Obsah (8)

§ 37§ 10§ 24§ 1§ 25§ 34§ 39§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-18422 Tsiviilasi

) § 24 lg 3 alusel esitatud kujul. Kava täitmisel saavad võlausaldajad oma nõuetele katte oluliselt suuremal määral kui pankrotimenetluses, samas säilib võlgnikul motivatsioon sissetuleku saamisel ning oluliselt ei muutu senine elukorraldus. Maakohus selgitas, et

§ 37

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. MÄÄRUSKAEBUS

1. Swedbank AS (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja) palus
2. aprillil 2022 esitatud määruskaebuses tühistada Tartu Maakohtu
3. märtsi
4. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta võlgade ümberkujundamiskava esitatud kujul kinnitamata. Alternatiivselt palus võlausaldaja kinnitada kava, mille kohaselt kohustub võlgnik tasuma võlausaldajatele põhinõuded täies ulatuses ümberkujundamise kava tähtajaga 12 aastat. Samuti palus võlausaldaja tagastada määruskaebuse rahuldamise korral riigilõiv 50 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et maakohus ei ole võlgniku õigustatud huvide kõrval arvestanud piisavalt võlausaldajate õigustatud huvidega ega analüüsinud võlausaldajate esitatud vastuväiteid. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et kinnitatud kava kohaselt on kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid vähendatud nullini ning põhinõudeid lausa 50%. Võlausaldaja juhib tähelepanu sellele, et võlgnik ei ole laenude taotlemisel andnud võlausaldajatele õigeid ja täielikke andmeid ning on investeerimiseks laene võttes ja investeerimisvõimalust pakkunud ettevõttega lepingut sõlmides käitunud ebamõistlikult. Võlausaldaja leiab, et maakohus ei ole põhjendanud võlgnevuste ajatamist 6 aasta peale. Võlausaldaja hinnangul peaks võlgade ümberkujundamise tähtaeg olema võlgniku ja võlausaldajate õigustatud huvide tasakaalustamiseks pikem. 3 Maakohus on märkinud, et võlausaldajad on teinud krediidi saamise suhteliselt kergelt kättesaadavaks ega ole piisava hoolsusega kontrollinud võlgniku maksevõimet. Võlausaldaja selgitab, et Eestis puudub andmebaas isiku kohustuste kontrollimiseks ning võlausaldajal oli võimalik laenu väljastamisel tugineda võlausaldajal olemasolevatele andmetele ning kliendi esitatud andmetele. Võlausaldaja juhib tähelepanu asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud

§ 10lg-st 1 tulenevat kohustust.

Samuti ei ole maakohus võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisel täpsemalt uurinud algatatud kriminaalmenetluse asjaolusid ja seisu ega analüüsinud, kuidas kriminaalmenetlus võib mõjutada käesolevat menetlust. 8. Võlgnik ja nõustaja on seisukohal, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine oli õiguspärane ja lähtus seadusest (

§ 24lg-d 3 ja 4) ning määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleks jätta rahuldamata.

1. TF Bank AB on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada. Võlgnik rikkus VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustust esitada lepingueelsete läbirääkimiste käigus tõesed andmed ja kõik asjaolud, mille vastu teisel poolel on oluline huvi. Krediidi tegelikku eesmärki ja lepinguid mitmete kreeditoridega teades ei oleks TF Bank võlgnikuga lepingut sõlminud. TF Bank märgib, et pidas oma algses seisukohas mõistlikuks sellist ümberkujundamiskava, mis rahuldaks võlausaldajate põhinõuded 80% ulatuses. Pikendades ümberkujundamiskava kaheksa aastani ja suurendades võlausaldajatele tehtavaid osamakseid 450 euroni kuus (450 x 12 x 8), tasuks võlgnik kokku kaheksa aasta jooksul 43 200 eurot, mis vastaks 74% võlausaldajate põhinõuetest. Võlgnikule jääb seeläbi igakuiste vajaduste rahuldamiseks 590 eurot.
2. Svea Finance AS on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada. Võlgnik esitas ka Svea Finance AS-iga lepingut sõlmides teadlikult ja pahatahtlikult väärinfot lepingu sõlmimise eesmärgi kohta ning varjas oma olemasolevaid ja/või planeeritavaid kohustusi. Svea Finance AS ei oleks tegelikest asjaoludest teadlik olles võlgnikule laenu väljastanud.
3. Tallinna Hoiu-Laenuühistu hinnangul on määruskaebus põhjendatud. Lisaks asjaolule, et võlgnik eksitas võlausaldajaid, esitades samaaegseid laenutaotlusi, taotles võlgnik laene renoveerimiseks ja/või sisustamiseks. Võlgnik ei deklareerinud ainsaski laenutaotluses, et soovib saadud laenude arvelt väljastada laenu Hansberg OÜ-le. Arvestades, et Hansberg OÜ-le väljastatud laen on tagasinõutav, ei saa nõustuda, et nimetatud asjaolu ei oma kava kinnitamata jätmisel olulist tähendust. Maakohus on jätnud nimetatud nõude ning selle tagasinõutavuse täies ulatuses hindamata. Sellega on võlausaldajad pandud võlgade ümberkujundamise menetluses selgelt halvemasse olukorda kui võimalikus pankrotimenetluses.
4. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 667 lg 1) ja maakohtu määrus muutmata.
6. Ringkonnakohtu arvates täidab käesoleval juhul maakohtu poolt kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava

§ 1

eesmärki.

seletuskirja kohaselt on seaduse eesmärk pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalus ümber kujundada võlad, ületada makseraskused, vältida pankrotimenetlust, õppida toime tulema tulevikus tekkivate finantskohustustega ning taastada oma maksevõime. 4 Võlgade ümberkujundamise kava kinnitades hindab maakohus, kas esineb piisav tõenäosus, et võlgade ümberkujundamine aitab võlgnikul taastada oma sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ja võlgnik ei satu uuesti võlgadesse. Samuti hindab kohus, kas võlgnik on teinud arvestatavaid jõupingutusi, et teenindada või mõnel muul moel toime tulla oma võlgadega, lisaks on oluline, kas võlgnik teeb koostööd kohtuga menetluse ajal, eriti, mis puudutab võlgniku poolt kõikide tema kohta käivate majanduslike andmete avaldamist. Ringkonnakohus leiab, et võlgade ümberkujundamise kavas koheldakse võlausaldajaid võrdselt, arvestatakse nii võlausaldajate kui võlgniku huve, võlgnikule antakse võimalus ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Võlanõustaja arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgnikule jõukohane. Võlgnik loovutab kava kohaselt 41% oma sissetulekutest ja talle jääb muude kulutuste katmiseks kätte vähem kui minimaalpalk - ca 565 eurot kuus, seega ei ole alust arvata, et võlgnik suudaks tasuda suuremaid kuumakseid. 15. Õige on võlausaldaja väide, et enamus võlausaldajaid olid nõustaja poolt kohtule esitatud kujul kava kinnitamise vastu. Ringkonnakohus märgib, et võlausaldajate nõusolek ei ole kava kinnitamise vältimatu eeldus.

§ 24

lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid § 24 lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Ümberkujundamiskava kinnitamine on maakohtu kaalutlus- ehk diskretsioonotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Võlausaldajate üks põhiline väide oli, et võlgadest vabastamise periood peaks olema oluliselt pikem, Ringkonnakohus leiab, et 6 aasta pikkune periood on käesoleval juhul põhjendatud arvestades eelkõige võlgniku vanust, varasemat maksekäitumist ning võla tekkimise asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. 16. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Määrusekaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka muud selles esitatud väited, mh väited selles, et kohus kinnitas kava kergekäeliselt. 16.1.

§ 25

lg 1 p 3 alusel võis maakohus jätta võlgade ümberkujundamise kava kinnitamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Võlausaldaja tõi esile, et võlgnik ei avaldanud laenu taotlemisel infot kõigi olemasolevate ja sõlmitavate lepingute kohta ning varjas laenu võtmise tegelikku eesmärki ja võlgniku käitumist tuleks enam arvesse võtta ümberkujundamiskava tingimuste ja tähtaja määramisel. Samas nõustus võlausaldaja nõustaja arvamusega, et ebamõistlik käitumine laenude võtmisel ei ole iseenesest ümberkujundamist välistav asjaolu. Samuti oli põhjendatud käesoleval ajal arvestada sellega, et võlgnikul puudus tahtlus võlausaldajatele kahju tekitada. Võlgnik käitus äärmiselt kergemeelselt kohustuste võtmisel ja lähtus pettusega loodud ebaõigest ettekujutusest, et laenuks saadud raha edasi laenates, saab ta igakuised kohustused täidetud ning lisaks saab ta suurt kasu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud ja on ka võlgniku käitumist kava kinnitamisel arvesse võtnud. 17.

eesmärgist tulenevalt on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et võlgnikul vara puudub ja maakohtu poolt 5 määratud tähtaja jooksul ei ole olemasolevat võlgniku sissetulekut arvestades reaalne kohustuste täitmine suuremas ulatuses. 18.

§ 24

lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Maakohus saab kava täiendada ka pärast selle kinnitamist. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (

§ 34lg 1).

Ringkonnakohus selgitab, et kui võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 39lg 2 p 6). 19. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud Ts

MS § 171 lg 1 ja

§ 8lg 1 koosmõjus menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ 6