda laenu või muu sissetuleku arvelt, ei oma tähtsust. Hageja ei ole palunud elatise vähendamisel arvestada PKS §-i
  17. Samas on hageja arvestus kooskõlas PKS §-ga 102 – hageja ei palu vähendada elatist alla seadusega ettenähtud määra. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  18. B.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  19. märtsi 2022 otsuse tühistamist ja asja saatmist tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus lahendanud asja pealiskaudselt ning otsus on ebaseaduslik, motiveerimata, põhjendamatu ja menetlusnorme rikkuv. Elatise vähendamise alused on toodud PKS §-s 102 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s
  20. Hageja elatise arvestus ei ole kooskõlas PKS §-ga
  21. Ainuüksi õigusliku olukorra muutumine ei ole elatise vähendamise aluseks.
  22. aastast muutus miinimumelatise suurus ja kindlaksmääramise kord, kuid üldpõhimõte ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel jäi samaks. Arvestades PKS §-s 99 sätestatut teeb kohus ka pärast seadusemuudatust kindlaks lapse vajadused ja vanemate võimalused ning määrab sellest lähtudes kindlaks vajaliku elatise. Kui kohus on lapsele varem elatise välja mõistnud, tuleb vaadata kõiki juhtumi asjaolusid uuesti, et teha kindlaks, milline elatis on uue regulatsiooni valguses põhjendatud ja vastab lapse vajadustele. Kohus võib välja mõista ka uuest miinimummäärast suurema elatise lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Arvestada tuleb vanemate reaalseid sissetulekuid ja muud vara ning võimalusi oma lapsi endaga ühetaoliselt ülal pidada, s.o lähtuma peaks vanemate reaalsest elujärjest, mitte miinimumist. Sealjuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi ja elatis peab katma lapse vajadused ½ ulatuses. Kohus rahuldas hagi ebaõigesti ainult õigusliku olukorra muutumisele tuginedes ning ei arvestanud ei kostja vajadusi ega hageja reaalseid sissetulekuid. Kohus ei pidanud vajalikuks tõendeid analüüsida ega nõuda täiendavaid tõendeid kostja vajaduste kohta. Hageja varjab oma sissetulekuid. Maksu- ja Tolliameti vastus ei kajasta hageja tegelikke sissetulekuid. Hageja ei esitanud kohtule oma pangakonto täielikku väljavõtet. Kohus on kohustatud nõudma välja täieliku kontoväljavõtte. Ei ole usutav, et hageja teeb äriühingute juhatuses tasuta tööd. 3 Seaduse kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seaduse seletuskiri täpsustab, et lasterikka pere toetuse arvestamine on õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Kostja peres on neli last ja kostja on ainuke hageja laps.
  23. A.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse jõusse ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on õigusliku olukorra muutumine elatise vähendamise aluseks. Hageja on esitanud oma konto väljavõtte ja tuludeklaratsiooni. Juhatuse liikme staatus ei taga sissetulekuid. Samas ei muuda tulud elatise suurust oluliselt. Seaduse seletuskiri ei ole seadus. Seadus ei erista peretoetuste arvestamisel ühiseid ja mitte ühiseid lapsi. Kostja ei ole oma vajadusi kohtule esitanud. Seadusemuudatuse aluseks oli Tartu Ülikooli uuring. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  24. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 21.03.2022 otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta A.A. i hagi B.B. e vastu elatise vähendamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
  25. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel kohaldanud valesti PKS § 2172 ning seetõttu puudub alus asja maakohtule uueks arutamiseks saatmiseks. Ringkonnakohtul on võimalik hageja nõue ise sisuliselt lahendada. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne
  26. aasta
  27. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  28. aasta
  29. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hagejal on tsiviilasjas nr 2-20-114411 Viru Maakohtu 06.11.2020 määrusega kinnitatud kompromissi alusel kohustus tasuda kostja ülalpidamiseks elatist 262 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse summast. Seega kohtu kinnitatud kompromissi kohaselt ei olnud hagejal elatise maksmise kohustust kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammääras, vaid poole riikliku lapsetoetuse summa võrra alammäärast väiksemas suuruses. Hageja on esitanud hagi elatise suuruse vähendamiseks tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja leiab, et kuna alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa, siis peaks ta alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 alusel maksma kostjale elatist 165,94 eurot kuus. Tulenevalt PKS §-s 2172 sätestatust puudub hagejal alus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes üksnes õigusliku olukorra muutumisele, kuivõrd hageja ei ole kohustatud enne
  30. aasta
  31. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt tasuma kostjale elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, s.o 292 eurot kuus. 4 Kuna hageja ei ole taotlenud elatise vähendamist PKS § 102 alusel tuginedes oma varalise seisundi muutumisele, puudus maakohtul alus esitatud hagi rahuldada. Kuivõrd hagi tuleb jätta rahuldamata õigusliku aluse puudumise tõttu, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta apellatsioonkaebuse muude väidete osas.
  32. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi kanda ja menetluskulude rahalist suurust ei ole vaja kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.