← Eesti

1-16-2583/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-2583 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Pavel Gontšarov Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 29.03.
  3. a otsus Kriminaalasi I.L-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav I.L isikukood: XXX, XXX, emakeel: vene keel, XXX, XXX, elukoht: XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi 3 ja väärteokaristusi 9, tõkendit ei ole kohaldatud, kinni peetud 28.03.
  4. a kell 09:30 Prokurör Katrin Tron Resolutsioon Jätta I.L-i apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu 15 päeva jooksul kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada kassatsiooni advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Harju Maakohtu 29.03.2016 otsusega mõisteti I.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o nelja kuuni. Kohus rahuldas täies ulatuses kannatanu S AS-i tsiviilhagi ja mõistis I.L-ilt S ASi kasuks välja 599,85 eurot. Veel mõistis kohus I.L-ilt riigi tuludesse välja menetluskulud: kaitsjatasu 48 eurot ning sundraha 322,5 eurot. Kohus määras KrMS § 180 lg 3 alusel, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 2.1 I.L esitas 18.04.2016 maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Ta taotles, et tema vangistus jäetaks tingimisi täitmisele pööramata või asendataks üldkasuliku tööga. Veel taotles ta, et ta vabastataks õigusabikulu tasumise kohustusest ning et menetluskulude tasumise kohustust lükataks aasta võrra edasi. Süüdistatav märkis, et kuigi vangistus ei ole pikaajaline, palub ta võimalusel kaaluda vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist või selle asendamist üldkasuliku tööga. Menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotlust põhjendas I.L sellega, et ta viibib vanglas ja tal pole mingit võimalust menetluskulusid tasuda. Pärast vanglast vabanemist vajab ta samuti aega töö leidmiseks. Ta on 60% ulatuses töövõimetu ning saab pensioni 75 eurot kuus. Samuti taotles I.L vabastada ta õigusabikuludest, kuna ta teatas koheselt, et ei soovi kaitsjat. 2.2 põhistatud kohtuotsuse tõlke sai I.L 05.05.
  6. Pärast põhistatud otsuse tõlke saamist esitas I.L uue apellatsiooni, milles kordas taotlust pikendada menetluskulude tasumise tähtaega ühe aasta võrra ning vabastada ta õigusabikulu tasumise kohustusest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud esitatud apellatsiooni ja kriminaalasja materjalidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
  8. Oma esimeses apellatsioonis taotles I.L, et tema vangistus jäetaks tingimisi kohaldamata või asendataks üldkasuliku tööga. Maakohus pidas vajalikuks karistada I.L reaalse vangistusega, viidates sellele, et I.L pole eelmistest karistustest järeldusi teinud. Ringkonnakohus peab seda maakohtu seisukohta põhjendatuks. Teiseks tuleb arvestada, et maakohtu mõistetud vangistus on, nagu I.L on isegi nentinud, suhteliselt lühike ning I.L-i karistus on juba peaaegu kantud.
  9. Ringkonnakohtul ei ole võimalik rahuldada I.L-i menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotlust. Menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine KrMS §-de 423 ja 424 alusel on ainult täitmiskohtuniku pädevuses. Ringkonnakohus apellatsioonimenetluses seda teha ei saa.
  10. Samuti ei ole alust vabastada I.L riigi õigusabi kuludest. Kuigi I.L kinnitas, et ta ei soovi kaitsjat, on KrMS § 45 lg 3 kohaselt kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest alates kriminaaltoimiku tutvustamisest kohustuslik. Seetõttu määras prokurör I.L-ile kaitsja, kellele maksti uurija 29.03.2016 määruse alusel tasu 48 eurot.
  11. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Meelika Aava Pavel Gontšarov

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.