järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav M.S – isikukood XXX, elukoht: xxxx, xxxx; xxxx; Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht xxxxOY (xxxx), tõkendit kohaldatud ei ole, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud RESOLUTSIOON 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus Süüdi tunnistada M.S
100 päevamäära ulatuses (päevamäär 10 eurot), s.o 1000 eurot.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.08.2017.a – 22.08.2017.a, s.o 2 päeva, mis vastab rahalise karistuse kuuele päevamäärale. Ärakandmisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks lugeda seega rahaline karistus 94 päevamäära ulatuses (päevamäär 10 eurot), s.o 940 eurot.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 30.03.2015.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-8871 M.S-ile mõistetud ärakandmata karistusega 3 aastat ning mõista M.S-ile liitkaristuseks rahaline karistus 94 päevamäära, s.o 940 eurot ja vangistus 3 aastat, milline jäeti
alusel täitmisele pööramata.
lg 6 ja 65 lg 2 alusel viia käesoleva kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt, jättes eelmise kuriteo eest 30.03.2015.a Viru Maakohtu poolt mõistetud karistus täitmisele pööramata. 1 Vastavalt
lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi 5 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega M.S tasuda igakuiselt vähemalt 188 eurot kuus. Rahaline karistus kanda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „M.S , kriminaalasi 1-18-1431, rahaline karistus“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (epostiaadress: itabi@just.ee). Välja mõista M.S-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 750 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 78 eurot riigituludesse. Kohustada M.S tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 165.60 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 5 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „M.S, kriminaalasi 1-18-1431, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (epostiaadress: itabi@just.ee). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud süüdistus 2 M.S , olles karistatud 19.02.2017 Ida prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteoteo toimepanemiste eest (juhtimine 19.02.17), juhtis uuesti ehk korduvalt 04.08.2017 kell 14:15 ja süstemaatiliselt 21.08.2017 kell 11:35 ajal Harjumaal Tallinnas Sadama 25 juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimisnumbriga 010 AYN, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega süüdistatav rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. M.S pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhj endused Süüdistatav M.S , süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 16.02.2018.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M.S-i süüdi tunnistamist ja karistamist
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 (sada) päevamäära summas 1000 (tuhat) eurot.
lg 1 alusel lugeda ärakantuks 2 päeva kahtlustatavana kinnipidamist 21-22.08.2017 mis vastab rahalise karistuse 6 (kuuele) päevamäärale ning ärakandmata on rahaline karistus 94 (üheksakümmend neli) päevamäära summas 940 (üheksasada nelikümmend) eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et rahaline karistus kuulub täitmisele ositi 5 (viie) kuu jooksul, igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 188 (sada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 78 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ 3 Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 5 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.