Obsah (12)

§ 115§ 3§ 1§ 101§ 108§ 127§ 132§ 492§ 103§ 76§ 82§ 100

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2022, Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-21-13219 Tsiviilas

§ 115

lg 1 alusel, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel

§ 3

p 6 mõttes, millele kohaldub

§ 1

lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhe, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks

§ 115lg 1.

Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

4.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 5.

§ 127

lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§ 132sätestatud ulatuses.

3 6.

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja on kindlustusandja, kellele läheb kindlustuslepingu alusel põhjustatud kahju hüvitamise järgselt

§ 492lg 1 alusel üle kahjustatud korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu.

1. Kodukindlustuse poliisiga nr 10452711/4 on tõendatud, et avaldaja ja korteriomanik N. R. sõlmisid korteri kindlustamiseks tähtajatu kindlustuslepingu ning korter oli kindlustatud perioodil 22.08.2020 kuni 21.08.
2. Kindlustusobjektiks oli koguriskikindlustus ja ajutise elukoha üürikulu.
3. Kohtule 30.11.2020 esitatud kahjuteatega on tõendatud, et avaldaja sai kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 29.11.2020 xxx korteris veekahju, milles said kahjustada toas ja koridoris ülev tapeet, laminaat toas ja esikus, laed vannitoas, esikus ja toas ning elektriarvesti. Ühistu esimees kutsus välja avariibrigaadi vee kinnipanekuks, kuna naabrid ei avanud ust. Avarii põhjuseks oli pesumasina veevarustusvoolik.
4. ERGO Insurance SE ülevaatuse akti nr 1102 ja fotodega on tõendatud, et 04.12.2020 vaadati kahjustada saanud korter xxx üle ning koostati kahjude ülevaatuse akt, mille kohaselt on kindlustusvõtja vannitoa seinal veekahjud, niiskus, kobrutav värv ning laes veejäljed, esiku seinal veekahjud, niiskus, tapeet lahti ning elutoa seinal veekahjud, veejäljed, tapeet lahti, laes veejäljed, niiskus ning põrandal veekahjud, niiskus ja põrand pundunud. Juhtumi põhjuseks on ülemine naaber korterist 37, kelle pesumasina voolik purunes.
5. S OÜ 15.12.2020 pakkumise, 28.01.2021 arvega 14626 ja maksekorraldusega on tõendatud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks ja korteri remondiks vajalikud kulud olid 3057,56 eurot. Majutuskoha broneeringuga, konto väljavõtte ja makskorraldusega on tõendatud, et ajavahemikul 06.01.2021 kuni 24.01.2021 tekkis kindlustusvõtja perel ajutise elukoha üürikulu summas 773 eurot. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tõendatud avalduse asjaolud. Ülemise naabri pesumasina vooliku purunemise ja kindlustatud korteriomanikul tekkinud veekahju vahel on põhjuslik seos. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks pesumasina voolik purunenud ja vesi läbi põranda kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. 11.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Avaldaja on eelpool hinnatud tõenditega tõendanud, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, millele puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, siis rikkus ta KrtS § 31 lg 1 p-st 1 toodud kohustust. Puudutatud isiku kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju vahel on

§ 127lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos.

Avaldaja 16.03.2021 ja 30.03.2021 tähitult saadetud kahjunõudega on tõendatud, et avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 09.04.

1. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
2. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tõendatud avalduse asjaolud, kahju suurus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahju põhjustanud isiku tegevuse vahel.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele 4 kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 82

lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahju 3830,56 eurot. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ning avaldaja nõue on põhjendatud, siis tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (sh tõlkekulud). Avaldaja tasus riigilõivu 50 eurot. Tõlkekulu kandmist tõendab arve 2021/1189 ja maksekorraldus summa 18,83 euro tasumise kohta. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista riigilõiv 50 eurot ja asja läbivaatamise kulu 18,83 eurot, kokku 68,83 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik