lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: Karel Parik, ik: 38803222742, elukoht: xxx Kaitsja: Kristjan Madisson, Advokaadibüroo Kuklase ja Partnerid, Roosikrantsi 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Karel Pariku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 07.02.2022 otsusele nr 2302,21,012462 Karel Pariku karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks osaliselt, s.o kohtuvälise menetleja otsusega kohaldatud karistusliigi vaidlustamise osas. 2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 07.02.2022 otsus nr 2302,21,012462 Karel Pariku karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks 1 osaliselt, s.o kohtuvälise menetleja otsusega kohaldatud karistusliigi osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse tühistamata ja muutmata. 3. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Karel Parikule
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 (kuussada) eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 (kuussada) eurot.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et Karel Parik ajavahemikul 19.08.2021 kuni 24.08.2021 xxx juhtis mootorsõidukit ega olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Parkimiskohalt välja sõitmist alustades ei veendunud, et see on ohutu, mistõttu puuduliku külgvahe tõttu riivas parkinud sõiduautot xxx reg. märgiga xxx põhjustades sellega varalise kahju xxx ASle. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 2, § 16 lg 1, § 46 lg 3, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 sätestatud kohustusi ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis kokkuvõtvalt järgmist: Menetlusalune isik on kaebuses taotlenud otsuse tühistamist ning on märkinud, et väidetav teise sõiduki kahjustamine on temale arusaamatu, ei ole sõidukit xxx kuidagi tahtlikult riivanud. Kui oleks seda teinud, oleks nõus selle eest vastust kandma, kuna tegemist on suhteliselt väikese kahjuga. Parkis samas kohas ka järgnevatel päevadel, kui oleks soovinud seda varjata, ei oleks ta seda teinud. Ei püüdnud ka xxxle tekitatud vigastusi likvideerida. Kasutas seda sõidukit koos endise elukaaslase L Kga (K) ning on temalt küsinud. Tavaliselt kasutas sõidukit see, kellel vaja oli. Arvab, et tema ei ole teist sõidukit riivanud. Väärteoasja materjalidest nähtuvad väikesed autode vigastused ja on raske usutavalt teadvustada seda, et taolisest riivest pidi 100% aru saama. On meesterahvana autoga liiklemisel ja auto tehnilise seisukorra osas võib-olla tähelepanelikum ja arvab, et elukaaslane L. K võis taoliselt riivates 2 vastu sõita, ta ei tunnetanudki seda. Tegemist on plastmassi kahjustusega ja mõlemad autod on kindlustatud. Ei ole kahju tekitamise kohast omavoliliselt lahkunud, olukorras, kus isegi kui peaks vastutama, siis hüvitab selle kindlustus. Kahtlemata ei saa mistahes liiklusõnnetuse põhjustamine ja/või sündmuskohalt lahkumine olla kuidagi aktsepteeritav, aga sisuliselt eraparklas plastmassosade kraapimise eest võtta pikaks ajaks ära juhtimisõigus. Ekspertiis on tehtud faktiliste oletuste pinnalt ja loomulikult peaks sellega nõus olema, sest ekspert on ju spetsialist, aga nagu hinnangust aru saab, siis ka tema ei suuda täpselt ütleda, kas need vigastused ikka 100% on nende kahe auto riivamisest tulenevad. Palub, et juhtimisõigust ära ei võetaks, sest kasutab autot selleks, et elatisvahendeid hankida ja on just tööle saanud alustavasse ettevõttesse, milles töötades on auto juhtimise õigus hädavajalik. Taotleb otsuse tühistamist täies ulatuses või siis osalist tühistamist karistuse osas, määrates kergema karistuse nagu seda on rahaline karistus. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik Karel Parik, et antud väärtegu jääb kahjuks natukene ebaselgeks ja keeruliseks ning üldse ei soovi tegelikult vaielda ja väga vabandab, et üldsegi koormab kohut sellega. Kui vaatas ja hakkas mõtlema kogu sellele perioodile või sellele ajajärgule, siis antud tõendite põhjal vaatab, et kui politsei ütleb antud tõendite puhul, et tema on sellele autole vastu läinud, siis nagu peaks sellega nõus olema. Üldse ei ole pahatahtlik, võibolla on elutempo juures see, et see asi võis niimoodi olla kuna autos vahel harva paneb muusika liiga kõvasti käima ja võib tekkida selliseid olukordi, et peab ise natuke hoolikam olema, kuid on ka kaebuses viidanud, et kui oleks kriimustanud seda autot, siis ei oleks parkinud oma autot selle kõrvale või siis oleks hakanud antud vigu enda auto peal parandama ning kui politsei võttis ühendust, koheselt reageeris sellele ning läks sinna koha peale. Ei ole kuskile kadunud ega midagi. Ei tunnista, et oleks seda teinud, kuid ka ei välista, et see kogemata võis nii olla. Juhul, kui süüdi jääb, oleks lubade äravõtmine katastroofiline, kuna see on eluvajalik, leiba toov elu osa. Parkimine toimus xxx antud elukoha maa-aluses parklas kõrval parkivat autot vigastades, rohkem ei oska midagi selgitada, kuna omast aru ei ole seda teinud, ei ole seda ka teinud endine elukaaslane väidetavalt, see jääbki nagu arusaamatuks. Ei teadnud üldse seda, et tema sõidukil on vigastused, velje peal on üks kriim, aga kui võtta niimoodi, siis auto esistange ei saa velge kahjustada ja mäletamist mööda, kuna see auto on niivõrd vana juba ja seda kasutas kunagi ammu õde, siis velge saab kahjustada ainult äärekivi või tugevam materjal, isegi reaalselt ei teadnud, et üldse kahjustust autol on. Kui oleks teadnud või oleks tähele pannud, siis ilmselgelt oleks ise selle omanikuga ühendust võtnud, poleks kuhugi kadunud, isegi ei teadnud, et seal on midagi. Pärast parkimist iga kord autot üle ei vaata. Vigastusest sai teada siis kui kutsuti politseisse ja sõiduk üle vaadati. Resideeris mõned päevad kindlasti sellest ajaperioodist Tartus, vanaema-vanaisa juures, sõiduk oli ka Tartus. Tunnistajana üle kuulatud L K selgitas, et menetlusalune isik on endine abikaasa. xxx maaaluses parklas xxx seal kõrval parkimiskohal seisnud xxx kahjustamisest ei tea mitte midagi. Ajaraam on selles mõttes natuke hägune, võib-olla siis veel olid abielus, see informatsioon jõudis temani siis kui ta jõudis Karelini, et selline intsident on juhtunud väidetavalt. Ei mäleta kas kuulis sellest menetlusaluselt isikult, see on kuidagi nii ammu, kust seda mujalt sai kuulda, kui see info jõudis auto omanikuni, siis eeldab, siis see info sealt temani jõudis mingil hetkel. On kasutanud seda autot, elas veel xxx tänaval sellel hetkel, eeldab, see on nii ammune aeg, päris kuupäevaliselt ei saa kinnitada ega ümber lükata seda väidet, võis kasutada küll. Võis sellel ajavahemikul käia koos menetlusaluse isikuga tema vanavanemate juures Tartus, kuupäevaliselt ei oska öelda, kuna ajaraam ei ole päris täpne, ei ole kõik asjad kalendris kirjas aga jah, võis olla küll sellel ajal kuskil, suvine aeg. Vahepeal kasutasid küll ühte teist autot aga see aeg, ei tea, võib panna ühe päevaga siia-sinna poole, ei hakka kindlalt midagi väitma. xxx kasutasid mõlemad. Kellel oli vaja sõita, see sõitis. Sõiduk oli pargitud maa-aluses parklas xxx, see oli majaelanike parkla. Paremal pool oli hõbedane xxx, seda mäletab, teisi autosid ei mäleta aga miks seda autot teab on sellepärast, et parkisid alati posti ja selle xxx vahele ja pigem posti poole, et jääks piisavalt palju ruumi xxx juhil avada oma uks ja vajadusel ka kõrvalistuja saaks nende autost välja, vahest sõitis ise, parkis ise, vahest Karel parkis. Ei oska öelda millal sõiduki 3 kasutamise lõpetas, arvab, et sõitis selle autoga veel isegi aasta lõpus mingitel perioodidel. Ei tea küll, et sõiduk oleks paranduses käinud kordagi, hoolduses küll. Kohtuistungil leidis kaitsja, et nagu täna selgus, siis 19.08.2021-24.08.2021 kasutasid xxx sõidukit 2 inimest, seega puudub alus öelda, et xxx kahjustas just Karel Parik, seda võis teha keegi kolmas isik ja kõik kahtlused tuleb sellisesse olukorras tõlgendada süüdistatava ehk Karel Pariku kasuks. Mis puudutab seda kehtivast karistust, siis tegelikult selle kehtiva karistuse aluseks olev sündmus toimus hiljem, septembris 2021. Antud asjas väidetav sündmus toimus augustis. Kohtuväline menetleja on viidanud oma otsuses sellele, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus. Isegi kui väita seda, et selline liiklusõnnetus toimus, siis vaadates objektiivseid andmeid selle kohta, millised olid need kahjustused, siis ei saa tõsikindlalt väita seda, et isik pidi koheselt aru saama, et selline sündmus toimus kuna lihtsalt need kahjustused on niivõrd väikesed, tegemist on nö parkla kriimustamisega. Mis puudutab karistust, siis kohtuväline menetleja on põhjendanud karistuse sellist suurust sellega, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu ja millega seatakse ohtu teiste isikute vara, kaasinimeste elu ning tervis. Liiklusõnnetuse põhjustamine on probleem, kuid antud juhul ei olnud siin kaasinimeste elusid või tervist ohustavat, kahjud on tegelikult suhteliselt väikesed ja tõenäoliselt tänaseks on need kahjud ka kindlustuse poolt hüvitatud ja korvatud. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja leidis, et just Karel Parik on see isik, kes on talle inkrimineeritud rikkumised toime pannud. Läbi kohtuvälise menetluse ei ole Karel Parik kordagi rääkinud sellest, et sõidukit võis juhtida keegi teine. Kui sõiduki kasutajaks ei ole märgitud seda tegelast, L K ja isikul on olnud vähemalt kaks võimalust menetlejale selgitada, et seda sõidukit võis juhtida keegi teine. Esmakordselt menetleja juures ütlusi andes, ütles Karel Parik konkreetselt, rääkis endast millegi pärast kolmandas isikus, et tema on ainuke isik, kes seda sõidukit kasutas sellel ajal. Samuti menetlusaluse isikuna ei ole isik kordagi öelnud, et keegi teine võis juhtida. See väide on alles kerkinud kohtumenetluses. Täna kohtuistungil ka L K ei öelnud, et tema seda sõidukit juhtis, ta oli äärmiselt ebamääraselt andnud selgitusi, et võis, ei mäleta, ei oska öelda. Tema ütlusi ei saa mitte mingil juhul kasutada tõendina ja selles asjas ei ole tekkinud kahtlusi, mida loeks kõrvaldamata kahtluseks. On teada, et Karel Parik seda sõidukit sel ajavahemikul kasutas, ta on ise tunnistanud ja ei ole mitte ühtegi tõendit, mis kuidagi ütleks, et keegi teine seda sõidukit kasutas. Sõidukite omavaheline kontakt on leidnud kinnitamist eksperdi arvamusega, ekspert on selgitanud, et tehniliselt on see võimalik ja tehniliselt on see võimalik sellisel juhul kui xxx liikus. Samuti on sõidukite vigastused omavahel seotud. Ei leiagi seda, et Karel Parik selle õnnetuse tahtlikult põhjustas, arvabki, et see juhtus ettevaatamatusest, menetlusalune isik ei valinud sobivat sõiduvahet. Küll aga ei ole nõus kaitsja väitega, et need vigastused said kuidagi jääda arusaamatuks. Seetõttu kohtuväline menetleja on määranud karistuse ka teatamisnõude rikkumise eest kuna isikul on varasem karistus, isiku suhtes rakendati juhtimisõiguse äravõtmist, maakohus tühistas otsuse. Sellepärast kohtuväline menetleja on määranud põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise. Palub seda otsust mitte muuta ja jätta kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlused, samuti kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas 4 tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohtule esitatud kaebuses on kaebuse esitaja asunud seisukohale, et ta ei ole teadlik sellest, et ta oleks riivanud kõrval parkimiskohal pargitud sõidukit ja ta ei ole ka ennast varjanud sündmuskohalt lahkumisega. Lisaks sellele tõi kaebuse esitaja kaebuses välja versiooni, et parklas kõrval parkimiskohal pargitud sõidukit võis riivata ka tema endine abikaasa, kes samuti sama sõidukit samal ajaperioodil kasutas. Oma selgitustes on kaebuse esitaja asunud ka seisukohale, et ta ei saa täielikult välistada, et ta võis teist sõidukit oma sõidukiga riivata, kuid tegemist on plastdetailide kriimustustega ja vigastused on väikesed, millise kahju hüvitab kindlustus. Kohus peab vajalikuks esmalt analüüsida kaebuse versiooni, mille kohaselt võis sõidukit juhtida kaebuse esitaja abikaasa L K (kaebuses L K, L P). Kohtu arvates väärib tähelepanu kohtuvälise menetleja väide, mille kohaselt on kaebuse esitaja kohtuvälises menetluses selgitanud, et tema on sõiduki xxx ainuke kasutaja. Versioon sõiduki teisest võimalikust kasutajast on esitatud alles kohtule esitatud kaebuses. Selle versiooni kinnitamiseks taotles kaebuse esitaja endise abikaasa kohtuistungil ülekuulamist. Kohtuistungil antud L K ütlustest tulenes, et ta kasutas seda sõidukit küll, kuid ta ei mäleta millal ta seda kasutas. Seejuures märkis tunnistaja sedagi, et kuna parkida tuli teise sõiduki ja betoonposti vahele, siis oli seal suhteliselt kitsas ning selleks, et kõrval parkiva sõiduki juht saaks oma sõidukisse, tuli jätta sõidukite vahele suurem vahe ja parkida betoonpostile lähemale. Selline väide viitab sellele, et tunnistaja on ebamugavast parkimise kohast teadlik ja püüab parkida selliselt, et ka teise sõiduki juht saaks oma sõidukisse siseneda. Samas nähtub M H politseile esitatud süüteoteatest, et ta avastas oma sõidukil vigastused ja tema sõiduki kõrvale oli pargitud vanem xxx, millel vigastusi ei olnud, järgmise päeva, s.o 25.08.2021 õhtul oli tema sõiduki kõrvale pargitud aga xxx, millel olid küljel vigastused, mis olid õigel kõrgusel. Hommikuks oli aga see sõiduk kadunud. Seejuures nähtub süüteoteatest, et avaldajal on ka varem olnud naaber parkijaga probleeme, kuivõrd on pargitud tema auto kohale ja tihti eraldusjoonele, jättes temale väga vähe ruumi. Kohtu arvates näitab selline parkimiskoha kasutamine hoolimatut suhtumist teistesse parkijatesse. Seejuures, arvestades L. Ki selgitusi parkimise kohta, võib järeldada, et kõrval parkija pretensioonid L. Ki osas ei kehti. Küll peab kohus vajalikuks tähelepanu pöörata kaebuse esitaja selgitustele kaebuses, mille kohaselt on kaebuse esitaja arvates tegemist tühiste plastdetailide värvikriimustustega, mille hüvitab kindlustus, s.t kaebuse esitaja jaoks ei ole sõiduki kriimustamine kuigivõrd oluline. Küll aga võttis sõiduki kriimustamist valuliselt xxx kasutaja, kes pidas vajalikuks pöörduda nii maja halduri kui ka politsei poole. Seega on kahe kõrvuti parkiva sõiduki kasutaja suhtumine sõiduki seisundisse väga erinev. Seejuures pidas kaebuse esitaja võimalikuks, et kui ta paneb mõnikord muusika kõvasti mängima, siis ei pruugi ta kuulda muid helisid. Väärteomenetluses on vaadeldud sõidukeid xxx registreerimismärgiga xxx ja xxx registreerimismärgiga xxx. xxx on esiosas esispoileri vasakul serval värvikahjustus ja xxx tagumise parempoolse rattakoopal valged kraapejäljed ning parempoolse tagaratta velje keskosas valged kraapejäljed. Seejuures on fotodelt tuvastatav, et xxx on valget värvi ja vigastus asub esispoileri servas, kust on värv kuni musta värvi plastmassini maha kraabitud. Ekspert on ekspertiisiaktis nr 21E-LT0066 asunud seisukohale, et sõiduauto xxx xxx reg. märk xxx vasakpoolses esiosas olevad kahjustused võivad olla tekitatud kontakteerumisest sõiduki xxx reg. märk xxx parempoolse tagumise rattakoopa ja veljega ning sõidukite xxx xxx reg. märk xxx ja xxx reg. märk xxx kontakti korral pidi liikuma sõiduauto xxx reg. märk xxx. 5 Kohus leiab, et nii süüteoteatest nähtuvatele asjaoludele, sõidukite vaatlusprotokollis tuvastatule ja eksperdiarvamusest tulenevale järeldusele tuginedes saab asuda ühesele seisukohale, et sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx ja xxx registreerimismärgiga xxx on olnud omavahel kokkupuutes ja seejuures on sõidukitest liikumises olnud vaid xxx. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et isegi ekspert ei ole kindel, et need sõidukid olid omavahel kokkupuutes, siis peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt kohtuekspertiisiseaduse § 3 sätetele on eksperdiarvamus tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud kategooriline või tõenäoline eksperdijäreldus. Käesoleval juhul kattuvad vigastused sellisel määral, et ekspert on saanud teha kokkupuute kohta tõenäolise järelduse, s.t ekspert peab kokkupuudet tõenäoliseks. Seejuures ei ole ekspert asunud seisukohale, et kokkupuude ei ole välistatud või on välistatud. Mis puudutab aga ekspertiisiarvamuse teist punkti, siis on see antud kategoorilises vormis. Seega ei saa kohus nõustuda kaebuse esitaja väitega, et ekspert ei ole ise ka kindel oma arvamuses. Lisaks sellele on kaebuse esitaja leidnud, et velje vigastused võisid olla tekitatud sõitmisest vastu äärekivi. Kohus leiab, et velje vigastuse asukoht, s.o lakil olevad kriimustused asuvad velje keskosas, mis viitavad sellele, et velg on pöörelnud vastu takistust, mis on järele andnud ja pöörlemine on olnud lühiajaline, kuivõrd kokkupuude on olnud vaid poole velje ringi ulatuses. Juhul, kui velg oleks hõõrunud vastu äärekivi, oleks kahjustused sügavamad ja asuks velje servas, mitte keskosas, kuivõrd äärekivi kõrgus ei ulatu velje keskosa kõrgusele. Küll on velje keskosa kõrgusele ulatunud see takistus, mille vastu velg on läinud ja see vigastuse kõrgus ühtib rattakoopa vigastuse ja xxx tuvastatud vigastuse kõrgusega. Seetõttu loeb kohus tõendeid kogumis hinnates tõendatuks, et xxx on vigastused tekitanud just xxx registreerimismärgiga xxx. Mis puudutab küsimust, kes juhtis xxx ajal, kui xxxga sõideti vastu xxx esispoileri vasakut nurka, siis leiab kohus, et kaebemenetluses on kogutud hulgaliselt erinevaid kaudseid tõendeid, mis kohtu arvates loovad sellise uue kvaliteedi, et nende kogumis saab asuda seisukohale, et sõidukit xxx juhtis vaidlusalusel hetkel kaebuse esitaja. Esmalt on kaebuse esitaja kohtuvälises menetluses väitnud, et sõidukit kasutas ainult tema. Kaebemenetluses asus aga kaebuse esitaja väitma, et sõidukis kasutas ka tema abikaasa, kes naisterahvana võib olla ei ole nii tähelepanelik kui tema. Seevastu sai tunnistaja L. Ki ütlustest järeldada hoopis seda, et ta oli just vaidlusaluses parklas parkimisel väga tähelepanelik. Lisaks sellele möönis kaebuse esitaja ise, et ei pruugi kõike tähele panna kui autos muusika kõvasti paneb. Seejuures nähtub juba süüteoteatest, et xxx parkija pargib autot hooletult ja ka joone peale, mis takistab avaldajal oma sõiduki parkimist. Lisaks sellele nähtub väärteoasja materjalidest, et kaebuse esitajat on karistatud
lg 2 ettenähtud väärteo eest, mis iseloomustab samuti juhi suhtumist liikluskorda ja ohutusse ja see väärtegu on toime pandud nädal pärast seda kui avaldaja avastas oma sõidukil vigastused. Kohtu arvates viitavad kõik need asjaolud sellele, et juhiks, kes põhjustas kõrval parkinud xxx kahjustused, on just kaebuse esitaja ja mitte keegi teine. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg-s 1 ja
Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmine. 6
lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 2, § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 sätestatud kohustuste eiramist.
lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste aktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik otsuse kohaselt liiklusõnnetuse ning varalise kahju xxx ASle. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
p 81 kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala ning p 50 kohaselt on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Seega on parkla puhul tegemist liikluseks ja parkimiseks kujundatud alaga, ja parkimiskohti ühendava teeosaga, s.t tegemist on teega
p 81 mõttes.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sõidukite vaatlusprotokollidest ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil – xxx reg. märgiga xxx. Fotodelt on näha, et sõiduki esiosa spoileri vasakul nurgal on värvikahjustused. Seejuures on näha, et kahjustus on suunaga tagant ette ja lisaks värvi mahahõõrumisele on kahjustatud ka plastosa, millest kraabitud ja eraldunud osad on moodustanud ümara kuju ning on samuti suunatud vigastusest ettepoole, mis viitab sellele, et kahjustus on tekkinud pöörleva objektiga. Fikseeritud vigastused eeldavad ilmselgelt sõiduki mõningast taastamisremonti. Vaadeldud on ka sõidukit xxx reg. märgiga xxx ning fikseeritud vigastustest saab teha järelduse, et ka see sõiduk vajaks mõningal määral taastamisremonti. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Karel Parik juhtis sõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, mille parempoolse tagaosaga riivas parkimiskohalt välja sõites parklas pargitud sõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt kuulus xxx registreerimismärgiga xxx xxx ASle ja sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx I V. Väärteotoimikus leiduva liiklusõnnetuse akti ning sõidukite vaatlusprotokolli ja fotode järgi on tuvastatavad mõlemal sõidukil vigastused ning arvestades taolisi vigastusi saab asuda järeldusele, et vaidlusalused sõidukid said kahjustusi. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx omanikule xxx AS ja xxx registreerimismärgiga xxx registrijärgsele omanikule I V. Samas on väärteoprotokollis ja otsuses menetlusalusele isikule süüks arvatud varalise kahju tekitamist vaid xxx omanikule xxx ASle, kuid I V mitte. Kuigi kohtu arvates on tuvastamist leidnud kahele isikule varalise kahju tekitamine, ei saa kohus kaebuse esitajale esitatud süüdistust raskendada, mistõttu peab kohus lähtuma sellest, et varalist kahju on tekitatud vaid xxx ASle. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest, s.h eelkõige fotodest xxx parklast ja liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest saab järeldada, et kaks parklakohta asetsevad betoonpostide vahel, kusjuures selleks, et parkida selliselt, et sõidukite vahele jääks piisavalt ruumi, tuleb kumbki sõiduk parkida betoonpostile küllaltki lähedale. Seejuures jääb tagurdades parkimiskohale nr xxx sõitnud ja parkiva xxx parem külg betoonposti poole ja juhipoolne külg kõrvalasuva 7 parkimiskoha poole. Seega juhul, kui kõrval asetsevale parkimiskohale nr xxx sõita samuti tagurdades, jättes parkivate sõidukite vahele piisava vahe, peab xxx juht väljuma sõidukist vasakule poole jäävate betoonpostide poolt, kuid kahe lähestikku asuva betoonposti asetuse tõttu (välimine sõiduki esiotsa juures, tagumine sõiduki keskel) võib see olla raskendatud, mis võib tingida selle, et xxx tuleb parkida parkimiskohti eraldava joone lähedale, kuivõrd betoonposti lähedale parkides ei saa juhiust piisavalt avada, et sõidukist väljuda. Parkimiskohalt ära sõites ja paremale pöörates tekib aga olukord, et kui xxx juht ei sõida piisavalt parkimiskohalt välja, võib xxx parema küljega kokku puutuda kõrval parkimiskohal parkiva xx. Seega peab nii parkimiskohale sõites kui ka sealt välja sõites hoidma nii piisavat külgvahet kui ka olema nii hoolikas ja ettevaatlik vältimaks kahju tekitamist, kui ka oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib kahjustada vara. Seega saab ohutult parkimiskohale sõita, aga ka sealt ära sõita kõiki eelmärgitud nõudeid järgides. Arvestades seda, et vaatamata nende nõuete täitmise kohustusele, toimus xxx juhi poolt kõrval parkimiskohal pargitud sõiduki xxx riivamine ja sõiduki kahjustamine, saab järeldada, et xxx juht ei täitnud ühtegi nendest kohustustest ning rikkus nii
Juhul, kui xxx juht oleks täitnud neist kohustustest kasvõi ühte, oleks olnud võimalik vara kahjustamise ära hoida. Käesoleval juhul aga kasutas menetlusalune isik ilmselgelt kõigepealt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega hoidnud parkimiskohalt välja sõites ohutut külgvahet ning ei olnud seejuures ka hoolikas ega ettevaatlik ning ei hoidunud ka kõigest, mis võib kahjustada vara. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
lg 2, § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 kohustusi, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.o ei hoia sõitmisel ohutut külgvahet, ei ole hoolikas ega ettevaatlik kitsas parklas ega hoidu kõigest, mis võib ohustada vara, siis pidi ta ka möönma, et ta võib põhjustada liiklusõnnetuse. Arvestades parkla paigutuse eripära, betoonposte parkimiskohtade ümber ning vähest manööverdamisruumi, leiab kohus, et menetlusalusel isikul oleks ohutu külgvahe hoidmisel, hoolikal ja ettevaatlikul manööverdamisel ja vara kahjustamisest hoidumisel olnud võimalik liiklusõnnetuse põhjustamist vältida. Seetõttu saab tulla järeldusele, et just menetlusaluse isiku poolt liiklusnõuete eiramine põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel oleks olnud liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Kuivõrd liiklusõnnetus leidis aset parklas ning menetlusalune isik kahjustas parkivat sõidukit, milles juhti ei olnud, ei saa teise sõiduki kasutajale midagi ette heita, kuivõrd tema liiklusõnnetuses ei osalenud ja sõidukit ei juhtinud, mistõttu liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid menetlusalusele isikule. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja rikkus
lg 2, § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 kohustust ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistati menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kaebuse esitaja selgitustest nähtuvalt ei olnud ta teadlik sellest, et ta teist sõidukit riivas ning kui oleks teadlik olnud, oleks ta teise sõiduki juhiga ühendust võtnud. Lisaks on kaebuse esitaja selgitanud, et ta võis kuulata valju muusikat ega pruukinud midagi kuulda, kuid tegemist on vaid plastdetailide kriimustustega, millised kahjud hüvitab kindlustus. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et ka muusikat kuulates peaks kokkupuute kolksatus olema kuulda, kuivõrd tegemist on spetsiifilise kõlaga heliga, mida muusikas ei esine. Teiseks tekib hõõrdumisest 8 liiklustakistus ja sellele peaks juht olema võimeline tähelepanu pöörama. xxx vigastus rattakoopal näitab seda, et alguses on parema tagumise ukse serv läinud kokkupuutesse teise sõidukiga, seejärel on liigutud edasi ja hõõrdumine toimub rattakoopa servaga ja seejärel hõõrub pöörlev velg vastu kõrvalseisvat sõidukit, s.t sõiduki tagaosale ja seejärel tagarattale tekib liikumistakistus ja sõiduk ei pööra kohe soovitud suunas. Sellest aga peaks juht ilmselgelt aru saama ja huvi tundma mis edasiliikumist ja pööramist takistab. Seda, kas kaebuse esitaja huvi tundis või mitte, ei ole võimalik tuvastada. Küll saab asuda seisukohale, et kaebuse esitaja sai liiklusõnnetuse toimumisest aru, kuid kaebuse esitaja suhtumisest plastdetailide kriimustusse, mille hüvitab kindlustus, saab järeldada menetlusaluse isiku hoolimatut suhtumist teisele sõidukile tekitatud varalise kahju osas. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid suhtub kohus kaebuse esitaja väidetesse tema teadmatusest liikluskahju põhjustamisest kriitiliselt ega loe kaebuse esitaja väiteid usaldusväärseteks. Kohtu arvates on üheselt tuvastatud nii liiklusõnnetuse toimumine, kaebuse esitaja arusaam liiklusõnnetuses osalemisest kui ka kaebuse esitaja pärast liiklusõnnetuses osalemist sündmuskohalt lahkumine. Kaebuse esitaja kaebusest ja selgitusest võib järeldada, et ta ei pea selliseid parklakriimustusi oluliseks, kuivõrd varaline kahju on tema arvates väike. Kohus järeldab sellisest suhtumisest seda, et kaebuse esitaja ei ole kahju suuruse vastu huvi tundnud. Arvestades seda, et kahjustatud xxx oli uus sõiduk ja liisitud, siis on sellel sõidukil kohustuslik sõidukikindlustus ning sõiduk eeldatavalt taastatakse n.ö margiesinduses. Arvestades aga sõiduki hinda, siis selle kahjustatud sõiduki taastamine ei piirdu mõnesaja euroga, vaid on kordades kallim. Kaebuse esitaja pidanuks sellele mõtlema sündmuskohal ja kuivõrd sõidukis teist juhti ei olnud, pidanuks ta liiklusseaduse nõude kohaselt jääma sündmuskohale ja teavitama politseid, s.t liiklusõnnetusest teatamine oli menetlusaluse isiku jaoks kohustuslik. Käesolval juhul aga võttis kaebuse esitajaga ühendust hoopis politsei ise.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule xxx ASle.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et kaebuse esitaja lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et kaebuse esitaja oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Vastupidi, politsei tuvastas liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ja tegi ka sõiduki vaatluse ning tuvastas sõiduki vigastused.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud kaebuse esitaja ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd kaebuse esitajast juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud kaebuse esitaja kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi 9 kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kaebuse esitaja aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, sest teises sõidukis ei olnud juhti, kellega varalise kahju tekkimise osas ühele meelele jõuda ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Kaebuse esitaja käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli oma asju edasi ajada ja sündmuskohalt lahkuda. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud kaebuse esitaja kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud kaebuse esitaja käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist sõitis kaebuse esitaja sõidukiga edasi ja lahkus sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Kaebuse esitaja on väitnud, et ta ei olnud liiklusõnnetusest teadlik, kuid selles osas on kohus oma seisukoha esitanud juba ülalpool. Kohtu arvates sai kaebuse esitaja liiklussituatsiooni arvestades üheselt aru sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Arvestades kaebuse esitaja käitumist saab asuda seisukohale, et süütegu on toime pandud vähemalt otsese tahtlusega, s.o kaebuse esitaja teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ta ka tahtis seda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et kaebuse esitaja käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja pani toime
§ § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 46 lg 3, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 4, 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega
lg 1 ja
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras kaebuse esitajale karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M P, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitajat
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ja
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega kaebuse esitajale karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). 10 Väärteoasja materjalidest ja kaebuse esitaja isikuandmetest nähtuvalt on kaebuse esitaja puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohtule esitatud kaebuses on kaebuse taotlustes esitatud kaks alternatiivset taotlust. Esimese puhul on taotletud otsuse tühistamist täies ulatuses, kuivõrd kaebuse esitaja arvates ei ole ta väärtegusid toime pannud. Kohus jätab esimese taotluse rahuldamata ülevalpool toodud motiividel. Teise alternatiivina on esitatud taotlus tühistada vaidlustatud otsus osaliselt, s.o kohaldatud karistuse liigi osas ning uue otsusega kohaldada karistusena kergemat karistuse liiki, s.o rahatrahvi.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisaks võib
lg 2 kohaselt kohaldada lõikes 1 sätestatud süüteo eest ka lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 2 kohaselt võib lõikes 1 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati kaebuse esitajat
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks ja
lgs 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, s.t karistusi on kohaldatud vastava sätte sanktsiooni keskmises määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates kaebuse esitaja süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
Seejuures ei ole teisele sõidukile, s.o xxx tekitatud kahjustused kuigi suured, s.t taastamisremont ei peaks eeldama kahjustatud osa asendamist kui just ei ole kahjustatud kinnitused või ei ole varjatud vigastusi ning eeldatavalt piisab taastamiseks pahteldamisest ja värvimisest. Samas, arvestades sõiduki marki ja sõiduki välisviimistluse eripärasid, ei pruugi taastamisremont olla odav. Seega ei ole tekitatud kahjustused võrreldes sõiduki turuhinnaga suured. Kaebuse esitaja on märkinud, et kui kohus leiab, et tema on siiski süüdi, siis ta on valmis kahju hüvitama. Kohus peab selle väite kohta vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja valmisolekul kahju hüvitada ei ole tähtsust, kuivõrd liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seega sõltub kahju hüvitamine mitte kaebuse 11 esitaja vastutulelikkusest, vaid kindlustusandja soovist realiseerida seadusest tulenevat õigust esitada tagasinõue kaebuse esitaja vastu. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud. Kohus ei tuvastanud ka kaebemenetluses kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis mõjutaks karistust kergendamise või raskendamise suunas.
lg 1 mõttes on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü samuti hinnatav keskmisena, kuivõrd inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud ning tegemist oli varalise kahjuga. Seejuures ei muutunud kumbki sõidukitest ka sõidukõlbmatuks ning selle väärteo toimepanemine viitab eelkõige kaebuse esitaja hoolimatusele kõrvaliste isikute varasse, juhi kohustustesse ja liiklusnõuete täitmisse. Puutuvalt kergendavatesse või raskendavatesse asjaoludesse, siis ei ole ka selle väärteo osas kohtuvälises menetluses neid tuvastatud ning neid ei tuvastanud kohus ka kaebemenetluses, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis mõjutaks karistust kergendamise või raskendamise suunas. Seega ülaltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et kaebuse esitaja on toime pannud kaks väärtegu ning kummaski süüteos on kaebuse esitaja süü keskmine. Selline asjaolu annab kohtule aluse asuda seisukohale, et keskmine süü peaks tingima ka karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Lisaks süü suurusele ja kergendavatele ning raskendavatele asjaoludele peab karistuse määramisel/mõistmisel arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.o eripreventsiooni ja õiguskorra kaitsmise huvisid, s.o üldpreventsiooni. Kohtuväline menetleja on oma otsuses asunud seisukohale, et kuna isik on toime pannud mitu enamohtlikku süütegu, siis tuleb tema süü hinnata keskmisest suuremaks. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Käesolevas väärteoasjas karistati kaebuse esitajat kahe iseseisva väärteo toimepanemise eest, milles kummaski tuleb tuvastada süü suurus ning ühes väärteos sisalduv süü ei saa mõjutada teises väärteos sisalduvat süüd. Tegemist ei ole olukorraga, kus karistus määratakse KarS § 63 lg 1 alusel, kui isik paneb toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule ja määratakse üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Juhul, kui karistus määratakse KarS § 63 lg 1 sätestatud põhimõtte kohaselt, siis tõepoolest, mida rohkem eri süüteokoosseisule vastavaid süütegusid ühe teoga toime pannakse, seda suurem süütegude kogumis süü on ning on täiesti põhjendatud määrata karistus üle keskmise määra või ka maksimummääras seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul aga KarS § 63 lg 1 sätestatud põhimõtet kohaldada ei saa ja kummagi väärteo eest tuleb määrata karistus vastavalt igas teos sisalduvale süü suurusele. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja eripreventsiooni arvestades asunud seisukohale, et isik on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kuid määratud karistus ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Kaebemenetluses asus kaebuse esitaja kaitsja seisukohale, et sellise asjaoluga ei oleks saanud arvestada, kuivõrd kaebemenetluses menetlusesemeks olevad väärteod on toime pandud enne seda tegu, mille eest kaebuse esitajat on karistatud. Kohus leiab, et kaitsja väide väärib tähelepanu. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on kaebuse esitajal üks kehtiv väärteokaristus
Sama registri andmetel on süütegu toime pandud 01.09.2021. Kaebemenetluses menetlusesemeks olevad väärteod on toime pandud ajavahemikul 19.08.2021 kuni 24.08.2021, kuid mitte hiljem, sest sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx kasutaja märkas sõidukil vigastust 24.08.2021 hommikul. Seega ei olnud kaebuse esitajal temale süüks arvatud väärteo toimepanemise ajal, s.o ajavahemikul 19.08.2021 kuni 24.08.2021 ühtegi kehtivat karistust ning hilisema väärteo eest määratud 12 karistus ei saanud kaebuse esitajat mõjutada ajaliselt varasema väärteo toimepanemisest hoidumisel. Samas on aga kohtuväline menetleja just eripreventiivsest eesmärgist lähtuvalt pidanud vajalikuks loobuda kaebuse esitaja rahalisest mõjutamisest ja kohaldas teiseliigilist karistust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, tehes seda
lg 1 sätestatud sanktsiooni keskmises määras ja
Kohtu arvates on aga kaebuse esitaja karistusandmed sellised, mis ei anna alust kaebuse esitaja suhtes teiseliigilise karistuse kohaldamiseks, kuivõrd
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise ajal kaebuse esitajal kehtivaid karistusi ei olnud ja kummagi väärteo puhul on tegemist keskmise süüga. Kohus leiab, et juhul, kui kaebuse esitajal olnuks vaidlusaluste süütegude toimepanemise ajal kehtiv karistus
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, saanuks kohtuvälise menetleja seisukohaga nõustuda, kuid käesoleval juhul on põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine vähemalt eripreventiivse eesmärgi täitmiseks põhjendamatu. Väärteotoimikus on ka Harju Maakohtu 29.12.2021 otsus nr 4-21-3822, millest nähtuvalt on kohus Karel Pariku kaebuse alusel tühistanud kohtuvälise menetleja 22.09.2021 otsuse, millega Karel Parikut karistati
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 600 eurot ja lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seejuures on kohtuvälise menetleja otsus tühistatud just lisakaristuse osas, ning võib järeldada, et kuigi kaebuse esitaja oli kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajaks juba toime pannud
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteod, ei olnud selles osas karistamisotsust tehtud. Seega ei olnud Karel Parikul ka 29.12.2021 kohtuotsuse tegemise ajal kehtivaid karistusi. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja süü suurus ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud eripreventiivne eesmärk, mis ei leidnud kinnitust, ei anna alust kaebuse esitaja suhtes kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus osaliselt, s.o kohaldatud karistusliigi osas tühistada. Rahatrahvi kui karistusliigi kohaldamise osas peab aga kohus vajalikuks märkida, et kuigi kaebuse esitaja on ise sellise karistusliigi kohaldamist taotlenud, mis võiks viidata tema võimekusele rahalist kohustust täita, siis nähtub karistusandmetest, et eelmine rahatrahv on seisuga 03.02.2021 tasumata. Seega ei ole rahatrahvi Harju Maakohtu 29.12.2021 otsuses näidatud tähtaja jooksul tasutud. Sellele vaatamata ei ole kohtul alust teiseliigilise karistuse kohaldamiseks ning kohus teeb kohtuvälise menetleja otsuse tühistatud osas, s.o karistusliigi osas uue otsuse ja mõistab kaebuse esitajale karistuseks rahatrahvi. Puutuvalt rahatrahvi määra on kohus juba eespool asunud seisukohale, et kaebuse esitaja süü kummagi väärteo puhul on keskmine ning kogu menetluse kestel ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Samamoodi ei ole tuvastatud ka eripreventiivsetest eesmärkidest tulenevat vajadust karistust raskendada, kuivõrd väärtegude toimepanemise ajal kaebuse esitajal kehtivaid karistusi ei olnud. Puutuvalt õiguskorra kaitsmise huvidesse saab asuda seisukohale, et õiguskorraks on ka liikluskord, kuivõrd see on reguleeritud asjakohaste seaduste ja normatiivaktidega, kuid käesoleval juhul on tegemist majaaluses parklas toime pandud süütegudega, mis küll ei vähenda süüd, kuid jäävad kõrvalistele isikutele märkamatuks ega saa mõjutada kõrvaliste isikute õiglus- või turvatunnet peale kahjustada saanud sõiduki kasutaja, kes peab samas kohas edasi parkima. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse esitajale tuleb kummagi süüteo eest mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, s.o 150 trahviühikut. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel rahatrahviga karistamise otsuse tegemisel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Seega selleks, et rahatrahvi ositi tasumisele määrata, peavad esinema mõjuvad põhjused ja nende esinemist peab tõendama süüdlane. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja ei kaebuses ega ka kohtuistungil sellekohast taotlust esitanud, mistõttu tuleb käesoleva otsusega mõistetavad rahatrahvid tasuda VTMS § 204 lg 3 sätestatud tähtaja, s.o kohtuotsuse 13 peale edasikaebamise tähtaja jooksul, s.o VTMS § 156 lg 3 sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.