1-15-8025/29

1 Kriminaalasi nr 1-15-8025 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8025 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.L, isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 03.05.2015 ja lõpp 03.07.2016 RESOLUTSIOON Jätta F.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.12.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.L kannab karistust Viru Maakohtu 01.10.2015 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 - § 25 lg 4 järgi ja teda karistati 7 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 18.03.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 7 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. 2 KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 03.05.2015 karistusaja hulka. Karistuse kandmise algust arvestatakse alates 03.05.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Varasemalt on isikut karistatud varguste, huligaansuse, mootorsõiduki ärandamise, vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes (2-l korral) ja teise isiku suhtes ning mootorsõiduki joobes juhtimise eest (3-l korral) ning tulirelva omamise eest. Käesolev karistus on mõistetud varguse eest. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusained, nii narkootikumid kui ka alkohol. Isik paneb kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, et rahuldada oma sõltuvusainete vajadust. Kuna isikul on alla aastane karistus, siis ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetav on määratud majandustööle koristajaks 16.11.
3. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib F.L elama asuda ema korterisse aadressil xxxx. Ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ning korter on selleks vastav. Enne vangistust elas isik samal aadressil. Kinnipeetav lõpetas Viljandi vanglas 8 klassi ning omab põhiharidust. Käitumisprobleemi tõttu on ta õppinud ka Tapa Erikoolis. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses on isik läbinud gaasilõikaja väljaõppe (tunnistus olemas). Eesti keelt valdab kinnipeetav A1 tasemel. Ennast täiendada isik ei soovi, vaid leiab, et on vajalik töötada. Vabanedes isikul töökoht puudub, mistõttu oleks vajalik võtta ennast töötukassas arvele, et oleks tagatud töötukassa poolt pakutavad teenused. Isik on pannud toime varguseid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ta on tunnistanud, et viimase varguse pani toime, kuna tal ei olnud raha, et osta alkoholi. Alates 13.04.2015 oli isik töötuna arvel, kuid enne seda töötas ta oma sõnul ametlikult Soomes ehitusel. Varasemalt on isik enamasti teinud juhutöid ehitusel. Kinnipeetava sõnul loodab ta Soome tööle saada, sest Eestis tööle saamise võimalust ei näe, samas, ennetähtaegse vabanemise korral otsib ta töö xxxx. Isikul on maksmata haginõudeid summas 3671 eurot. Seni ei ole ta võlgnevusi vabatahtlikult likvideerinud, kuna see polnud võimalik, kuid kui saab ametlikult tööle, siis teeb seda. Kinnipeetaval on head suhted ema ja vennaga, kes on mõlemad kokkusaamistel käinud. Erinevatest kooseludest on kinnipeetaval kolm last, kaks tütart ja üks poeg. Ühe tütrega ei suhtle isik üldse, teisega suhtleb aeg-ajalt ja väidetavalt on osalenud tema kasvatamisel. Isiku juures on kasvanud poeg, kes ka enne vangistust aeg-ajalt tema juures viibis. Kinnipeetava sõnul ei suhtle ta endiste elukaaslastega, ainult viimase elukaaslasega lapse osas. Isik on kuritegusid toime pannud grupis, millest lähtuvalt on tema suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetava sõnul ei ole ta mõjutatav. Lähtuvalt süütegudest on isik käitunud hoolimatult ja riskeerivalt. Kinnipeetav tunnistab, et oli joobes, kui kuritegusid sooritas. Ka varasemalt on ta korduvalt toime pannud süütegusid alkoholijoobes olles. Isiku enda sõnul ei ole tal alkoholiprobleemi, enne vangistust tarvitas ta vaid õlut koos sõpradega. Isik on motiveeritud käituma seaduskuulekalt ja hoiduma alkoholi tarvitamisest, samas varasem käitumine näitab vastupidist. Isiku enda sõnul ei tarvita ta narkootikume. Varasemast riskihindamisest tuleneb, et isik tarbis igapäevaselt kanepit, väidetavalt toimis see tema puhul valuvaigistina. Ecstasy, amfetamiini ja kokaiini tarbimisel puudus regulaarsus ning olenes see rahalistest vahenditest ja seltskonnast. Isik on varasemalt narkojoobes olles käitunud vägivaldselt võimuesindaja suhtes, väärteokorras on teda karistatud NPALS rikkumise eest. Ta on korduvalt käitunud mõtlematult, õppimata oma vigadest. Ta ei suuda leida alternatiive ning on kasutanud probleemide 3 lahendamiseks vägivalda. Kinnipeetav ei arvesta teiste isikutega ja võimalike negatiivsete tagajärgedega. Isikul on kohati kuritegelikud hoiakud, ta õigustab oma käitumist ja leiab, et teised on süüdi. Varasemalt on ta katseajal pannud toime uusi süütegusid ning viimasel katseajal ei käinud ta registreerimas. Isik väidab, et käitub nüüd seaduslikult, kuid tema varasem käitumine näitab vastupidist. Isiku poolt on ohustatud ühiskond kui tervik ning ametnikud. Oht seisneb vägivalla kasutamises ametnike suhtes, kes takistavad süütegude toimepanemist, samuti mootorsõiduki joobes juhtimises, mille tagajärjel võib toimuda liiklusõnnetus. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik tarbib alkoholi või narkootikume. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 58%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ei toeta Viru Vangla F.L-i vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Kui kohus peab võimalikuks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 03.07.2016, kohustades teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et F.L-i isa on surnud, ema N A on tal head ja toetavad suhted. Isiku lähedaste ringi kuulub veel vend I I, kes on kriminaalkorras karistatud. Kõige tihedam side on kinnipeetaval oma lastest poja I I. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Isik soovib vabaneda aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise keskküttega korteriga, mis kuulub isiku emale, kes andis teada, et korter on antud F.L-ile elamiseks. Käesoleval hetkel on korter tühi. Riskikäitumist vabaduses mõjutab kõige enam sõltuvusainete kuritarvitama hakkamine. Varasem kriminaalhooldus oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas uute süütegude toimepanemist katseajal. F.L kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et haridust on tal 8 klassi. Garanteeritud töökohta tal vabanemisel ei ole, kuid ta otsib töökohta xxxx. Enne vangistust elas ta üksi. Ta toetab poega, kes elab kõrvalmajas. Tütar on tal xxxx. Teise tütrega on tal kontakt kadunud, sest ta ei tea tema elukohta. F.L avaldas, et alla on kirjutatud dokument, mille kohaselt ta viiakse üle avavanglasse. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa F.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 23.11.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata, ega toeta samuti nagu vangla F.L-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör, et F.L-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kümme korda ja reaalset vangistust kannab ta juba kuuendat korda. F.L puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord umbes ühe aasta jooksul suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine (viimati Viru Maakohtu 18.03.2015 kohtuotsusega) ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale eelmainitud 4 kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes toime vahetult pärast katseaja algust KarS § 78 lg 1 mõttes (03.05.2015) uue tahtliku varavastase kuriteo. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt katseajal uue kuriteo toimepanemine, st katseaja tingimuste raskeim rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja narkootiliste ainete tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt isik on ohtlik avalikkusele ja ametnikele (risk ühiskonnas). Süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 58% ja 52%, mis ei ole madal risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida F.L-i käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke veenvaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur F.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F.L ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta juba kuuendat korda. Viru Maakohtu kohtuotsusega 18.03.2015 tunnistati F.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati 7 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga. Uue KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 - § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani isik toime juba 03.05.2015, s.o katseaja alguses, mis näitab seda, et isik rikkus katseaja tingimusi ja seda kõige raskemal moel. Samuti ei järginud ta KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet, rikkudes registreerimiskohustust. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole avaldanud isikule vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, tehes seda ka katseajal, olles allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Sellest tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isiku käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid sel korral piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära isiku poolt uute kuritegude toime panemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine, mida võib pidada uue kuriteo sooritamise 5 peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et isik on varasemalt toime pannud vargusi majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei jätka varavastaste kuritegude toimepanemist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus Viru Vangla hinnangul järgmise kahe aasta jooksul on 58% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 52%, mis ei ole madalad riskid. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et F.L-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ta osaleb tööhõives majandustöödel koristajana. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik