KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2020 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-267 (2440,19,006241) Kohtunik Larissa

§ 127

alusel E.E on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile, Maanteeametile ja kaebuse esitajale VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates

1. märtsist 2020.a. MENETLUSE KÄIK 04.12.2019 koostas Ida prefektuuri patrullpolitseinik Raimond Kask väärteoprotokolli E.E suhtes selle fakti kohta, et tema 04.12.2019 kell 12.01 Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku tee 20 km-l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel liiklusmärgi 50 km/h mõjupiirkonnas 74+- 3 km/h, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Nimetatud tegudega rikkus E.E LS § 15 lg 1 p
2. E.E tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgruoi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 27.12.2019.a otsuse väärteoasjas nr 2440,19,006241, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, asulavälisel teel kiirusega 74+- 3 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 277 lg 2 alusel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati E.E LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. 20.01.2020 saabus Viru Maakohtule E.E kaebus 27.12.2019 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,19,
3. KAEBUS 20.01.2020 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul mõista talle rahatrahv. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda. Kaebuses tunnistas kaebuse esitaja oma süüd ning kahetses puhtsüdamlikult toimepandut. Isik töötab xxx ning tal on tööülesannete täitmisel vaja tihti kasutada transpordivahendit. Litsentsi saamise ja ametikohustuste täitmise jaoks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab kaebuse esitaja töökoha ja igakuise sissetuleku. Tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus määratud karistuse osas rahuldamisele ei kuulu. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses märgitud põhjendused ei ole sellised, millega oleks kohtuvälise menetleja 27.12.2019 vastuvõetud otsuse muutmine põhjendatud. 2 Isegi juhul, kui lugeda kergendavateks asjaoludeks kõiki kaebuses märgitud punkte ei saa karistuse määramisel mööda vaadata isiku karistusajaloost. Lõppude lõpuks peab määratav karistus olema selline, millega oleks lõpuks täidetud ka selle eesmärk. Menetlusaluse isiku puhul on jäädud kinni ühte karistusviisi, see viis, nagu näitab tema karistusregistri väljavõte sobib isikule ideaalselt, kohustused ja piirangud sellega kaasnenud ei ole, rikkumiste toimepanemised jätkuvad. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol on meetmena ebamugavust tekitav, piirates väljakujunenud ning harjumuspärast elukeskkonda. Samas aga ei saagi ju karistus oma mõttelt olla mugav või siis positiivse loomuga. Karistus peab teadvustama, et teole järgneb tagajärg, millega kaasnevad kitsendused või siis piirangud. Kui üks meede on ennast ammendanud tuleb võimalusel kasutada muid valikuid, tulemus peab olema lõpuks saavutatud ning selleks, nagu kohtuväline menetleja näeb, saab hetkel olla üksnes juhtimisõiguse äravõtmine. Juhtimisõiguse äravõtmist ei kohaldata kergekäeliselt, tegemist on karistusega, milleni on läbi isiku enda "püüdluste" jõutud, määravaks on korduvus ning ühe karistusliigi ammendumine, mille ajal parandada ennast soovitud ei ole. Isiku puhul on oluline kindlasti näha ja tugineda asjaolule, et isik teades oma rikkumiste ja karistuste ajalugu ei ole soovinud riski, kaotada vajaminev juhtimisõigus, vähendada. Liiklemise ja rikkumise toimepanemise ajal ei ole juhile meenunud ei pere vajadused ega ka tööülesannete täitmiseks vajaminev juhtimisõiguse vajalikkus. Kuigi see peaks olema ju õiguse vajaduse juures üks suurimaid stiimuleid, mis sunnib ja hoiab juhti liikluses osalemise ajal lubatu raamides. Seega kohtuväline menetleja ei näe, et juhi enda soovitud rikkumise ja ka karistuse pinnalt tuleks taas määrata/mõista karistus, mis jääb kindlasti täitmata ning mille mõju, kui üldse, jääb juhi suhtes saavutamata. Menetlusaluse isiku kaebusest nähtuvalt ei ole isik põhjendanud ega toonud näidet, kuidas taas kohaldatav ning taotletav rahatrahv on suuteline tema suhtes eesmärki saavutama. Kuidas on eelnevad samalaadsed karistused talle mõju avaldanud. Rahalise karistuse põhjendamise aluseid lihtsalt ei ole ja seda mõistab isik ka ise. Menetlusaluse isiku kaebuses väljatoodud asjaolud ei ole piisavad, et laskuda taas tühja karistusviisi toetavale tasandile. Menetlusaluse isiku töökohustuste täitmine ei sõltu juhtimisõiguse olemasolust, seda nõuet ei esine ka poolte vahel sõlmitud töölepingus. Menetlusaluse isiku tööandja xxx OÜ 17.01.2020 poolt menetluse juurde lisatud tõend ei ole töölepingule tuginedes asjassepuutuv. Samas kinnitab nimetatud tõend isiku töösuhte aluseks oleva kehtiva juhiloa olemasolu. Selgitan, et karistuse määramisega isikul kehtiv juhiluba säilib, karistusega võetakse ära juhtimisõigus, mitte aga ei tunnistata juhiluba kehtetuks. KarS § 56 lg 1 tulenevale mõistele on karistamise alus isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb arvesse võtta kas teos esineb tahtlus või oli see toime pandud ettevaatamatusest, kas isik on eelnevalt samalaadseid rikkumisi toime pannud ning väljakujunenud karistuspraktikat. Selle kujunemise käik peab olema jälgitav - mõistetav. Käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule Liiklusseadus § 227 lg.2 alusel määratud karistusega, juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks, ei ole etteantud raamidest väljutud. Tegemist on olnud kaalutletud ning põhjendatud otsusega. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 3 Süüdistus puudutab LS § 15 lg 1 p 2 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Menetlusaluse isiku avaldus (lk 29-30), mille kohaselt tunnistab ta oma süüd täielikult, palub juhtimisõigus alles jätta. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 31-32), mille kohaselt E.E andis ütlusi, et politsei peatas teda, kuna ta olevat ületanud kiirust. Tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl 33), mille kohaselt xxx täites teenistusülesandeid 04.12.2019 kell 12.01 Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku tee 20 km-l märkasid sõidukit, mis ületas kiirust sõites asulasisesel teel kiirusega 74 km/h. Auto peeti kinni, roolis oli E.E . Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 34), mille kohaselt 04.12.2019 kell 12.01 mõõdeti Jõhvi vallas Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku tee 20 km-l sõiduki xxx reg.nr xxx sõidukiiruseks 74 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, lõplik mõõtetulemus 71 km/h. Mõõtja sõiduk seisis kõrvalteel. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal pärisuunalisel teel, eemaldus patrullautost. Teel liikus üksinda. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev. Karistusregistri väljavõte (tl. 35-36), mille kohaselt on E.E 13 kehtivat väärteokaristust sh kiiruse ületamise eest 4 korda. Viimane karistus oli määratud 24.06.
4. Käesolevas väärteoasjas inkrimineeritava väärteo. puudub vaidlus, et E.E pani toime talle Kohtul puudub alus kahelda menetlusaluse isiku E.E, tunnistaja xxx ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. xxx andis ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused on kinnitust leidnud kiirusemõõturi kasutamise protokolliga. E.E on rikkumisega nõus, tunnistab ennast süüdi. Seega puudub vaidlus väärteo toimepanemise fakti osas. xxx pole nõus talle määratud karistusega. Seega on käesolevas asjas tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et E.E juhtis sõiduautot liiklusmärgi 50 km/h mõjupiirkonnas kiirusega 74+-3 km/h, ületades kiirust mitte vähem kui 21 km/h. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 2 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

§ 227

objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegu asulasisese teega. Seadme lugem näitas 74 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 3 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 21 km/h. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et E.E juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 2 1 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 15 lg 1 p 2 ja kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

4 E.E tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb tegu. Vaidluse esemeks on karistuse määramine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates muuta, mõistes karistuseks rahatrahv. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et E.E täitis objektiivse koosseisu

§ 227lg 2 järgi ettevaatamatusega. Kar

S § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. E.E sõiduki autojuhina sõites asulasisesel teel, ületas kiirust. Tema ütluste kohaselt ei olnud ta piisavalt tähelepanelik oma sõidukiiruse suhtes ning ületas kiirust, sellega eiras ta

§ 15lg 1 p 2 sätteid.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et E.E pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS 27.12.2019 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega E.E tunnistati süüdi ning karistati LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kaebuse esitaja palus mõista talle rahatrahv, kuna ta võib juhilubade puudumisel kaotada töö ja sissetuleku. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuses on isik avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 alusel. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks, mis on keskmisest määrast väiksemas määras. Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise 5 aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise ettevaatamatusega, kergendavaks asjaoluks on kahetsus, puuduvad raskendavad asjaolud. Karistuse liigi määramisel tuleb konkreetse isiku suhtes arvestada karistuse eesmärki - mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik

nõuetest, täitis tegu toime pannes väärteokoosseisu tunnused. E.E karistusandmetest saab aga järeldada, et

rikkumise osas on tal juba kogemus olemas. E.E on 13 kehtivat väärteokaristust, millest 12 karistust liiklusalaste süütegude toimepanemise eest (4 on samuti seotud kiiruse ületamisega, 2 karistus joobes juhtimise eest). E.E on karistatud nii rahatrahviga ( kõik trahvid tasumata) kui ka üldkasuliku tööga. Vaatamata karistustele pani ta toime uue süüteo. Kohus leiab, et need karistamise viisid pole isikule vajalikul määral mõjunud ning ei pea mõistlikuks mõista E.E-le rahatrahvi, mida ta ei tasu, kuna see ei hoia teda uute süütegude toimepanemisest. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahvi määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahatrahvi suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – juhtimisõiguse äravõtmine. E.E pani toime ühe väärteo, mis on toime pandud ettevaatamatusega. Isik kahetseb oma tegu ja tunnistab oma süüd. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest väiksemas määras ning isikule määratud karistus vastab isiku süü suurusele. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. KOHTU MEETMED Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohtunik Larissa Prokopenko 6