Kriminaalasi nr 1-16-10101 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2018, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10101 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar Taotlus erakorraline ettekanne P.I kohta Süüdimõistetu P.I Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametnik Kerli Vasara taotlus P.I-le Tartu Maakohtu 03.01.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10101 määratud katseaja pikendamiseks KarS § 74 lg 4 alusel. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK P.I on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-1610101 KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määras kohus, et karistuseks mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.I ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 19.01.
- 28.03.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar kohtule erakorralise ettekande P.I kohta, sest P.I ilmus registreerimiskohustuse täitmisele alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega ja rikkus registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametnik palus kohtul määrata P.I-le täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. 1
(3)06.04.2017.a määrusega jättis kohus kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata põhjusel, et lisakohustuse määramine ei olnud kohtu arvates proportsionaalne toimepandud rikkumisega ega pruugi olla ka kontrollitav olukorras, kus süüdimõistetu viibib suurema osa ajast välisriigis. Kriminaalhooldusametnik oleks pidanud rakendama muid kohaseid meetmeid enne kohtusse pöördumist. 25.05.2018 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande. Ettekande kohaselt on ettekanne koostatud seoses takistavate tegurite ilmnemisel kriminaalhoolduse teostamisel. Nimelt on P.I tulnud registreerimiskohustuse täitmisele alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega. Kriminaalhooldus perioodi alguses selgus, et P.I on probleeme alkoholiga. Veebruaris 2018, pärast riskihindamise koostamist, pidi P.I täitma registreerimiskohustust kord kuus. 25.04.2018 tuli ta asendusametniku vastuvõtule joobetunnustega. Asendusametnik olukorda ei fikseerinud ja palus P.I tulla 26.04.
- Süüdimõistetu kohale ei ilmunud. Ametnik edastas talle kutse ja palus kohtumisele tulla 11.05.
- P.I saabus registreerimisele joobe tundemärkidega. Ametnik selgitas talle tema käitumise lubamatust ja täiendavaid mõjutusvahendeid. P.I tunnistas alkoholi probleemi ja oli nõus katseaja pikendamisega. P.I selgitas, et ei suuda sõpradele ei öelda ega alkoholist loobuda. Kriminaalhooldusametnik palus kohtul katseaega pikendada 4 kuu võrra. Pikendatav kriminaalhooldusperiood annab ametnikule võimaluse süüdimõistetuga arutleda alkoholi tarvitamise ja süüteo omavahelistest seostest ning alkoholi tarvitamisega kaasnevatest probleemidest. KOHTU SEISUKOHT KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. P.I on määratud käitumiskontrollile kuni 03.07.2018 ning täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, sh on kohustatud ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. KarS § 75 lg-s 2 sätestatud lisakohustusi talle kohtuotsusega määratud ei ole. Kohtule esitatud materjalide kohaselt täidab P.I registreerimiskohustust ühe korra kuus. Samuti nähtub esitatud ettekandest, et registreerimiskohustust on P.I üldjuhul täitnud kokkulepitud aegadel, kuid kahel korral on P.I ilmunud vastuvõtule alkoholijoobe tundemärkidega. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga, et süüdimõistetu alkoholijoobes registreerimiskohustuse täitmisele ilmumine on taunitav ja seda eriti olukorras, kus tema õigusvastane käitumine on tulenenud alkoholi tarvitamisest. Samas leiab kohus, et kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi tuleb vaadata laiemalt, arvestades mitte ainult iga üksikut kohustust, vaid eesmärki, mida soovitakse sellega saavutada. Kriminaalhoolduse eesmärk on eelkõige süüdimõistetu suunamine õiguskuulekale käitumisele ning selle kontrollimine katseaja jooksul. P.I-le ei ole kohtuotsusega määratud lisakohustusi alkoholi mittetarvitamise osas ning P.I on KarS § 75 lg-s 1 sätestatud nõudeid täitnud. Samuti pole P.I siiani katseaja jooksul toime pannud ühtegi uut kuritegu. Kriminaalhooldusametnikul on senini kestnud katseaja jooksul olnud võimalus arutleda P.I-ga alkoholi tarvitamise ja sellega kaasnevate probleemide üle ning ka kuni katseaja lõpuni on kriminaalhooldajal võimalik suunata, selgitada ja aidata P.I tema alkoholiprobleemi lahendamisel. Samuti on P.I ise tunnistanud probleemi olemasolu ning näha on tema motivatsiooni sellega tegelemiseks, millest võib 2
(3)järeldada, et vähemalt mingilgi määral on P.I teadvustanud ja saanud aru kriminaalhooldaja poolt selgitatust. Kohus leiab, et katseaja pikendamine taotluses esitatud põhjustel ei aitaks käesoleval juhul paremaid tulemusi saavutada, arvestades seda, et katseaja pikendamine 4 kuuks tähendab sisuliselt vaid ainult nelja lisakohtumist. Kuna P.I elab ja töötab alaliselt Soomes, ei täidaks tegelikkuses ka ükski teine lisakohustuse määramine eeldatavalt oma eesmärki. Eelneva põhjal leiab kohus, et katseaja pikendamine ei ole põhjendatud ega eesmärgipärane ning kriminaalhooldaja taotlus P.I katseaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)