Obsah (5)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-17753 Tsiviilasi J G T hagi J T

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.11.2021 esitatud ja 16.11.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on J G T (hageja) J T (kostja) laps. Kostja ei ela lapsega juba 6 aastat koos ja elatist ei ole tasunud. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 1000 eurot, s.h eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulutused (arstiabi, hambaravi, vaktsineerimised, huvitegevus, spordivahendid jne) 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise summas 292 eurot alates hagi esitamisest, s.o 11.11.

1. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata, kuivõrd kostja on alates 2012.aasta kevadest kuni käesoleva ajani võimaldanud hageja seaduslikul esindajal ilma kuludeta (omandamiseks ja kasutamiseks vajalikud püsi- ja jooksvate kuludeta) elada kostjale kuuluvas oma aiaga elamus Tallinnaga vahetult piirnevas elamurajoonis. Kostja on tasunud hageja seaduslikule esindajale hetkel kuuluva elektrilise sõiduauto liisingulepingu järgsed maksed ning ka vara hageja seadusliku esindaja nimele välja ostnud. Hageja seaduslik esindaja ei ole pidanud hageja eest hoolitsemisel nimetatud kulusid – eluasemekulud ja transpordikulud – kandma. Kostja kantud ja ka käesoleval ajal kantavad kulud oma poja eest hoolitsemisel on olnud märkimisväärsed ja ületavad oluliselt PKS sätestatud ülalpidamise nõutud minimaalset määra. Tegelikkusele ei vasta hageja seadusliku esindaja väide, et kostja ei ole tasunud hageja ülalpidamiseks elatist ning samuti hageja seadusliku esindaja väited hageja ülalpidamiseks kuluvate kulutuste kohta, so 1000 euro suuruses igakuiselt. Kostja ostis 2012 kevadel xxx hoonestatud kinnistu. Nimetatu on olnud hagejale ning hageja seaduslikule esindajale elukohaks. Kostja on tasunud ainuisikuliselt xxx omandamisel tasutud summa, samuti pangalaenu maksed, maamaksu, kandnud suures ulatuses ka xxx jooksvad kulutused (vesi, elekter, kindlustus). Hageja seaduslik esindaja ei ole kandnud xxx eluasemega seoses mingeid kulusid. Samuti on kostja tasunud ainuisikuliselt hageja seaduslikule esindajale kuuluva elektrilise sõiduauto xxx liisingumakseid ja selle lõpliku väljaostumakse alates 2012 kuni 2017 summas kokku 44 313 eurot, lisaks on kostja tasunud nimetatud sõiduki kaskokindlustuse makseid, samuti ostnud sõidukile suverehvid ja talverehvid. Kuivõrd tegemist on elektri teel laetava sõidukiga, siis hageja seaduslik esindaja laadib sõidukit vajadusel xxx elektrivõrgust kostja arvel. 2 Kostja on ostnud hagejale ning hageja seaduslikule esindajale ning viimase pojale S R toitu nädalavahetustel üle nädala, millal kostja külastas hagejat, keskmiselt ligikaudu 25 euro väärtuses nädalavahetuse kohta. Samuti on kostja ostnud vajadusel hagejale riideid, kostja on tasunud hageja hambaravi eest. Kostja on tasunud xxx kogutavat nn klassiraha (erinevate ürituste/külastuste jne organiseerimine) iga poolaasta kohta 50 eurot (õppeaasta kohta 100 eurot). Kostja asub seisukohale, et ta on alates hageja sündimisest teda hästi ülal pidanud, hageja seaduslikul esindajal puudus ja puudub sisuline põhjus elatise nõudega kohtusse pöörduda. Hagiavalduse rahuldamisel tuleb kostja hinnangul arvestada hageja seaduslikule esindajale igakuiselt makstava riikliku lapsetoetuse summaga ning nimetatud summat arvestada igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja 3 lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja A R (dtl 7). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on oma vastuses märkinud, et on tasunud eluasemekulusid, ostnud hagejale riideid, tasunud hambaravi eest ja tasunud osaliselt ka koolikulusid. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisulinekokkulepe teise vanemaga. Samas märgib kohus, et juhul, kui kostja on oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt ja regulaarselt, siis puudub alus elatise väljamõistmiseks. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, millised on hageja igakuised põhjendatud vajadused ning seejärel hinnata, kas kostja on oma ülalpidamiskohustust tulenevalt hageja vajadustest piisavalt täitnud. 4
6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise summas 292 eurot. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku keskmiselt 1000 eurot, s.h: eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulutused (arstiabi, hambaravi, vaktsineerimised, huvitegevus, spordivahendid jne) 100 eurot. Kuna hageja palub välja mõista elatise käesoleval ajal kehtivast miinimumist suuremas ulatuses ning kostja on esitanud kulude suurusele ka vastuväiteid, siis tuleb kohtul järgnevalt hinnata hagejate igakuiste kulude suurust ja nende põhjendatust. 6.1 Hageja on välja toonud eluasemekulud summas 200 eurot. Esitatud tõendite kohaselt võib eeldada, et nimetatud kulud koosnevad üürist, elektrikuludest ja kommunaalkuludest. Hageja seaduslik esindaja on esitanud maksekorralduse, mille kohaselt on ta 23.12.2021 tasunud üüri ja tagatist kokku summas 1380 eurot (dtl 119), 04.01.2022 üüri summas 690 eurot (dtl 157), üürikorteri elektri eest 07.02.2022 summas 33,28 eurot (dtl 155), üürikorteri kommunaalkulude eest 20.02.2022 summas 298,46 eurot (dtl 156) ning korteriühistule puldi eest 25.02.2022 summas 30 eurot (dtl 154). Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-169-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt iseenesest nii üüri, kui ka kommunaalkulude kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Arvestades hageja poolt esitatud tõenditega on 200 eurot igakuiselt eluasemekulude osas vajalik ja põhjendatud. 6.2 Hageja on välja toonud kulutused toidule 300 eurot, tervishoiule summas 50 eurot ja hügieenitarvetele summas 50 eurot. Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et hageja poolt esitatud maksekorraldused väidetava toidu või apteegikaupade kohta ei tõenda, kellele, mida ja kui palju on ostetud (dtl 129-148, 153). Samas asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ja aegajalt ka teatud ravimeid (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine) on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohtu hinnangul on aga hageja poolt väljatoodud kulud ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks selliseid probleeme tervisega, mis tekitaks täiendavaid kulusid ravimitele või hügieenitarvetele. Kohus peab osundatud kulusid mõistlikuks kokku 175 euro ulatuses, s.h toidukulu 150 eurot, tervishoiukulu 15 eurot ja hügieenitarvete kulu 10 eurot. 6.3 Hageja on välja toonud kulutused transpordile 50 eurot ning esitanud ka maksekorralduse väidetava elektriauto laadimise kohta xxx summas 21,76 eurot (dtl 118). Samas ei ole hageja tõendanud vajadust transpordi kasutamiseks. Vastupidiselt on hageja seaduslik esindaja välja toonud, et kooli lähedal elamine on suureks rahaliseks kokkuhoiuks, kuna ära jääb transpordikulu (dtl 218). Arvestades hageja vanusega on võimalik vajadusel kasutada ka ühistransporti, mis on tasuta. 5 6.4 Hageja on välja toonud sidekulud summas 50 eurot. Ühtegi tõendit sidekulude osas ei ole hageja aga kohtule esitanud. Seega ei ole nimetatud kulu põhjendatud. 6.5 Hageja on välja toonud kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 100 eurot ning on esitanud tõendeid, mille kohaselt on hageja seaduslik esindaja tasunud klassiraha summas 45 eurot (dtl 125), toidu eest 8,40 eurot ja 14,40 eurot (dtl 126, 128) ja kogupäevakooli eest 94 eurot (dtl 127). Arvestades hageja vanusega on usutav, et kulud tekivad ka seoses koolis käimisega. Koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h on vajalik osta kooli sümboolikaga riideid, käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha jms. Kohtu hinnangul on aga 100 eurot ülepaisutatud, kuna koolis on ka pikem suvevaheaeg ning klassiraha ja kogupäevakooli eest ei ole vaja iga kuu tasuda. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et kogupäevakool oleks vajalik. Kohus peab mõistlikuks koolikohustuse kuluks kokku 25 eurot. 6.6 Hageja on välja toonud kulutused riietele ja jalanõudele summas 100 eurot ning esitanud paar maksekviitungit (dtl 149, 150). Esmalt märgib kohus, et nimetatud kviitungid ei tõenda, mida ja kellele on ostetud. Samas saab üldtuntuks lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas laste sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas ei ole igakuiselt riideid osta vajalik ning kohtu hinnangul on hagejal ka võimalus valida, millise hinnaga ja millistest poodidest vastavaid kaupasid osta. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks kuluks riiete ja jalanõude osas 60 eurot. 6.7 Hageja on välja toonud muud vältimatud püsikulutused (arstiabi, hambaravi, vaktsineerimised, huvitegevus, spordivahendid jne) summas 100 eurot ning esitanud täiendavaid dokumente kulude osas, s.h maksekorraldused ju-jutsu, kino, ujumise, juristi teenuste ning üürikorteri, sh hageja toa sisustamise kulude kohta (dtl 120-124, 151,152,158). Arvestades hageja vanusega on usutav, et tema elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, ekskursioonidel ja ujumas käimine. Ebavajalikuks ei saa ka pidada treeningutel osalemist. Samuti võib aeg-ajalt tekkida täiendavaid kulutusi, mida iga kuu või iga aasta ei ole vaja teha või ei ole võimalik ette näha (s.h hambaravi, suuremad kulud hageja toa sisustamisel jne). Kohus peab mõistlikuks ja usutavaks igakuiseks täiendavaks kuluks 50 eurot. 6.8 Seega on hageja kulud käesoleval ajal vajalikud ja usutavad ca 510 eurot ulatuses, millest kostja osa moodustab 255 eurot. Kuna vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 5), siis tuleb nimetatud summast arvestada maha ka pool lastetoetusest summas 30 eurot ning elatise suuruseks jääb 225 eurot. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud eeldada, et hageja kulud ei ületa käesoleval ajal vähemalt kahekordset elatise miinimummäära, mistõttu ei ole oleks põhjendatud elatise väljamõistmine suuremas ulatuses, kui kehtiv miinimum. Kohus selgitab, et perioodil 01.01.2022-31.03.2022 oli elatise miinimumiks 213,44 eurot ning alates 01.04.2022 on elatise miinimumsuuruseks 225,64 eurot. 6 Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et hagi esitamise ajal puudusid hagejal p-s 6.1 nimetatud eluasemekulud. 10.12.2021 dokumendis on hageja seaduslik esindaja kinnitanud, et otsib uut elamispinda endale ja hagejale, mistõttu ei ole nad varsti enam seotud xxx kinnistuga ning hiljemalt jaanuariks 2022 on nad sealt välja kolinud (dtl 58). Kuna 07.03.2022 esitatud dokumendis on hageja seaduslik esindaja märkinud, et esitatud tõendid on jaanuarikuu lõikes (dtl 116) ning esimene üürimakse on teostatud 23.12.2021, siis eeldab kohus, et enne nimetatud kuupäeva eluasemekulusid hageja seaduslikul esindajal seoses hagejaga kanda ei tulnud. Ühtegi tõendid eluasemekulude kandmise kohta enne 23.12.2021 ei ole hageja esitanud. Seega oleks vähemalt novembrikuu hageja kulud eluasemekulude võrra väiksemad, s.o 310 eurot, millest kostja osa moodustab 125 eurot (s.o 310/2 –lapsetoetus 30 eurot).
7. Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud hageja seaduslikule esindajale hageja ülalpidamiseks 02.11.2021 summas 78,25 eurot, 16.12.2021 summas 100 eurot, 17.12.2021 summas 192 eurot, 10.01.2022 summas 213,44 eurot, 10.02.2022 summas 213,44 eurot, 14.03.2022 summas 213,44 eurot (dtl 87, 210). Kostja on välja toonud, et on tasunud ka hageja hambaravi eest ning on esitanud tõendid, mille kohaselt ta on kliinik xxx kontole kandnud 23.11.2021 166,25 eurot ja 10.02.2022 166,25 eurot (dtl 89) ning 17.01.2022 on väljastatud kviitungi summale 15 eurot (dtl 90). Seega on tõendatud, et novembris 2021 on kostja hageja ülalpidamiseks tasunud kokku 244,50 eurot (makse hageja seaduslikule esindaja ning hageja hambaravi) ning alates detsembrist on kostja tasunud hagejale elatist seaduses kehtivas miinimummääras. Samuti on kostja tasunud hageja kontole 18.01.2022 summas 100 eurot (dtl 88). Kohus selgitab, et kui hageja ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud/ ei anna nõuolekut ega ei kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis alaealisest lapsest lahus elava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ta ülalpidamist lapsele annab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alla 18 aastasel füüsilisel isikul piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud sellisele isikule, siis loetakse kohustus võlaõigusseaduse § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Seega asub kohus seisukohale, et kostja on oma ülalpidamiskohustust täitnud nii vahetu ülalpidamisena, kui ka regulaarselt elatise tasumisena ning lapse igapäevased vajadused on olnud seega piisavas ulatuses kaetud. Kohtul puuduvad tõendid selle kohta, et kostja ei oleks oma ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist täitnud. Hageja seaduslik esindaja on märkinud, et hageja esindaja esitas elatise nõude kohtusse vaid seetõttu, et hageja elab eraldi kostjast ja kostja on kohustatud lahuselavale lapsele elatist tasuma (dtl 110).
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 7
9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Samuti märgib kohus, et kõik tõendid, mis on menetlusosaliste poolt esitatud peale 21.03.2022 on esitatud hilinemisega ja kohus nendega ei arvesta. 21.03.2022 on kohus andnud pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks, mitte täiendavate tõendite esitamiseks.
10. Kohus on 14.12.2021 määrusega rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse osaliselt ning kohustanud tasuma kostjat igakuiselt hagejale elatist 100 eurot kuus kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Seega tuleb käesoleva lõpplahendi jõustumisel hagi tagamine tühistada. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8