) § 4 lg 1 ja § 372 lg-te 1 ja 4 alusel. 2 Maakohus jättis
lg 3 ja 4 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuna puudus alus ettevõtte pankrotiks ning vaidlus lahendati kompromissiga enne pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS
Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Vaidlus on selles, et kas olukorras, kus võlgnik tasus võla enne pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamist, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda või tuleb need kulud jätta võlgniku kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust vaidlustatud osas (
8. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et praegusel juhul tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseadus ei näe ette menetluskulude jaotuse osas erisätteid juhuks, kui kohus keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmisest võlausaldajale pankrotiavalduse aluseks oleva võla tasumise korral. Pankrotimenetluse algatamine ja pankroti välja kuulutamine on hagita asi (
lg 1 p 122 ).
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et menetlus lahendati kompromissiga. Pankrotimenetluses saab kompromissi sõlmida üksnes pärast pankroti välja kuulutamist PankrS §-des 178 jj sätestatud korras, mitte üksiku võlausaldaja ja võlgniku vahel. Võlgnik tasus võla pankrotiavalduses märgitud suuruses 3 kuud pärast pankrotiavalduse kohtule esitamist kohtu poolt eelistungil antud täiendava tähtaja jooksul, mida ei saa käsitleda kompromissi sõlmimisena võlgniku ja võlausaldaja vahel. Avaldaja ei ole ka avaldusest loobunud (
) või seda tagasi võtnud (
). Kuna võlgnik tasus võla pärast pankrotiavalduse esitamist, aga enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist, siis langes 3 kohtumenetluse ajal ära PankrS § 10 lg-s 1 sätestatud võlausaldaja pankrotiavalduse üks kohustuslik alus - nõue võlgniku vastu, mistõttu ei pidanud maakohus pankrotiavaldust edasi menetlema ja võis sellises olukorras jätta pankrotiavalduse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus leiab, et
lg 1 teise lause alusel, arvestades ka
lg-s 5 sätestatud põhimõtet, tuleb kujunenud menetluslikus olukorras menetluskulud jätta võlgniku kanda. Võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid, mille tõttu võiks menetluskulude tema kanda jätmine olla ebaõiglane. Võlgnik tasus võlausaldajale võla alles pärast tema vastu pankrotiavalduse esitamist. Avaldajale tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida ta soovis avaldusega saavutada. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud võlgniku kanda. 9. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud samuti võlgniku kanda (
Ringkonnakohus määrab
lg 1 alusel kindlaks maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude rahalise suuruse. Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid avaldaja menetluskulud avalduselt tasutud riigilõivust 300 eurot ja esindajakulust 420 eurot. Avaldaja esindaja osutas avaldajale õigusabi kokku 4,7 tundi, s.o alusdokumentidega tutvumine (0,5 tundi), pankrotiavalduse koostamine ja esitamine (1,5 tundi), vastusega tutvumine (0,2 tundi), vastuse koostamine (2 tundi) ja istungil osalemine (0,5 tundi). Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid avaldaja menetluskulud määruskaebuselt tasutud riigilõivust 70 eurot ja esindajakulust 183 eurot. Avaldaja esindaja osutas avaldajale ringkonnakohtus õigusabi kokku 1,83 tundi, s.o võlgniku seisukoha ja maakohtu määrusega tutvumine (0,25 tundi), määruskaebuse koostamine ja esitamine (1,23 tundi) ning menetluskulude nimekirja koostamine (0,35 tundi).
lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Avalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot on avaldajale maakohtu määrusega tagastatud. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt
lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Esindaja tunnitasu 100 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohus leiab, et kostja esindajakulud maakohtus on ülepaisutatud. Arvestades tsiviilasja mahukust ning avaldaja esindaja menetlusdokumentide sisu, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus kokku 2,5 tundi, s.o summas 250 eurot. Ka määruskaebemenetluses on esindaja ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Määruskaebuses vaidlustati üksnes menetluskulude jaotust ning seega on menetluskulude nimekirjas loetletud toimingute eest põhjendatud ajakulu 0,75 minutit, s.o summas 75 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub võlgnikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 395 eurot (70 + 250 + 75). Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (
4 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.