2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, lg 5 järgi ei ole kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. 3.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas
lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt
menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissi osalised, on teadlikud tsiviilasjas nr 2-21-126287 menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest. 4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud 2 kompromiss kinnitamisele ja menetlus kogu tsiviilasjas nr 2-21-126287 lõpetamisele. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad kompromissi pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi pooled leppisid kokku, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda. 5.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõend. Eeltoodu alusel jäävad puudutatud isiku 2 menetluskulud jäävad tema enda kanda kooskõlas. 6. Kompromissi osaliste taotlus määruskaebuse esitamise õigusest loobumiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt
See ei välista aga puudutud isiku 2 õigust esitada määruse peale määruskaebust. 7.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Avaldaja palub kohtul tagastada pool tsiviilasjas 221-126287 avalduse esitamisel tasutud riigilõivust. 8. Toimikust nähtub, et avaldaja on avalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu summas 50 eurot. Kohus leiab, et avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning avaldajale tuleb tagastada pool tsiviilasja 2-21-126287 menetlemisel tasutud riigilõivust, so 25 eurot (50/2) avaldaja kontole nr xxxx, Xxxx, vastavalt avaldaja taotlusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.